Obsah (6)

§ 74§ 31§ 33§ 84§ 19§ 71

` KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.oktoobril 2018 t

§ 74lg 3 alusel.

6. Kostja leiab, et haigushüvitise nõue ajavahemiku 02.03.–06.03.2017 eest on

§ 31

järgi aegunud, kuna nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

1. Kostja vaidleb vastu puhkusetasu suuruse ja 4 tööpäeva töötasu suuruse arvestusele. Hageja puhkusetasu arvestus peaks olema järgmine: 1696,00 : 30 = 56,53 * 26 = 1469,78 eurot bruto, so. 1203,51 neto. Hageja 4 tööpäeva (01.–04.08.2017.a) töötasu arvestus peaks olema järgmine 32 tundi * 7 EUR = 224,00 eurot neto. Poolte vastastikud nõuded lõppesid tasaarvestusega, mistõttu ei pea kostja hagejale midagi maksma. Kohtuotsuse põhjendused
2. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas kostja juures kopplaaduri juhina alates 17.02.2016; et tema 2 töötasu suuruseks oli 7 eurot ühe töötunni eest netosummana, et tööleping on lõppenud ning hagiavalduses toodud summad on välja maksmata.
3. Kostja on vaidlustanud hageja töötasu ja puhkusetasu arvestused, haigushüvitise nõude seoses aegumisega ja esitanud tasaarvestuse avalduse hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses seoses töölepingu ette teatamata lõpetamisega.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult selle täitmist.
5. Töölepingu seaduse (

) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 33

lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus.

§ 84

lg 1 sätestatu kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Tähtaeg töötasu nõude esitamiseks on ITVS § 6 lg 3 alusel kolm aastat.

1. Hageja on oma nõuete tõendamiseks esitanud poolte vahel sõlmitud töölepingu, nõudesummade arvestuskäigud, pangakonto väljavõtte, Eesti Maksu-ja Tolliameti (EMTA) töötamise registri kande väljavõtte, EMTA (TSD) kokkuvõtted. Kostja on esitanud hageja palgalehed ja palgakalkulaatori töötaja palga ja puhkusetasu arvutuskäigu kohta.
2. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud töötasu arvestus nelja tööpäeva eest summas 330,19 eurot (neto) vastab töölepingus kokkulepitule, hageja palgalehtedele ning

§ 19

ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" §-des 2 ja 4 toodud nõuetele. Kostja esitatud töötasu arvestus palgakalkulaatori järgi ei vasta eelnimetatud määrusele, kuna palgakalkulaatori väljaprindist ei nähtu, et keskmise töötasu arvestamisel oleks arvesse võetud kuuekuulise aja sisse jäävad andmed töötaja puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aja kohta. Seega kuulub hageja nõue saamata jäänud töötasu osas summas 330,19 eurot (neto) rahuldamisele täies ulatuses. Tulenevalt töölepingu seadusest on tööandjal kohustus arvestada ja tasuda hageja töötasult maksud töötasu väljamaksmisel. 14.

§ 71

kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Avaldaja esitatud arvestus 26 kalendripäeva eest puhkusehüvitise saamiseks vastab

§ 19

ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" §-des 2 ja 4 toodud nõuetele. Kostja esitatud puhkusetasu arvestus ja palgakalkulaatori väljaprint ei vasta eelnimetatud määrusele, kuna nendest ei nähtu, et keskmise töötasu arvestamisel oleks arvesse võetud kuue kuulise aja sisse jäävad andmed töötaja puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aja kohta. Seega on hageja nõue puhkusehüvitise saamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele summas 1504,97 eurot (bruto).

1. Hageja palub tööandjalt välja mõista haigushüvitise haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest perioodil 02.03.-06.03.2017 summas 231,71 eurot. Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 53 lg 4 kohaselt peab kindlustatud isiku tööandja töövõimetuslehele omapoolsed kanded tegema seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist 3 haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. TTOS § 122 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). Sama paragrahvi lõike 5 järgi maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.
3. Palgateatise järgi oli avaldaja töövõimetu perioodil 27.02—28.04.
4. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Haigekassa on avaldajale tasunud töövõimetushüvitise 10.04.
5. Järelikult on tööandja haiguslehe lõpetamisest teadasaanud ja oleks pidanud perioodi 02.03.06.03.2017 eest väljamakse tegema aprillikuu palgapäeval või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.
6. ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
7. ja
8. lõikes ettenähtud juhul. Haigushüvitise puhul ei ole tegemist ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud töötasuga, mistõttu kehtib sellele neljakuuline aegumistähtaeg.
9. Kuivõrd hageja pidi haigushüvitise mitteväljamaksmisest teada saama hiljemalt aprillikuus 2017 kui kostja jättis haigushüvitise talle välja maksmata, kuid hagi on TVK-le esitatud 04.12.2017, siis on haigushüvitise nõude esitamiseks ITVS § 6 lg 1 sätestatud neljakuune tähtaeg möödunud ja hageja nõue haigushüvitise haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest perioodil 02.03.-06.03.2017 summas 231,71 eurot tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. 20.

§ 74

lg 3 kohaselt kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.

1. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 115 jj. Tulenevalt VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus kohaldama muuhulgas VÕS § 127 lg-d 2 ja
2. Kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad ka VÕS §-d 139 ja
4. Tööandja on kohtule esitatud menetlusdokumendis väitnud, et ta on tasaarvestanud töötaja nõude tööülesannete rikkumisega s.o töölt ette teatamata lahkumisega, tekitatud kahju hüvitamise nõudega, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule 1696 eurole. Kostja on märkinud, et töötaja lahkumise tõttu seiskus kogu kostja ettevõtte tegevus, kostja ei saanud müüdud liiva laadida ega uusi tellimusi vastu võtta, mis omakorda põhjustas klientide rahulolematuse ja konkurentide juurde pöördumise. Samuti tasuti müügijuhile lisatasu hageja tööülesannete täitmise eest.
5. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma 4 teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
6. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tasaarvestamiseks vajalik nõue s.t, et hageja töölt ette teatamata lahkumine põhjustas talle kahju 1696 eurot, kuna ta ei ole esile toonud ega tõendanud etteheidetavate tegude kohta kahju arvestust ega ka põhjuslikku seost töötaja tegevuse ja kostjale väidetavalt tekitatud kahju vahel. Üksnes etteheidetavate tegude loetlemine ja tuginemine

§ 74

lg 3 sätestatud võimalusele nõuda kahju hüvitamist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule, ei ole nõuete tasaarvestamiseks piisav. Seega jätab kohus hageja nõude kostja nõudega tasaarvestamata. Menetluskulude jaotus

1. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 tulenevalt poolte menetluskulud jätta kostja kanda 11% ulatuses ja hageja kanda 89% ulatuses.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
3. Kuivõrd menetlusosalised ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirju ning menetluskulude kandmine asja materjalidest ei nähtu, siis tuleb jätta menetluskulud kindlaksmääramata ja välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5