) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Jüri Vissak – sõlmis kokkuleppe Kaitsja Mariken Arro – osales 18.07.2019.a kohtuistungil Gerda-Johanna Pello – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav RAINIS TREFFNER isikukood 39203212763 elukoht XXX, emakeel eesti keel, XXX XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita 23.02.2019 oli kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rainis Treffner
lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub Rainis Treffneril vangistusest kohesele ära kandmisele 7 (seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Rainis Treffneri eelvangistuses 23.02.2019.a viibitud 1 päev koheselt ära kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Vangistusest jääb koheselt ära kandmisele 6 (kuus) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Rainis Treffnerile kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb karistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 6 päeva vangistuse kandmise algust Rainis Treffneri vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. 1
lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistuse osa - 11 (ühtteist) kuud 23 (kahtekümmend kolme) päeva vangistust Rainis Treffneri suhtes täitmisele, kui Rainis Treffner ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid järgmisi nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX); • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lõike 4 alusel võetud kohustuse – alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg 1 aasta 6 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 18.07.2019.a.
p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1 alusel võtta Rainis Treffnerilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6-ks (kuueks) kuuks. 6-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Rainis Treffnerit (tel nr XXX, e-post: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva vältel tuleb Rainis Treffneril enda juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. Jõustunud otsus edastada Maanteeametile liiklusregistris juhtimisõiguse äravõtmise kajastamiseks. 2 KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rainis Treffnerilt riigituludesse menetluskuluna kokku 870 € (kaheksasada seitsekümmend eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 60 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 3233; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 810 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Rainis Treffnerile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 870 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 72 (seitsekümmend kaks) eurot 50 (viiskümmend) senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99919700036366 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • (makse saaja) viitenumbriga SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-5306, menetluskulu 18.07.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - osalise vangistuse kandmiseks täitmiseks vanglale, kriminaalhoolduse teostamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, Riigi Keskusele menetluskulu osas. Tugiteenuste EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA 3 KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Rainis Treffnerit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.07.2015 otsusega nr 1-16-6064 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 23.02.2019 kella 00:46 paiku Tartu maakonnas Kastre vallas Tõrvandi-Roiu-Uniküla mnt kuuendal kilomeetril mootorsõidukit BMW 525TDS reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,90 mg/l kohta) ning põhjustas avarii, sõites teelt välja kraavi. Eeltooduga rikkus Rainis Treffner kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Rainis Treffner toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole.
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Rainis Treffnerilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta pikkusest vangistusest peab Rainis Treffner ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 1 (üks) päev (23.02.2019), mille vältel Rainis Treffner oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab R.Treffner reaalselt ära kandma veel 6 (kuus) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rainis Treffner ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • • elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et R.Treffner on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab R.Treffner endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; 4 Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli meditsiiniasutusest saadud ajal. Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et R.Treffner on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: • riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 (kuuskümmend) eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu; • kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot - ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades R.Treffnerit tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 50 senti. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: Süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.