← Eesti

2-08-87927/27

Obsah (13)§ 415§ 407§ 657§ 322§ 659§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178§ 696§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-08-87927 Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Krista Kirspuu ja Villem Lapimaa

§ 415lg-s 2 ettenähtud tähtaja möödumist.

Kostja ei ole koos kajaga esitanud tähtaja ennistamise taotlust ning ennistamise taotluse esitamise tähtaeg on samuti möödunud. Kaja läbivaatamise korral tuleb kaja jätta rahuldamata. Maakohtu määrus

  1. Harju Maakohus keeldus
  2. veebruari
  3. a määrusega kostja kaja menetlusse võtmisest ja jättis menetluse tsiviilasjas taastamata, menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1530 eurot ja viivise sellelt.
  4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli kostja esitatud kaja jätta menetlusse võtmata, kuivõrd kostja ei esitanud seda tähtaegselt. Vastuseks kostja väitele, et ta esitas kaja 30 päeva jooksul, millal ta sai teada täitemenetluse alustamisest Xxxxxxxxx kohtutäituri poolt, selgitas maakohus, et

§ 415

lg 2 teine lause tuleb kohaldamisele siis, kui tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud avalikult. Praegusel juhul ei ole tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetatud, seega võis kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

  1. Tähtaja kontrollimisel tuvastas maakohus, et kostja sai toimiku materjalide kohaselt tagaseljaotsuse posti teel kätte
  2. juunil 2009 (tlk 48) ja seega möödus kaja esitamiseks mõeldud tähtaeg
  3. juulil
  4. Kostja esitas kaja
  5. detsembril
  7. Maakohtul ei ole alust arvata, et tsiviilasja toimikust nähtuv info tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta on väär või ebausaldusväärne. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja sai alles
  8. novembril 2018 teada tema kohta käivast täitemenetlusest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt algatas xxxxxxx kohtutäitur tagaseljaotsuse täitmiseks täiteasja nr 0954644716, mille tulemusel õnnestus kohtutäituril arestida kostja Xxxxxxxxxs asuval pangakontol 278,45 eurot (tlk 90). Ei ole usutav, et pangakonto 2

(5)arestimisel ei huvitunud kostja, mis põhjustel tema pangakonto arestitud on. Kohtu hinnangul pidi kostja seega olema teadlik enda pangakonto arestimisest ja seega ka arestimise põhjustest. Seejuures on kostja aastate jooksul tagaseljaotsust täitnud korduvalt. Tõenditest nähtub, et perioodil
  1. oktoobrist 2011 kuni
  2. juunini 2014 maksis kostja hageja pangakontole 500 euro suuruste osamaksete kaupa kokku 5000 eurot (tlk 93). Samuti on kostja pooltevahelises sõnumivestluses tunnistanud enda võlgnevust hageja ees (tlk 94).
  3. aprilli 2017 maksekorraldusest nähtub ka, et kostja on tasunud hagejale 1000 eurot selgitusega "võla tagasi makse“ (tlk 96). Samuti on kostja enda võlgnevust hageja ees taaskord tunnistanud
  4. aprilli 2017 e-kirjaga (tlk 97). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleks teisi võlasuhteid peale käesolevast tsiviilasjast tuleneva võlgnevuse. Tõendeid kogumis hinnates ei ole usutav, et kostja tasus võlga hagejale xxxxxxxxx OÜ juhatuse liikme AL palvel. See ei tulene ühestki kohtule esitatud tõendist. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja oli teadlik tema suhtes toimuvast menetlusest, tagaseljaotsusest ja seega ka täitemenetlusest enne
  5. novembrit
  6. Määruskaebus
  7. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kostja esitatud kaja menetlusse ja taastada menetlus.
  8. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et tsiviilasja materjalide kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse posti teel kätte
  9. juunil
  10. Kohtutoimiku leheküljelt 48 nähtub, et tagaseljaotsus on kättetoimetatud RVle, mitte kostjale. Kostja ei elanud ega ela ka praegusel ajal Eestis, mistõttu talle ei ole võimalik Eestis alates
  11. aastast posti teel menetlusdokumente kättetoimetada. Antud asjaolu nähtub ka toimikust, kus kohtule on tagastatud kostjale edastatud dokumendid seoses hoiutähtaja möödumisega.
  12. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, nagu saaks menetlusdokumentide kättetoimetamist tõendada muude kaudsete tõendite alusel.
  13. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et xxxxxxxx kohtutäituri poolt algatatud täiteasjas õnnestus kohtutäituril arestida kostja Xxxxxxxxxs asuvalt pangakontolt 278,45 eurot. Ei ole arusaadav, kuidas maakohus leidis, et sellest tõendist nähtub pangakonto arestimine. Seda enam, et kohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda ka esitatud tõendite tõlkeid. Kostja märgib, et hageja esitatud xxxxxxxxx täituri
  14. detsembri 2010 dokumendist (pealkirjaga „XXXXXXX“) nähtub hoopis, et laekunud on maksutagastus, mille nõudmisest ei ole kostja isegi teadlik olnud. Maksutagastuse nõudmine ei ole võrdsustatav pangakonto arestimisega ja samuti sellisest arestimisest teadasaamisega.
  15. Kostja ei nõustu kohtuga ka selles, nagu oleks võimalik tagaseljaotsusest teadasaamist lugeda tõendatuks kostja ja hageja omavahelisest suhtlusest. Kohus on rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid, kuna on asunud seisukohale, et kostja on sõnumitega võlga tunnistanud ning teinud hagejale ülekandeid.
  16. Seadusandja seob tagaseljaotsuse vaidlustamisel kaja esitamise alused ja tingimused. Praeguses tsiviilasjas neid järgitud ei ole. Seega ei oma asjas tähendust, kas kohtu jaoks on või ei ole usutav, millise kokkuleppe alusel kostja on hagejale makseid teostanud.
  17. Kostja märgib, et kohus ei ole

§ 407

lg 1 järgi kohustatud tagaseljaotsust tegema isegi juhul, kui hageja seda taotleb. Kohus ei ole ka täitnud kohustust kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust kaja menetledes. Kohus oleks pidanud vaidlustavas määruses andma õiguslikult põhistatud hinnangu, miks lahendati hageja nõue just tagaseljaotsuses märgitud põhjendustel ja viisil. 3

(5)Menetluse edasine käik
  1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 18. Kostja on määruskaebuses korranud kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on nõutava põhjalikkusega vastanud. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud asjas

§ 407

lg 1 kohaselt seaduspäraselt tagaseljaotsuse ja hagi põhjendatud ulatuses õigesti rahuldanud. Toimikumaterjalidest ei nähtu

§ 407lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistatavaid asjaolusid.

  1. Kostja väide, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna menetlusdokumente ei toimetatud kostjale kätte, ei ole põhjendatud. Isegi kui möönda, et tagaseljaotsuse posti teel kättesaamise kinnitus
  2. juunil 2009 ei ole kostja allkirjastatud, vaid selle on allkirja vastu kätte saanud kostja isa RV, siis tuleb tagaseljaotsus lugeda kostjale kättetoimetatuks

§ 322lg 1 alusel (tl 48, vt ka Riigikohtu 14.

juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-21-62-17, p 9). Kolleegium nõustub maakohtuga, et lisaks eelnimetatud Eesti Posti dokumendile, viitab tagaseljaotsusest teadasaamist ka muu toimikus sisalduv info. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ülekanded hageja kontole ja e-kirjavahetus eraldiseisvalt tagaseljaotsuse kättetoimetamist ei kinnita, kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates muudavad usutavaks, et kostja on esitatud tõendite põhjal vähemalt alates 18. oktoobrist 2011 olnud hagejaga suhtluses seoses võla tasumisega. Kuna ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal maakohtu määruses toodud seisukohtadega, ei pea kolleegium

§ 659

ja 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi selles osas pikemalt korrata. 20. Määruskaebuses on kostja lisaks ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust.

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Praegusel juhul on maakohus tagaseljaotsuse tegemisel kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hageja esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi rahuldada. Hageja on nõuet esitades tuginenud sellele, et pooled allkirjastasid
  3. juulil 2007 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, mille eesmärgiks oli sõiduki võõrandamine ning
  4. detsembril 2008 allkirjastas kostja kinnituse, milles tunnistas, et kohustub tasuma hagejale 750 000 krooni ja viivise sellelt. Hageja nõude materiaalõigusliku alusena on maakohus märkinud võlaõigusseaduse § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p-d 1 ja
  5. Maakohus on õigesti järeldanud, et hagis esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades võimaldavad nimetatud õigusnormid hagi rahuldada. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on põhjendatud ka hageja poolt VÕS § 113 lg 1 ja

367 alusel esitatud viivise nõue. 21. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja 4

(5)kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Hageja esitas
  2. aprillil 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada määruskaebuse menetlemisega seoses kantud menetluskulud 990 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud määruskaebusmenetluses õigusabi 5 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi maakohtu
  3. märtsi
  4. a kirjaga tutvumises ja kliendile info edastamises (10 minutit), määruskaebuse ja hagi tagamise taotlusega tutvumises, maakohtu
  5. aprilli
  6. a kirja ja määrusega tutvumises ning menetlusdokumentide osas seisukoha kujundamises ja kliendile edastamises (40 minutit), määruskaebusele vastuse koostamise ettevalmistamises ja kohtutäiturile täiendava pöördumise tegemises (1 tund), määruskaebusele vastuse koostamises (2 tundi), kliendiga nõupidamises ja kirjavahetuse pidamises ning vastuse täiendamises (1 tund 30 minutit) ning kohtu
  7. aprilli
  8. a ja
  9. aprilli
  10. a kirjaga tutvumises (10 minutit). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei esitanud.
  11. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja menetlustoimingud ja nendele kulud aeg on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja määruskaebuse menetlemise kantud õigusabikulud 990 eurot (käibemaksuga). 24. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 26.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 417

lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.