← Eesti

2-18-107013/9

Obsah (7)§ 637§ 230§ 124§ 173§ 174§ 162§ 177

2-18-107013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-18-107013 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2019, Jõhvi Kohtuasi OÜ Nilseni hagi TRV Inves

§ 637lg 21).

I JA HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.11.2017 sõiduki xxx (registreerimismärk xxx) müügilepingu. Hageja andis sõiduki kostjale üle müügilepingu sõlmimise päeval, s.o 22.11.
  2. Sõiduki ostuhind oli 1000 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 561 summas 1 000 eurot ja palus arve tasuda 14 päeva jooksul. Kostja jättis arve nr 561 (s.o sõiduki müügihinna) tasumata. 15.12.2017 saatis hageja kostjale sama arve postiga. Hageja esitas korduvalt (s.o 15.12.2017 ja 14.02.2018) kostjale pretensioone tasumata arve kohta, kuid tulemuseta. Kostja ei ole ostuhinda tasunud, st. oma kohustust täitnud. Tegemist on negatiivse asjaoluga ning kostja peab tasumist tõendama. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108, 208 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista 1000 eurot. II KOSTJA VASTUS
  3. Kostja hagi ei tunnista. 22.11.2017 toimus Maanteeameti Jõhvi teenindusbüroos xxx sõiduki xx,xxx ostu-müügi tehing. Maksetingimused olid OÜ Nilseni esindaja I K soovil eelnevalt kokku lepitud, et tema jaoks ainus sobilik makseviis on sularaha. Vastasel juhul ei ole OÜ Nilseni nõus sõlmima ostu-müügilepingut. Kokku lepitud summa oli 1000 eurot tuli tasuda 22.11.2017 Maanteeameti Jõhvi büroos sularahas I Kle enne sõiduki võõrandamist. Uskudes lubadust, et koheselt peale sõiduki võõrandamist väljastab müüja sularahaarve, mis oli selleks hetkeks juba tasutud, peab tunnistama, et hageja ei ole seda tänase päevani teinud. Mis aga puudutab korduvate arvete saatmist, siis see ei vasta tõele. Samuti on ebausutav võõrandada põhIa enne müügiarve tasumist. Hageja juhatuse liikme I K suhtes on algatatud kriminaalasi seoses avaliku vargusega TRV Invest OÜ kahjuks. III KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Arvestades hagi hinda 1000 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 22.11.2017 VÕS § 208 lg 1 järgse sõiduki ostumüügilepingu mille ostuhinnaks oli 1000 eurot ja et sõiduk anti kostjale üle. Hageja nõuab kostjalt tasumata ostuhinda. Ostuhinna tasumine on VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks. Kui ostja ei täida ostuhinna maksmise kohustust, on tegemist tema lepingulise põhikohustuse rikkumisega. Kui ostja on jätnud tasumata ostuhinna, saab müüja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmise puhul ei ole seaduses VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt ette nähtud täitmisnõuet välistavaid asjaolusid. Ostuhinna nõude sissenõudmise eelduseks on VÕS § 108 lg 1 järgi üksnes kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostjate poolt. Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla ja vabandatavusele ei ole menetluses ka tuginetud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva 2 2-18-107013 kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). 4. Hageja väitel ei ole kostja ostuhinda tasunud. Kostja väitel tasus ta ostuhinna sularahas lepingu sõlmimise päeval. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil (VÕS § 76 lg 3). Poolte vahelisest lepingust ei tulene, millisel viisil ja aja jooksul tuleb ostuhind tasuda. Kohus nõustub hageja seiskohaga, et raha saamata jäämine on negatiivne asjaolu mille tõendamine on praktiliselt võimatu. Riigikohus on leidnud, et võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Kohustuse täitmise üldisest mõttest tulenevalt peaks võlgnik varustama end tõendiga kohustuse täitmise kohta (RKTKo 3-2-1-96-11 p 12). VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Seega, kui kostja väitel on ta ostuhinna tasunud sularahas, on tulenevalt

§ 230lg 1 kostja kohustus oma väidet tõendada.

Kostja seda teinud ei ole. Kostja esitatud pangakonto väljavõte (tl. 37) ja kassa väljamineku order 1000 eurole (tl. 38) raha üleandmist hagejale ei tõenda. Kostja pole väitnud ka seda, et ta nõudis hagejalt tõendit täitmise vastuvõtmise kohta. Kuna kostja ei ole ostuhinda hagejale tasunud tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 1000 eurot. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt 1000 eurot, mis on hagi hinnaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindaja kulud 200 eurot, kokku 375 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab et esindaja ajakulu (2 tundi) ja tunnitasu on põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Hageja on vasta taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.