lg 2 p 1, § 4231, § 209 lg 2 p 1, 5, § 263 lg 1 p 1,2, § 266 lg 2 p 1, § 1572 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Merike Lugna (asenduse korras vanemprokurör Gardi Anderson) Süüdistatav Erki Rentnik Elu- või asukoht ja aadress: xxx Isikukood või sünniaeg: 39205184221 Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, määratud korras (asenduskaitsja vandeavokaat Rünno Roosmaa) Kannatanud E.C, A.N, D.L, A.S, I. E, J. O , K. P Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 314, § 180 lg 1, § 181 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Mõista õigeks Erki Rentnik:
järgi episoodis, mis on toime pandud 25.08.2016.a;
lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust (episood 2425.04.2016);
järgi ning mõista karistuseks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust (episood 25.04.2016).
lg 1 alusel suurendades raskemat karistust mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 19.05.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4095 mõistetud karistuse 2 aasta, 1 kuu ja 25 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks lugeda 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 ja 68 lg 1 alusel arvata karistusajast maha kantud 23.11.2018 seisuga vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 8 päeva, see moodustub järgmiselt: 24 päeva vangistust (22.03.2016.a otsuse järgi 24 tundi üldkasulikku töö sooritamise eest); 3 päeva vangistust (05.03.2016.a – 07.03.2016.a eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2016.a otsuse järgi); 5 kuud ja 22 päeva vangistust (19.05.2016.a otsuse järgi 172 tundi üldkasulikku töö sooritamise eest); 1 aasta, 4 kuud ja 19 päeva vangistust (04.07.2017-23.11.2018 vangistuses viibine seoses 19.05.2016 otsuse täitmisele pööramisega 24.03.2017 Pärnu kohtumaja määrusega). Ärakandamta karistus on 1 (üks) aasta ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Erki Rentnik:
järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust (episoodid alates 21.07.2016, 15.07.2016, 15.07.2016, 17.07.2016, 21.07.2016, 30.07.2016, 21.07.2016, 21.07.2016, 03.08.2016);
lg 2 p 1, 5 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust (30.07.2016);
lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust (episood 10.10.2016);
lg 1 alusel suurendades raskemat karistust mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada antud karistust Pärnu Maakohtu 19.05.2016.a otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata karistusega (seisuga 23.11.2018) 1 aasta ja 17 päeva vangistust ning seeläbi mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 23.11.2018.a. 2. Tõkend Käesoleva kohtuotsuse mittejõustumisel enne 24.03.2017 Pärnu kohtumaja määrusega kriminaalasjas nr 1-13-4095 Erki Rentikule kohaldatud karistuse ärakandmist, kohaldada talle tõkendiks vahistamine (24.03.2017 määruse järgi on eeldatav vabanemine 10.02.2019 ja Vangistusseadus § 75 lg 1 järgi 08.02.2019). 2
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega
lg 2 p 1 järgi täheldatav isik, võttis ajutise kasutamise eesmärgil 24.04.2016.a kell 19:00 kuni 25.04.2016.a kell 01.00 vahelisel ajal hoovi pargitud E C kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf Variant reg. nr.xx, väärtusega 2000 eurot, millega sõitis Tallinna maanteed mööda Are poole kraavi. Sõiduauto võtmed võttis Erki Rentnik x kus viibis eelnevalt E. C pojal, V. K, külas. Varem varguse toimepannud isikuna võõra vallasasja omavolilise kasutamisega pani Erki Rentnik toime
Olles eelnevalt kahel korral 05.03.2016.a. ja 24.10.2015.a juhtimiselt kõrvaldatud Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 alusel, kuna temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta 25.04.2016.a xxx maja juures suunaga Tallinna maanteele E. C kuuluvat sõiduautot Volkswagen Golf Variant reg. nr. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisega süstemaatiliselt pani Erki Rentnik toime
21.07.2016 sisestas enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.125. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse xx, et müüb akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot. Erki Rentnik edastas S. F, kes avaldas soovi akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot osta, A. S nime ja Swedbanga konto nr , jättes sellise tegevusega S. F mulje, et eeltoodud akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 müüjaks on A. S. 23.07.2016.a kandis S. F A. S kontole akunurklihvimismasina Makita DGA 504 eest 83 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud A. S emalt Ä.S kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis S. F poolt edastatud raha endale ning jättis S F akunurklihvimismasina Makita DGA 504 edastamata. Sellise tegevusega esines Erki Rentnik A. S ilma viimase teadmata ning nõusolekuta ja kuna A. S nimi ja tema pangakonto andmed olid ainukesed isikuandmed, mis Erki Rentnik akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 müügiks pakkunud isiku kohta edastas, siis tekitas Erki Rentnik kahju A. S seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning jättis temast petturi mulje. 15.07.2016 sisestas enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt xx. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80132446, et müüb Weekend Festival Balticu pileti väärtusega 80 eurot. Erki Rentnik edastas M. M, kes avaldas soovi Weekend Festival Balticu pileti väärtusega 80 eurot osta, A.S nime ja Swedbanga konto nr xxx, jättes sellise tegevusega M. M mulje, et eeltoodud Weekend Festival Balticu pileti müüjaks on A. S. 27.07.2016.a kandis M. M A. S kontole Weekend Festival Balticu pileti eest 80 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud A. S emalt Ä. S kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto 4
Olles 28.04.2014 Pärnu Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega
N teadvalt varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellega, et pani eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas 30.07.2016.a avalikult internetiportaali www.kuldnebörs.ee kuulutuse 80206391, et müüb mängukonsooli Sony Playstation 4 koos kahe mänguga maksumusega 210 eurot. 08.08.2016.a lubas Erki Rentnik meilivahetuse teel A. N, et saadab Sony Playstation 4 koos kahe mänguga xx juures asuvasse pakiautomaati. Erki Rentnik andis endaga suhtlemiseks meiliaadressi 08.08.2016.a kandis A. N Erki Rentniku poolt antud A. S nimel oleva ja Ä. S poolt Erki Rentniku kasutusse lubatud Swedbanga kontole nr xx 210 eurot mängukonsooli Sony Playstation 4 koos kahe mänguga eest. Erki Rentnik lubas saata A. N mängukonsooli Sony Playstation 4 koos kahe mänguga, kuid jättis selle saatmata. Tegelikkuses Erki Rentnikul ei olnud Sony Playstation 4 koos kahe mänguga olemas ja tal puudus võimalus ning soov seda A. N saata. Varem varguse toimepannud isikuna ja avalikkuse poole pöördudes teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil pani Erki Rentnik toime
Käitus grupis koos W. V avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid – 10.10.2016.a kella 18:30 paiku xx asuva hamburgeri kioski juures lõi W. V ühel korral K. P parema käe rusikaga vastu vasaku silma all olevat näopiirkonda ja Erki Rentnik lasi ühel korral õhkrelvast K. P pihta, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse parema käe õlavarre mediaalsel küljel hemotoomiga haava näol. W. V löök vasaku näopiirkonna pihta tekitas K. P füüsilist valu ja vasaku põse punetuse ja turse. Sündmust nägi pealt U. L, keda see häiris. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivalla ja relvana kasutatava esemega pani Erki Rentnik toime
03.02.2017 kella 03.05-13:00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, riivistamata akna avamise teel xx asuvasse D. L kuuluvasse eramusse. - 04.02.2017 enne kella 21:30, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, riivistamata akna avamise teel Pärnu linnas x 7
Kohtuistungil prokurör nõudis: mõista õigeks E. Rentnik
Rentnik
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust; süüdi tunnistada E. Rentnik
`1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust;
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mis
lg 1 alusel liita Pärnu Mk 19.05.2016.a otsusega mõistetud karistusega 2 aastat, 1 kuu ja 25 päeva vangistust ja liitkaristuseks lugeda seega 2 aastat, 11 kuud ja 25 päeva vangistust. süüdi tunnistada E.Rentnik
´2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust; süüdi tunnistada E.Rentnik
lg 2 p 1, 5 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust; süüdi tunnistada E.Rentnik
lg 1,2 järgi ja karistuseks 10 kuud vangistust; süüdi tunnistada E.Rentnik
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust,
lg 2 alusel suurendada antud karistust 19.05.2016.a Pärnu Mk mõistetud ärakandmata karistusega 2 aastat, 5 kuud ja 6 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 aastat, 5 kuud ja 6 päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda 04.07.2017.a. Tsiviilhagi A.N poolt summas 210 eurot kuulub E.Rentnikult VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõistmisele. E.C hagi jätta läbi vaatamata. E.Rentnik ennast süüdi tunnistanud kahes episoodis
lg 2 p 1 ja § 423 ´1 järgi, ülejäänud episoodides nii
`2, § 209 lg 2 p 1,2, § 263 lg 1 p 1,2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi taotlesid süüdistatav ja kaitsja õigeksmõistvat kohtuotsust ning kergemat karistust. E.C hagi jätta läbi vaatamata ja ülejäänud rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et E. Rentniku süüdistus on täies mahus tõendamist leidnud
lg 2 p 1 , § 423-1, § 209 lg 2 p 1, 5, § 263 lg 1,2 järgi ning osaliselt
Prokurör loobus süüdistusest
Rentnik õigeks mõista. Süüdistused
1. Süüdistus
lg 2 p 1 järgi Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et E. Rentniku süüdistus
E. Rentniku ütluste kohaselt jõi ta korteris koos R. P ning noore C (s.o V. L) ning võttis sealt auto. Võtmed võttis ta seina pealt, kus need rippusid. E. Rentnik tunnistas, et sõitis autoga kraavi. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta auto küsimata selleks luba, sest kõik olid purjus ja seetõttu polnud võimalik küsida. Kannatanu E. C ütluste kohaselt aprillis 2016 sõitis ta Jõhvist koju, kui helistas tema poeg ning ütles, et koolisõber varastas tema auto ära. Ta helistas politseisse, politseinikud võtsid ta bussijaamast peale ning nad sõitsid tema koju, kus maja ees oli puruks sõidetud auto. Süüdistatava isa lubas auto korda teha. Liiklusregistri väljatrükiga on tõendatud, et sõiduauto Volkswagen Golf Variant xx kuulub E. C. Tunnistaja V. L ütluste kohaselt avastas ta hommikul, et tema isale, E. C, kuuluva auto võtmeid ei ole ning autot ka ei olnud enam maja taga. Tunnistaja helistas K. P, kes oli eelneval õhtul seal ning uuris E. Rentniku kohta, kes oli ka seal. Ta sai E. Rentniku telefoni numbri, helistas talle ning viimane väitis, et on xx vallas põllu peal ning stange on autol katki. Autot ega võtmeid ta kellgi võtta ei lubanud. Tunnistaja R. P ütluste kohaselt oli ta V. L juures 2016 aprillis koos E. Rentniku ja A. Ta läks koos A koju, E. Rentnik ütles, et ta tuleb hiljem järgi. Hiljem E. Rentnik helistas talle ning ütles, et oli teelt autoga välja sõitnud ning soovis V. L kontakti. Tunnistaja M. Rentnik kinnitas, et tõi auto trossi otsas avariikohast ära. Eeltooduga on tõendatud E. Rentniku poolt võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine esitatud süüdistuse järgi. Asja kasutamisega kaasnes selle ajutine hõivamine omanikult. Seega on tõendamist leidnud
Kuna E. Rentnik on Pärnu Maakohtu 28.04.2014.a kohtuotsusega karistatud
lg 2 p 7,8,9 järgi, kvalifitseerub tegu
E. Rentnik on teo toime pannud kavatsetusega, ta võttis võõra auto, et sõbrannale külla sõita. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
1.1. Tsiviilhagi Kannatanu E. C on esitanud tsiviilhagi summas 1469,97 eurot. Kohus selgitas tsiviilhagejale õiguslikku olukorda 19.07.2018.a kohtunõudes ja istungil. Kaitsja poolt on esitatud vastuväide ja tõendas seda tunnistaja M. R ülekuulamisega, et avariikahjustused parandas täielikult ära süüdsitatava isa M. R. Kannatanu ei ole tõendanud, milline oli auto seisukord enne avariid (milliseid konkreetseid puudusi autol ei olnud) ja millised E. Rentniku poolt põhjustatud kahjustused jäid tema isa poolt parandamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 alusel kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tõendikogumist, sh kannatanu ja M.R ütlustest nähtuvalt, on kannatanu nõustunud, et süüdistatava kohustused võtab üle ja täidab süüdistatava isa, kes parandab auto ja seetõttu remondi eest kannatanu poolt tasu ei maksta üldse. Sellist kokkulepet või suulist lepingut tõendab ka fakt, et auto anti üle süüdistatava isale ning kõik kannatanu sisulised etteheited on esitatud süüdistatava isale väidetavalt puudustega auto remondi tõttu. 9
Rentnik võttis ajutise kasutamise eesmärgil ajavahemikul 24.04.2016 kell 19.00 – 25.04.2016 kell 01.00 vahelisel ajal E. C kuuluvat 10
järgi süüdi, süüdistus on inkrimineeritud kitsamalt üksnes 25.04.2016 osas ja seega ei kattu täielikult eelneva süüdistusega. Ütlustes ta tunnistas, et juhtis 25.04.2016 juhtimisõiguseta E. C kuuluvat sõiduautot, mille ta võttis viimase maja juurest. Kuivõrd süüdistuses on inkrimineeritud üksnes 25.04.2016, siis sellistest süüdistuse piiridest lähtub ka kohus. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on E. Rentnik juhtinud sõidukit 05.03.2016 ja 24.10.2015, milliste eest ta sai karistada
22.03.2016 ja 19.05.2016 kohtuotsuste kohaselt juhtis ta mõlemal korral sõidukit juhtimisõiguseta. Isikul ei saanud teo toimepanemise ajal olla juhtimisõigust, kuna LS § 106 lg 1 p 4 antakse juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust
Eelnimetatud kriminaalkaristused olid toe toimepanemise ajal kehtivad. Seega on tõendatud, et E. Rentnik juhtis sõidukit juhtimisõiguseta käesolevalt kolmandat korda, s.o süstemaatiliselt. Seega on tõendamist leidnud
E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega, ta teadis, et tal juhtimisõigus puudub, kuid läks autoga sõitma. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3. Süüdistus
enne 25.08.2016.a episood Kuna prokurör loobus selles episoodis esitatud süüdistusest, tuleb E. Rentnik selles osas õigeks mõista vastavalt KrMS § 301. Kohus analüüsib järgnevalt ülejäänud üheksat episoodi, milles E. Rentnikule on süüdistus esitatud. E. Rentniku poolt nende kuritegude toimepanemise ühtne muster joonistub välja, vaadates kõiki episoode kogumis. Esmalt on oluline tuvastada ühtne muster ja seejärel kohus analüüsib igat episoodi ka eraldi. Süüdistatav E. Rentnik end
Erinevates episoodides on üle kuulatud tunnistajaid, kes on kinnitanud, et kandsid raha vastavalt kas A. S või J. O kontole, kuid asja, mille eest nad tasusid, ei saanudki. Müügikuulutused leidsid nad internetiportaalidest - okidoki.ee, soov.ee ning kuldnebors.ee. E. Rentniku seob otseselt kuritegude toimepanemisega tunnistaja Ä. S ütlused. Tunnistaja Ä. S ütluste kohaselt on E. Rentnik tema tuttav ning ta andis enda poja, A. S, kontot talle kasutada mitu aastat tagasi suvisel ajal. Neil oli kokkulepe, et pool laekuvatest rahades saab Ä. S endale ning ta ei tundud huvi, mis rahad need olid. Samuti andis ta kasutada E. Rentnikule enda elukaaslase, J. O pangakonto. A. S sellest Ä. S teada ei andnud. Konto kaardid ja koodid olid Ä. S käes, raha andis ta E. Rentnikule sularahas või tegi ülekande. Mitmeid isikuid oli, kellele ta raha kandis. Laekuvad summad varieerusid 100-200 eurot. E. Rentnik pärast laekumisi ütles, et ta kannaks raha edasi või võtaks välja ja annaks talle. Neid kordi oli üle kümne. 11
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku pangakonto kasutamise, ilma et konto tegelik omanik oleks kuulutuse avaldamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski tekitada seotud isikutest pettuse kolmnurkskeemi - esineda A. S (kes ei tea asjast midagi), et tema nime alt kuulutus panna, tehingu teha ning et hiljem tehingu vastaspoolt teda ennast ei saaks sellega seostada. Raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Antud tegevusega on tuvastamist leidnud kuritegu
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3.3. 15.07.2016.a episood (Weekend Festival Balticu pilet) Tunnistaja M. M ütluste kohaselt tellis ta 2016.a suvel interneti kaudu, Kuldse börsi lehelt, Weekendi pileti. Ta võttis müüjaga ühendust meili teel ning maksis 80 eurot pileti eest. Pileti pidi ta saama Omniva pakiautomaati. Peale raha ülekandmist vastas müüja, et piletid on postis ning peale seda enam ühendust ei võtnud. Müüjaks oli A. S, raha läks temanimelisele kontole. Pileteid M. M ei saanud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed kuna need haakuvad täielikult ka meilivahetusega (tlk 72-73, I kd). Raha kandmine A. S kontole on tõendatud maksekorraldusega (tlk 71, I kd) ning A. S pangakonto väljavõttega. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et kuulutuse sisestas E. Rentnik. Kannatanu A. S ütlustega on tõendatud, et E. Rentnikul ei olnud tema pangakonto ja nime kasutamiseks nõusolekut. E. Rentniku teoga kaasnes kahju A. S seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna tegu jättis A. S petturi mulje. Eeltooduga on E. Rentniku poolt täidetud
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku konto kasutamise, ilma et konto tegelik omanik oleks kuulutuse avaldamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski esineda A. S, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3.4. 15.07.2016.a episood (Paulig Cupsolo kapsel- kohvimasin) Tunnistaja E. O ütluste kohaselt 2016.a suvel ostis ta Kuldse Börsi interneti kuulutuse (tlk 132 , I
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku pangakonto kasutamise, ilma et konto tegelik omanikud oleks kuulutuse avaldamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski esineda A. S, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3.5. 17.07.2016.a episood (HTC telefon) Tunnistaja R. R ütlustega on tõendatud, et 2016 aastal ostis ta kaudu HTC telefoni u 30 euroga, ta kandis raha arveldusarvele, kuid telefoni ta ei saanud. Müüjaga oli kokkulepe, et ta saadab selle postiga. Muud nime müüjal polnud, kui see, millisele pangakontole ta raha kandis. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ning neid kinnitab kirjavahetus (tlk 76-80, I kd). Raha kandmine on tõendatud maksekorraldusega (tlk 75, I kd). Rentniku poolt J. O isikuandmete kasutamist tõendab Okidoki OÜ vastus, millise kohaselt kasutaja Boyser saatnud sõnumi kasutajale x ning kirjutanud talle makse tegemiseks mobiiltelefoni HTC eest makse tegemiseks J. O nime ning kontonumbri x (tlk 12, II kd). Eelnevalt on leidnud tõendamist, et konto kuulub E. Rentnikule, kuna enamus kuulutusi on ta sisestanud kasutades enda nime ning pangakonto numbrit. Lisaks on tema poolt J. O pangakonto kasutamine tõendatud ka Ä. S ütlustega. Kannatanu J. O ütlustega on tõendatud, et E. Rentnikul ei olnud tema pangakonto ja nime kasutamiseks nõusolekut. E. Rentniku teoga kaasnes kahju J. O seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna tegu jättis J. O petturi mulje. Eeltooduga on E. Rentniku poolt täidetud
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku pangakontode kasutamise, ilma et konto tegelik omanik oleks kuulutuse avaldamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski esineda J. O, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3.6. 21.07.2016.a episood („Makita DGA504“ akunurklihvimismasin) Tunnistaja A. V ütlustega on tõendatud, et augustis 2016 ostis ta Kuldse burši kuulutuse peale akunurklihvimismasina Makita DGA 504 (tlk 218-219, I kd) ning kandis A. S kontole 80 eurot. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitab kirjavahetus (tlk 216-217, I kd). Raha kandmine A. S kontole on tõendatud maksekorraldusega (tlk 220) ja A. S pangakonto väljavõttega. Eelnevalt on tõendamist on leidnud, et E. Rentnik pani nimetaud kuulutuse üles. Kannatanu A. S ütlustega on tõendatud, et E. Rentnikul ei olnud tema pangakonto ja nime kasutamiseks nõusolekut. E. Rentniku teoga kaasnes kahju A. S seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna tegu jättis A. S petturi mulje. Eeltooduga on E. Rentniku poolt täidetud
3.7. 30.07.2016.a episood (Apple sülearvuti) Tunnistaja O. K ütlustega on tõendatud, et augustis 2016 tahtis ta osta internetikuulutuse (tlk 2, II
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta sooviski esineda A. S, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3.8. 21.07.2016.a episood („Makita DGA504“ akunurklihvimismasin) Tunnistaja E. P ütlustega on tõendatud, et augustis 2016 otsis ta Kuldse börsi internetikuulutuse peale Makita akunurklihvimismasinat ning kandis 80 eurot. Akunurklihvimismasina pidi müüja saatma postiga, kuid ta ei saanud seda. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitab meilivahetus (tlk 64-69, I
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku pangakonto kasutamise, ilma et konto tegelik omanik oleks kuulutuse avaldamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski esineda A. S, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asjade eest ta sai, kuid müüdavaid asju ta inimestele ei saatnud. 16
3.9. 21.07.2016.a episood (Samsung televiisor) Tunnistaja M. L ütlustega on tõendatud, et ta ostis 2016 augustis Kuldse Börsi interneti kuulutuse (tlk 56-57, I
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku konto kasutamise, ilma et konto tegelik omanik oleks kuulutuse avaldamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski esineda A. S, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
3.10. 03.08.2016.a episood (akutrell) Tunnistaja V. R ütluste kohaselt ostis ta 2016 augustis interneti kuulutuse peale akutrelli ning kandis selle eest A. S kontole 50 eurot, kuid akutrelli ta ei saanud. Müüja pidi saatma selle postiga. Raha kandmine on lisaks tõendatud ka maksekorraldusega (tlk 81, I kd) ja A. S pangakonto väljavõttega. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitab ka meilivahetus (tlk 82-84, I kd). Eelnevalt on tõendamist on leidnud, et E. Rentnik pani nimetaud kuulutuse üles. Kannatanu A. S ütlustega on tõendatud, et E. Rentnikul ei olnud tema pangakonto ja nime kasutamiseks nõusolekut. E. Rentniku teoga kaasnes kahju A. S seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna tegu jättis A. S petturi mulje. Eeltooduga on E. Rentniku poolt täidetud
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega. Ta leppis Ä. S kokku konto kasutamise, ilma et konto tegelik omanik oleks kuulutuse avaldamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku andnud. Ta sooviski esineda A. S, et tema nime alt kuulutust panna, tehingu teha ning hiljem keegi teda ennast ei seostaks, kuna raha asja eest ta sai, kuid müüdavat asja ta ostjale ei saatnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
Rentnik end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Asjaoludest nähtuvalt sooviti osta lapsele Playstationit Kuldse Börsi internetikuulutusse (tlk 83, II kd) peale. Meilivahetus toimus müüjaga, kelle meiliaadressiks on (tlk 81-82). Telia Eesti AS 17.08.2016 vastusega on tõendatud, et konto on loodud IP aadressilt xx ning sisselogimine samalt IP aadressilt on toimunud ka 08.08.2016, millisel kuupäeval lubas müüja ostjale, et saadab Sony Playstation 4 koos kahe mänguga pakiautomaati. IP aadressi päringu kohaselt on eelnimetatud IP aadressi kliendi aadress xx kus E. Rentnik suvel 2016 elas vastavalt tunnistaja K. M ütlustele. Kohtul puudub alus kahelda K. M ütlustes. E. Rentnik ise eitas kohtus, et ta elas suvel xx, sõbranna juures. Kohtus antud ütluste kohaselt reisis ta suvel ringi mööda Eestit, lühiajaliselt oli vahetevahel ka Tallinnas. Kohus leiab, et süüdistatav ei osanud usaldusväärselt selgitada, miks ta kohtus andis diametraalselt vastupidiseid ütlusi. Kohus on seega seisukohal, et E. Rentniku ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna esinevad vastuolud ning ütlused ei riimu teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Seega tuleb süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätta. Seega tõendid kogumis kinnitavad, et kuulutuse pani üles E. Rentnik. Ä. S ütlustega on tõendatud ka see, et E. Rentnik sai kasutada Ä. S poja A. S pangakontot ning Ä. S andis laekuvad summad E. Rentnikule sularahas või tegi ülekande. Nimetatut kinnitab ka modus operandi arvestades, et E. Rentnik on süüdi mõistetud üheksas episoodis
-2 järgi, millistes episoodides ta 2016 suvel pani internetti üles erinevate asjade müügikuulutusi ja jättis nende eest raha ülekandmisel asja ostjale saatmata. A. N ja I. L perekonnas oli kokkulepitud selliselt, et tehingu lapse kasuks teeb I. L perekonna rahaliste vahendite arvelt. I. L tegi ülekande vastavalt kuulutuse tingimustele, summas 210 eurot, kuid ei saanud ostetud toodet. Meilivahetusega (tlk 81-82, II
Kuna E. Rentik on varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 28.04.2014.a otsusega karistatud
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja tegu on toime pandud pöördumisega avalikkuse poole - internetti üles pandud müügipakkumises ebaõigete andmete avaldamine - kvalifitseerub tegu
E. Rentnik pani teo toime kavatsetusega, ta pani kuulutuse üles teadmisega, et Playstationit tal ostjale saata ei ole, kuid soovis sellise pettusega raha teenida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku
Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu A. N on esitanud tsiviilhagi summas 210 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd petmistoiminguga tekitati varaline kahju. Maksekorraldusega (tlk 80, II kd) ja Ä. S pangakonto väljavõttega on tõendatud 210 euro ülekandmine Ä. S kontole, millega on ka tõendatud kahju tekitamine petmise kaudu. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista E. Rentnikult kannatanu A. N kasuks 210 eurot. 5. Süüdistus
Rentnik end süüdi ei tunnista, ta eitab üldse sündmuskohal viibimist. E. Rentniku ütluste pärast K. P võis olla armukade, selle tõttu, et E. Rentnik suhtles ja oli koos tema naise, K. P. Kannatanu K. P on kohtus andnud ütlusi, et ta ei mäleta sündmust. Seega tuleb kohtul pöörduda isikuliste tõendite juurde, tunnistajate, kes mäletavad sündmust. Kuulduste tõendiks on KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi politseinikust tunnistaja T. S ütlused, milliste kohaselt sai ta 10.10.2016 väljakutse xx, hamburgeri putka juurde, et kedagi on tulistatud. K. P ütles talle sündmuskohal, et teda on tulistatud, ta tahtis endiselt elukaaslaselt autot kätte saada. K. P ütles, et E. Rentik haaras relva ning sooritas tema suunas lasu, ta ütles, et jõudis kaitseks ette panna ühe käe. Tunnistaja nägi käel punetust ja paistetust ning keskel väikest auku. K. P selgituse kohaselt peale lasku tuli noorem mees ja lõi teda näo piirkonda. Seega rünnak toimus kahe isiku poolt haakuvalt esitatud süüdistusega ja seda tõendab kuulduste tõendina tunnistaja T. S ütlused, mida omakorda kinnitab ka tõendite kogum – kannatanu vigastused, mis tuvastati kiirabis. Tunnistaja T. S sõitis paarimehega vibustaadionile, kuhu oli auto pargitud ning mingi aja pärast tabasid nad ühe mehe, kelle K. P ja U. L tundsid ära lööjana, teist meest ei õnnestunud tabada. Seejärel tuli metsast välja ka K. P. Vigastuse järgi võis tunnistaja ütluste kohaselt öelda, et tegemist oli õhkrelvaga. Tunnistaja kinnitas, et K. P ja U. L olid adekvaatsed, U. L võis olla joonud, kuna suust tuli alkoholi lõhna ja nägu kergelt punetas, K. P puhul seda polnud. Ta viis kannatanu kiirabisse. Kannatanu on tunnistaja T. S vahetult rääkinud sündmustest, seda kinnitab ka see, et tunnistaja ütluste kohaselt olid K. P ja U. L toimunust ehmunud ning olukorrast mitte maha rahunenud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed kuna need riimuvad teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Tunnistaja T. S ütlustega on tõendatud, et E. Rentnik tegutses grupis, koos teise isikuga. Viited on, et selleks võis olla W. V, kuid see ei ole käesolevas asjas tõendatud ja tuleb lugeda, et rünnak toimus E. Rentniku ja tuvastamata isiku poolt ehk isikute 19
RS § 54 järgi ja ülal tuvastatu järgi häiriti ka kolmandat isikut. Seega on E. Rentnik täitnud kõik
Tunnistajate U. L ja T. S ütlustega ning samuti tulenevalt kannatanutele tekitatud vigastuse iseloomust, on tõendatud, et E. Rentnik kasutas õhkrelva. Seega kvalifitseerub tegu
Kohus on seisukohal, et E. Rentnik pani teo toime otsese tahtlusega, ta pidi aru saama, et koos täpselt tuvastamata isikuga, nad K. P suhtes vägivaldselt käitumisega rikuvad ta avalikku korda ning häirib seejuures teisi isikuid. Tunnistaja T. S ütlustega on tõendatud, et see häiris vähemalt U. L, kes kutsus ka politsei. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab E. Rentniku kogu esitatud süüdistuses
6. Süüdistus
lg 2 p 1 järgi
lg 2 p 1 järgi on süüdistus esitatud kolmes episoodis (03.02.2017, 04.02.2017 ja 05.02.2017). Kohtus peab analüüsima kõiki episoode eraldi, kuid antud juhul leiab kohus, et tulenevalt võistlevas menetluses uuritud tõenditest on see võimatu. 20
Kannatanu D. L tsiviilhagi summas 670 eurot jättis kohus 19.06.2018 määrusega menetlusse võtmata, kuna ta ei kõrvaldanud hagis esinevaid puuduseid. Karistus
E. Rentniku süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetusega. Karistust kergendava ajaoluna arvestab kohus kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et arvestades süü suurust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke ei ole võimalik rahalise karistuse mõistmine. Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et võimalik ja piisav on karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E. Rentnikule karistuseks 10 kuud vangistust.
E. Rentniku süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetusega. Karistust kergendava ajaoluna arvestab kohus kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et arvestades süü suurust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke ei ole võimalik rahalise karistuse mõistmine. Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et võimalik ja piisav on karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb keskmisest määrast allapoole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E. Rentnikule karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust suurendades raskemat karistust. Kuna teod on toime pandud enne Pärnu Maakohtu 19.05.2016 kohtuotsuse kuulutamist, tuleb mõista liitkaristus suurendades karistust kriminaalasjas nr 1-16-4095 mõistetud karistuse 2 aasta, 1 kuu ja 25 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks lugeda 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 ja 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusajast maha kantud 23.11.2018 seisuga vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 8 päeva, see moodustub järgmiselt: 24 päeva vangistust (22.03.2016.a otsuse järgi 24 tundi üldkasulikku töö sooritamise eest); 21
E. Rentniku süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetusega. Samuti arvestab kohus episoodide arvu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. E. Rentnik on teod toime pannud katseajal mistõttu ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine. Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et võimalik ja piisav on karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb keskmisest määrast allapoole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E. Rentnikule karistuseks 1 aasta vangistust.
E. Rentniku süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetusega. Kohus arvestab, et tegemist oli ühe episoodiga ning samuti arvestab kannatanule tekitatud kahju suurust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. E. Rentnik on teod toime pannud katseajal mistõttu ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine. Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et võimalik ja piisav on karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb keskmisest määrast allapoole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E. Rentnikule karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
E. Rentniku süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime otsese tahtlusega. Kohus arvestab, arvestab kannatanule tekitatud kahju ulatust ning sellega avaliku korra rikkumise ulatust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. E. Rentnik on teod toime pannud katseajal mistõttu ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine. Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et võimalik ja piisav on karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb keskmisest määrast allapoole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E. Rentnikule karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust suurendades raskemat karistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada antud karistust Pärnu Maakohtu 19.05.2016.a otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata karistusega (seisuga 23.11.2018) 1 aasta ja 17 päeva vangistust ning seeläbi mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 17 päeva vangistust. Tingimisi karistuse kohaldamine ei ole enam seadusest tulenevalt võimalik. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates 23.11.2018.a. Menetluskulud Menetluskuludeks on riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud kokku 2045,24 eurot (360 eurot, 138,24 eurot, 90 eurot ja 1457 eurot); tunnistajate sõidu ja keskmise päevapalga kulud kokku 277,56 eurot (17,13 eurot; 15 eurot; 39 eurot; 66,16 eurot; 28,80 eurot; 24,99 eurot; 86,48 eurot). 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.