Obsah (11)

§ 37§ 121§ 38§ 111§ 2§ 41§ 56§ 119§ 203§ 210§ 13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 37 lg 2 p 1) ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks (

§ 37lg 2 p 6).

Käskkirjade nr 6-3/676-1, nr 6-3/632-1 ja nr 6-3/633-1 osas on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata. Seega nende käskkirjade peale esitas kaebaja ainult tühisuse tuvastamise nõude. Kohus märkis, et kui kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, tuleb tal sellest kohtule viivitamatult teada anda ja täpsustada, mis nõuded ta soovib esitada. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib vaidlustada eraldi kartserisse paigutamise ja kartseris hoidmise toimingut ning toiminguid seoses kaebaja hoidmisega kartseris õigusvastastes tingimustes (mängis muusika, puudus koristamise võimalus jne), on tal õigus vastavalt

§ 37lg 2 p-le 6 taotleda kohtult nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamist.

Ka on kaebajal õigus kohe pöörduda kohtusse hüvitamiskaebusega ja nõuda õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus täiendada kaebust kartseris hoidmise ja kartseritingimuste osas vastavate nõuetega või teatada kohtule, et ta soovib vaidlustada ainult kaebuses märgitud käskkirju. Ühtlasi tuli kaebajal kohtule selgitada, miks ta ei nõustu käskkirjadega nr 6-4/270-1, nr 6-4/270-2, nr 6-3/632-1, nr 6-3/676-1 ja nr 6-3/633-1 ning peab neid õigusvastasteks.

1. A. Kurvits esitas 02.05.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palus kohtul asja arutada kohtuistungil, kus selgub ametnike omavoli selles, et kaebajat hoiti kartseris 61 ööpäeva ning ka VangS § 63 mittetunnistamise fakt.
2. Tartu Halduskohus tagastas 22.05.
3. a määrusega järgmistel alustel esitatud kaebuse: 1) kaebaja viibis üksikvangistuses 61 päeva jooksul pideva videojärelevalve all; 2) kaebaja pidi kuulama kartseris viibimise ajal igapäevaselt alates kella 8-st kuni 20-ni raadiost mängivat muusikat; 3) kaebaja pidi magama põrandal; 4) kaebajal puudus kartseri koristamise võimalus (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses vaiete läbivaatamise viivitamisega (resolutsiooni p 2); tagastas kaebuse Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/632-1, nr 6-3/676-1 ja nr 6-3/633-1 vaidlustamise osas (resolutsiooni p 3); jättis rahuldamata menetlusabi taotluse (resolutsiooni p 4); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 euro tasumiseks 5 päeva alates määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest (resolutsiooni p 5); jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 6). Määruse põhjendused: 1) Kohus võimaldas kaebajal täiendada kaebust vaidlustatud toimingute, mille sisuks on distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramine (üksikvangistus) ja kartseritingimused (muusika ja kambri koristamise võimaluse puudumine jne), osas lubatud nõuetega (tuvastamis- või hüvitamisnõuded), kuid kaebaja seda ei teinud. Isegi juhul, kui kohus rahuldab kaebuse vangla käskkirjade vaidlustamise osas, siis kaebuses vaidlustatud toimingute osas ei saavuta kaebaja oma preventiivset eesmärki. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel. 2) Tõlgitud vaided saabusid vanglasse 23.11.2018. Vaideotsused on tehtud Vang

S § 1¹ lg-s 7 sätestatud tähtaja jooksul. On ilmselge, et vangla ei ole ületanud vaiete läbivaatamise tähtaega ega rikkunud kaebaja õigust vaiete tähtaegsele läbivaatamisele. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

3) Käskkirjade nr 6-3/632-1, nr 6-3/676-1 ja nr 6-3/633-1 osas puuduvad põhjendused, miks kaebaja peab neid käskkirju õigusvastaseks või võltsituks, mistõttu ei vasta kaebus

§ 38lg 1 p-s 7 sätestatud nõuetele.

Kaebuse põhjendamata jätmine on oluline puudus, mis takistab 3 selle menetlemist. Kaebajal oli võimalus selgitada kohtule, miks ta ei nõustu eelnimetatud käskkirjadega või milles seisneb nende võltsing. Põhjendamata jätmine viitab sellele, et kaebajal puuduvad etteheited käskkirjade õiguspärasusele. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 2 alusel.

4) Kaebaja on maksejõuetu isik. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtul puudub kahtlus, et kaebaja etteheited käskkirjade õigusvastasuse osas on alusetud. Ükski kaebaja väide ei lükka ümber vangla poolt haldus- ja vaidemenetluse käigus esitatud põhjendusi. Kaebaja oli suuteline täiendavalt selgitama, milles käskkirjade õigusvastasus ja fiktiivsus seisneb ning kuna ta seda ei teinud, on see täiendav asjaolu, mis räägib kaebuse ilmselge perspektiivituse kasuks. Juhindudes

§ 111lg-st 1 tuleb jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.

5) Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-le 5 riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse kohtu põhjendusi kaebuse edulootuste osas, tuleb jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A. Kurvits esitas 10.06.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.
2. a määrus põhiseaduslike nõuete puudumise ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmata jätmise tõttu. Kaebaja väitel esitas ta kohtule kaebuse omavoli fakti alusel ning ka tõendid dokumentide võltsimise ja seaduse ignoreerimise kohta. PS § 54 annab kaebajale õiguse vastu seista põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ja omavolile. Kaebaja väitel peab ta oma õiguste kaitsmiseks, et PS kehtiks, maksma riigilõivu. Lisaks märgib kaebaja, et kohus jättis ta ilma riigi õigusabist. Kaebaja palub erapoolikuse väljendamise tõttu kohtunik Ü. Polluks taandada ja määrata kohtunik, kes on võimeline erapooletult, õiglaselt ja efektiivses vormis kaebust läbi vaatama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. A. Kurvits palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.
4. a määrus. Arvestades eeltoodut ja lähtudes

§ 2lg-st 4 tuleb ringkonnakohtu hinnangul A.

Kurvitsa määruskaebuses märgitut käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.

1. a määrus resolutsiooni p-de 1-4 ja 6 osas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
2. Halduskohus tagastas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt järgmistel alustel esitatud kaebuse: 1) kaebaja viibis üksikvangistuses 61 päeva jooksul pideva videojärelevalve all; 2) kaebaja pidi kuulama kartseris viibimise ajal igapäevaselt alates kella 8-st kuni 20-ni raadiost mängivat muusikat; 3) kaebaja pidi magama põrandal; 4) kaebajal puudus kartseri koristamise võimalus. Halduskohus tugines

§ 121lg 2 p-le 2.

Halduskohus asus seisukohale (määruse p 7), et kaebuses esitatud nõuded ei võimalda saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus märkis, et andis kaebajale võimaluse täiendada kaebust eelnimetatud toimingute osas tuvastamis- või hüvitamisnõuetega, kuid kaebaja seda ei teinud. Halduskohtule esitatud kaebusest (tl 1-5p, tõlge tl 11-12, p-d 2 ja 4) nähtuvalt leidis kaebaja muuhulgas, et 61 ööpäeva hoiti teda inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja väitis, et üle 14 päeva ei tohi kartseris järjest hoida, häiriv oli kl 8-20 vahetpidamata mänginud muusika ja ööpäevaringne videojärelevalve, ta pidi magama põrandal ning kambri koristamiseks puudusid vahendid. Puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 60-60p, tõlge tl 83) kohaselt selgub vangla omavoli sellest, et kaebajat hoiti kartseris 61 päeva. Ringkonnakohus mõistab kaebaja väidetut selliselt, et kaebaja peab õigusvastaseks enda kartseris hoidmist järjest 61 päeva ning ülejäänud väiteid võib käsitleda põhjendustena, miks jätkuv kartseris hoidmine oli kaebaja arvates õigusvastane. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib vaidlustada talle määratud 4 distsiplinaarkaristuste (järjest 61 päeva) täideviimise viisi.

§ 41lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus.

Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna halduskohtule esitatud kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum ning ka nõuded jäid eeltoodud osas ebaselgeks ja mitmeti tõlgendatavateks, siis tuli taolises olukorras halduskohtul selgitada välja kaebaja tegelik tahe (RKHK 19.02.

1. a määrus nr 3-3-1-87-11, p 18), kuid halduskohus seda ei teinud. Halduskohtul tuleb selguse saamiseks lasta kaebajal enda tegelikku tahet kohtule täiendavalt selgitada. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus halduskohtu 22.05.
2. a määruse resolutsiooni punkti
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et eristada tuleb distsiplinaarkaristuse määramist ja täitmist. Kui kinnipeetava käitumisele distsiplinaarmenetluses karistuse määramisega antav hinnang võib olla õiguspärane, siis iseseisvate distsiplinaarmenetluste tulemusena määratud karistuste järjestikuse täitmise koosmõju võib siiski olla kinnipeetava suhtes ülemäärane põhiõiguste riive, pidades silmas ka vangistuse täideviimise eesmärke. PS § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes (TrtRK 29.03.
4. a otsus nr 3-17-356, p-d 13 ja 15).
5. Tõendite kogumine või kogumata jätmine seondub

§ 56

ja § 59 lg 3 kaudu

§ 2

lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttega, mille kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi (RKHK 29.09.

1. a otsus nr 3-3-1-32-05, p 18; 23.10.
2. a otsus nr 3-3-1-49-01, p 5). Kuna kaebaja väidetest võib aru saada, et 61 päeva kartseris viibis ta käskkirjade nr 6-3/901-1, nr 6-3/867-1, nr 6-3/676-1, nr 6-3/632-1 ja nr 6-3/633-1 alusel, kuid haldusasja toimikus puuduvad käskkirjad nr 6-3/632-1 ja nr 6-3/733-1, siis tuleb halduskohtul nõuda ka nende esitamist kaebajalt või vajadusel vastustajalt.
3. Halduskohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse ning resolutsiooni p 6 kohaselt jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas, siis tingib see ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 4 ja 6 tühistamise ning halduskohtul tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja ka riigi õigusabi taotlus uuesti lahendada. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kuna halduskohtu määruse p 4 kuulub tühistamisele ning selles osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav (

§ 119

lg 1), siis ei jõustu halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 ning kaebajal puudub seetõttu vajadus talle antud tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks. 18. Halduskohus tagastas vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses vaiete läbivaatamisega viivitamisega

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leidis määruses õigesti (p 9.3), et kaebaja esitas Viru Vangla käskkirjade nr 6-4/270-1, nr 6-4/270-2, nr 6-3/867-1 ja nr 6-3/901-1 peale võõrkeelsed vaided 04.11.2018 ja 09.11.2018 (tl-d 46p, 34, 21) ning 19.11.2018 andis nõusoleku võõrkeelsete vaiete tõlkimiseks (tl-d 46, 33p, 20p). Vangla edastas vaided tõlkebüroosse 20.11.2018 ja tõlgitud vaided saabusid vanglasse 23.11.2018 (tl-d 45, 32p, 19p). Seega tegi vangla 19.12.

1. a ja 20.12.
2. a vaideotsused 5 (tl 43-43p, 17-18, 30-30p) VangS § 1¹ lg-s 7 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas eeltoodud tuvastamisnõude osas kaebaja kaebuse ebaõigel õiguslikul alusel. Eeltoodud osas ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tuvastamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Viidatud sätte alusel kaebuse tagastamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ning peab olema ka piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Arvestades, et vaiete läbivaatamisega viivitamise olukorras saanuks olla kaebaja õiguste võimalik riive väheintensiivne ning käesolevas asjas selgunud asjaoludel (vangla on järginud VangS § 1¹ lg-s 7 sätestatud tähtaega) ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline, siis kuulub kaebus eelviidatud osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

19. Halduskohus tagastas vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 kohaselt kaebuse Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/676-1, nr 6-3/632-1 ja nr 6-3/633-1 vaidlustamise osas

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus leidis (määruse p 10.3), et puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole kaebaja esitanud selgitusi käskkirjade õigusvastasuse ega võltsimise osas, mistõttu ei vasta kaebus viidatud käskkirjade vaidlustamise osas

§ 38lg 1 p-s 7 sätestatud nõuetele.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

20.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

1. Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus A. Kurvitsa määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 22.05.
2. a määruse resolutsiooni p-de 1, 4 ja 6 osas ning saadab vastavas osas asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ning menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3. Kaebaja taotleb määruskaebuses kohtunik Ü. Polluksi taandamist.

§ 13lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist ning lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 kohaselt taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Seega TsMS §-s 24 sätestatut arvestades tuleb kaebaja taotlus lahendada halduskohtul. Ringkonnakohus edastab eelnevat arvestades kaebaja taotluse lahendamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6