Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hageja ja kostja ühisomandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 näeb ette, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 2 2-18-17153
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Ühisomandi lõpetamine sellisel viisil, et kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning isik elab välismaal, ei ole tavapärane. Kohus on nõus sellise otsustuse tegema põhjusel, et ühisomandi lõpetamine on ka kostja, mitte ainult hageja huvides. Kostja elab juba aastaid Ukrainas, tema viibimiskoht ei ole teada. Ukraina Justiitsministeerium keeldus märtsis 2016.a Eesti Justiitsministeeriumile kostja viibimiskohta avaldamast. Kostja oma kinnistuosa ei kasuta ega hoolda. Kinnistu korrashoiu ja säilimise huvides ei ole, kui omanik kinnistuga kokkupuudet ei oma. Muuhulgas võib kinnistu väärtus sellisel juhul ka väheneda. Ühisomandi lõpetamisel avalikul enampakkumisel saavad mõlemad pooled omandiosa eest õiglase hüvitise. Hageja on esimese alternatiivina palunud kohtul lõpetada hageja ja kostja ühisomand täitemenetluse seadustikus sätestatud korras avalikul enampakkumisel müümise teel ning vara müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt, arvates enne maha müügikulud. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning ühisomand kuulub hageja poolt taotletud viisil lõpetamisele. Lisaks otsustab kohus asendada käesoleva lahendiga kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmiseks kinnistu XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) võõrandamiseks kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.1 toodud viisil. Täiendavalt otsustab kohus asendada käesoleva lahendiga kostja nõusoleku kinnistu senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks.
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulud summas 780 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: 06.11.2018.a hagiavalduse koostamine 4 h 30 min, tunnihinnaga 130 eurot, kokku 585 eurot; 09.01.2018.a seisukoha koostamine 0 h 30, tunnihinnaga 130 eurot, 65 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja esindajakulud ei ole hagiavalduse koostamise osas 1 h 30 min osas põhjendatud. Hagiavalduse kehateksti on käesoleval juhul kaks lehekülge. Võttes arvesse hagiavalduse päist ja resolutsiooni, siis asub kohus seisukohale, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks on 3 h. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulu 390 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot ja esindajakulud 468 euro (sh käibemaks) ulatuses. 3 2-18-17153 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
lg 1).
lg 1 p 1 näeb ette, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus toimetab tagaseljaotsuse kostjale kätte
Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.