) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elas alates sünnist koos emaga ja elab koos emaga ka käesoleval ajal ning et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ema on oma ülalpidamiskohustuse täitmist tõendanud ka kohtule esitatud maksekorraldustega ja ostukviitungitega. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda hagejale ülalpidamist anda vähemalt 5 2-18-9993 miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit. Kostja on vastuses hagile ja kohtuistungil nõustunud hageja nõudega elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates hagi esitamisest, so alates 01.07.2018. Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist 2018 juulikuu eest 250 eurot (16.07.2018 maksekorraldus), augustikuu eest 250 eurot (hageja esindaja 04.08.2018 kirjalik kinnitus), septembri eest 250 eurot (06.09.2018 maksekorraldus), mida on kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise miinimumsummas alates 01.10.2018. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
2018.a oli elatise miinimummäär 250 eurot. Alates 01.01.2019 on elatise miinimummääraks 270 eurot. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude 2018 märtsi, aprilli ja mai eest kokku 750 eurot. Kostja on nõudele vastu vaielnud ja on väitnud, et hageja vanemad elasid 2018 märtsis, aprillis ja mais koos, mistõttu sel ajal andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult. Hageja ema väitel ei elanud lapse vanemad nimetatud ajavahemikul koos. Pooled on kostjale esitanud tõendina kirjavahetuse. Kohus on tutvunud esitatud kirjavahetusega ja leiab, et kirjavahetusega ei ole tõendatud, et hageja ja hageja vanemad elasid 2018 märtsis, aprillis ja mais ühise perena, millest võiks eeldada, et kostja andis hagejale ülalpidamist vahetult. 04.03.2018 ja 07.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et hageja vanemad arutavad, millal kostja võib hagejaga jalutama tulla. 13.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja teatab, millal ta töö lõpetab ja küsib, millal ta võib tulla hagejaga jalutama. 14.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja küsib, kas ta võib tulla hagejaga jalutama ning teatab, et sellel kuul pole vaja alimentidega arvestada. 17.03.2018 ja 28.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et hageja vanemad arutavad, millal kostja võib hagejaga jalutama tulla. 30.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja teatab, et ta sõidab koju ja pärast hageja juurde. 31.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja on saatnud kostjale nimekirja, mida on vaja poest osta. 02.04.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja küsib, kas ta võib tulla tütre juurde. 16.05.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja teatab hageja esindajale, et täna peaks jätkama ravikuuri ning hageja esindaja teatab kostjale, et ootab massaaži armastatud mehelt ning et nad näevad kostjaga kodus. 26.06.2018 kirjavahetuses teatab hageja esindaja kostjale, et lastetoit on otsas, et kodus ei ole süüa midagi, et hageja esindajal on arved tasumata ning varsti lülitatakse telefon välja, millele kostja vastab, et ta sõidab juba koju ning peab homme raha saama. Kohtu hinnangul on 2018 märtsi kirjavahetusest üheselt arusaadav, et kostja ei elanud ühes peres koos hagejaga ning et kostja ei soovinud 2018 märtsis hagejale elatist maksta. 2018 aprilli kohta kirjavahetus puudub ning hageja elamine ühises peres mõlema vanemaga ei ole tõendatud. 2018 maikuu kirjavahetusest nähtub, et hageja esindajal ja kostjal oli hea ja lähedane läbisaamine, mis juunikuu kirjavahetusest nähtuvalt ei olnud püsiv ja jätkuv. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta elas 2018 märtsis, aprillis ja mais koos hagejaga ja andis sel ajal hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja on esitanud maksekviitungid, millega soovib tõendada, et ta on andnud hagejale ülalpidamist. Kuna elatise nõuet ei ole esitatud 2018 jaanuari-veebruari eest, siis ei analüüsi kohus 2018 jaanuaris-veebruaris tehtud võimalikke kulutusi lapsele. 13.03.2018 on kostja ostnud beebi labakindad summas 3,95 eurot (Prisma Peremarket, nr 17 K17 M000409/3186), mille kohus arvestab tasutud elatise hulka. 2018 juunis-juulis on kostja maksnud elatist rahas ning on tõendanud hagejale kulutuse tegemise summas 196,33 eurot: 28.06.2018 mähkmed, lastetoit 38,12 eurot (Grossi toidukaubad „Kivila“, 1211-162977); 20.07.2018 lastetoit 10,87 eurot (Maxima, 78/672); 20.07.2018 mähkmed (Pelgulinna Selver, 55505/1352293); 22.07.2018 lasteriided 71,16 eurot (Pepco, 7833); 26.07.2018 lasteriided 31,50 eurot (Amadeo Estonia, 00000018136). 16.06.2018 tehtud kulutusele lasteriietele Rõõmu Kaubamajast summas 66 eurot on hageja vastu vaielnud ning on väitnud, et nimetatud ostu tegi hageja vanaema. Kostja poolt esitatud ülejäänud kviitungitega ei ole kohtu hinnanul tõendatud, et nimetatud kulutused tegi kostja hagejale. Kohus peab põhjendatuks arvestada 2018 juunis-juulis miinimumsummast enam tasutud elatis summas 200,28 eurot ajavahemikus 2018 märtsist-maini tasumisele kuuluva elatise hulka. Seega on kostja 6 2-18-9993 elatise võlgnevus 2018 märtsis 246,05 eurot (tasunud elatist 3,95 eurot), 2018 aprillis 250 eurot ja 2018 mais 53,67 eurot (tasunud elatist 196,33 eurot). Kokku on kostja elatise võlgnevus 549,72 eurot. Kostja on taotlenud määrata nõude rahuldamise korral elatise võlgnevuse tasumine osadena igakuiselt summas 50 eurot. Hageja on nõustunud osadega tasumisega igakuise summana 100 eurot kuus. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata elatise võlgnevuse 549,72 eurot tasumine osadena seitsme kuu jooksul järgmiselt: esimese kuue kuu jooksul 78,53 eurot kuus ja seitsmendal kuul 78,54 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et
tulenev tagasiulatuva elatise nõude esitamisel ei ole takistuseks asjaolu, kui hageja ei ole varem kostjalt elatist nõudnud, kuna lapsele ülalpidamise andmine on vanema seadusest tulenev kohustus. Hageja on 19.08.2018 esitanud nõude mõista välja kostjalt pool ajavahemikul 01.12.201715.08.2018 tehtud kulutustest, mis on hageja esindaja teinud lisaks hagejale miinimumsummas ülalpidamise andmisele. Hageja esindaja on kulutanud hageja vajadustele nimetatud ajavahemikul kokku 620,40 eurot igakuisest elatise miinimumsummast rohkem, millest kostjal tuleks tasuda 310,20 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-133-11 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja on esitanud miinimumsummas elatise nõude ja kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et elatise miinimumsummast ei piisanud hageja ülalpidamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, milliste kulutuste tarbeks ei jätkunud elatisest ning kas kulutused olid põhjendatud. Kohus märgib, et kuivõrd hageja vanematel on ühine hooldusõigus, siis tuleb suuremad ühekordsed kulutused hagejale, milleks ei piisa elatisest, samuti miinimumelatist ületavas osas, teha vanemate vahel kooskõlastatult. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks suurendada tagasiulatuvat elatist osaliselt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud jaanuaris elatist 250 eurot (17.01.2018 maksekorraldus) ja veebruaris 250 eurot (hageja esindaja 24.02.2018 kirjalik kinnitus). Kostja on esitanud maksekviitungid, millest nähtub, et 2018 jaanuaris on lisaks elatisele teinud kostja kulutusi hagejale summas 204,54 eurot: 03.01.2018 riided 12,21 eurot (Amadeo Estonia, 00000000127), 03.01.2018 toit, mähkmed 30,69 eurot (Maxima, 641/87), 12.01.2018 toit 19,67 eurot (Konsum, 104044), 19.01.2018 lastetoit 24,08 eurot (Prisma Peremarket, 5KSM000115/6367), 19.01.2018 riided 29,95 eurot (Huppa, 18001023), 19.01.2018 riided 87,94 eurot (H&M, 9004). 2018 veebruaris on lisaks elatisele teinud kostja kulutusi hagejale summas 15,99 eurot (24.02.2018, mähkmed, Maxima, 113/777). Kohus ei pea usutavaks, et kostja võtab hageja esindaja käest ära ostutšekid, mille eest on hageja esindaja tasunud. Seega on ka kostja teinud hagejale kulutusi lisaks elatisele, mistõttu ei ole hageja nõue ka selle tõttu põhjendatud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.10.2018 miinimummääras ning tagasiulatuvalt elatise 2018 märtsi, aprilli ja maikuu eest kokku 549,72 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.