KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.07.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-5304 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 11.07.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Alihan IBRAGIMOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Alihan IBRAGIMOV sünd. 24.04.1981, isikukood 38104240387, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxx Harjumaa, töökoht xxx xxx xxx OÜ Karistuse kandmise algus 18.10.2018 ja lõpp 27.04.2020 Jätta Alihan IBRAGIMOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Alihan IBRAGIMOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot. Välja mõista Alihan IBRAGIMOVILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot. Kaitsjatasu tuleb Alihan IBRAGIMOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 1 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700054530 ning selgitus „Alihan IBRAGIMOV 1-18-5304 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Alihan Ibragimovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alihan Ibragimov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.10.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.3 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 9 päeva alates 18.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, neist kehtivaid karistusi on 6, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Vangistuses pani toime uue kuriteo. Kuriteod on valdavalt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, vägivalda kasutab kinnipeetav enese kehtestamiseks ja eesmärgi saamiseks. Kinnipeetav on kuritegusid korduvalt toime pannud katseajal, vägivaldsuse aste ei ole vähenenud. Kinnipeetava käitumine on ettearvamatu, kuriteod on valdavalt toime pandud ettekavatsetult, kinnipeetava õigusvastast käitumist soodustab tegevusetus ja kriminaalne suhtlusringkond. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine, kuid väljendas, et programmil ei olnud mingit mõtet. Vabaduses on kinnipeetav elanud erinevatel aadressitel Tallinnas. Peale vabanemist soovib elama asuda kasuisale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse. Kinnipeetava kasuisa ja ema on nõusolekud andnud. Põhihariduse omandas kinnipeetav Ämari Vanglas, tal on riigikeele A2 tase. Kinnipeetaval puuduvad igasugused professionaalsed tööoskused ja töökogemused, puudub ka eriala. Vanglas on kinnipeetav katkendlike perioodidega töötanud koristajana. Ka kinnipeetava ema kinnitas, et kinnipeetaval pole kunagi olnud ametlikku töökohta ning juhutööde perioodid olid väga lühikesed. Kinnipeetav on ise kinnitanud, et vabanemise korral hakkab elama vanemate toetusest ning ei ole motiveeritud töö otsimisest. Kinnipeetava ema ja kasuisa kinnitasid kriminaalhooldusametnikule, et on valmis kinnipeetavat toetama vaid kuni ajani, mil ta saab esimese töötoetuse või töötasu. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks kriminaalne tulu. Kriminaalhooldusametnikule on edastatud garantiikiri firmalt xxx xxx xxx OÜ. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 39 261,02 €, vabanemisfondis on 335,34 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja kasuisa, kinnipeetava isa lahkus Eestist koos kinnipeetava õega, kuid ema sõnade kohaselt suhtles kinnipeetav vabaduses viibides isa ja õega telefoni teel. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, kuid kuna ta pani viimase suhtes toime kuriteo, on nendevahelised suhted halvad. Endine elukaaslane taotleb kinnipeetavalt tütre suhtes vanemlike õiguste äravõtmist ja ei anna nõusolekut lapsega suhelda. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetaval kriminaalse käitumisega sõpru ja tuttavaid, kellest osad 2 kannavad vanglakaristust. Kinnipeetaval on riskiv ja hoolimatu elustiil ja ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse, Liiklusseaduse, narkoseaduse ja KarS §424 alusel, kinnipeetav suhtub neisse karistustesse üleolevalt. Kinnipeetava enesehinnang on kõrgendatud, tal on raskusi oma tegude ja nende tagajärgede hindamisega, ta on üleoleva suhtumisega, võib naerda tõsiste teemade üle, samas muutuda ärritunuks ja tõsta häält. Kinnipeetav kasutab vestlusel palju roppusi, tema käitumine on impulsiivne, ta ei oska oma probleeme seaduskuulekalt lahendada, tema empaatiavõime on puudulik, ta on manipuleeriv. Enesekehtestamiseks on kinnipeetav korduvalt kasutanud vägivalda ja peab seda iseenesestmõistetavaks. Vanglas on kinnipeetaval esinenud probleeme seoses distsipliiniga. Rahulikus olukorras õigustab kinnipeetav oma käitumist, konfliktsetes olukordades võib kaotada enesevalitsemise. Vanemate sõnul on kinnipeetav kergesti ärrituv ja impulsiivne. Eeltoodut iseloomustab ka kinnipeetava käitumine vanglas, mille tõttu kohaldatakse tema suhtes sageli täiendavaid julgeolekuabinõusid. Taasühiskonnastavates tegevustes soovib kinnipeetav tugevalt avaldada oma arvamust, mis on tema arvates kõige olulisem, kuid samas ei pea neid tegevusi enda jaoks olulisteks. Kinnipeetav on korduvalt viibinud vanglas ja olnud kriminaalhooldusel, kuritegusid on toime pannud ka vanglas. See viitab sellele, et kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal ja ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetav pisendab tugevalt oma süüd toimepandud kuritegudes, jätkab väljakujunenud käitumismustriga, ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel, koostööd kriminaalhooldusametnikuga teeb vaid kasusaamise eesmärgil, probleeme lahendab vägivalla ja ebaviisaka suhtumisega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58%, seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41 – 62%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.04.2020 ja panna KarS §75 lg.2 p.2-1, 4, 7 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 kuud. Abiprokurör Sergei Listov maakohtu istungil osaleda ei soovinud ning kinnipeetava vabastamist oma kirjalikus seisukohas ei toetanud. Maakohtu istung Kinnipeetav Alihan Ibragimov seletas maakohtu istungil, et kuriteo pani toime vanglas, kuid seepärast, et ei tahtnud ennast peksta lasta. Samuti seletas kinnipeetav, et mingeid plaane tal vabaduses ei ole, ta proovib tööle minna. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Vanglas osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis ja individuaalvestlusel, vabaduses on tal olemas eluja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud 9 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke vähem kui 9 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda, neist kehtivaid karistusi on kuus, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid 4 karistusi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust KarS §65 lg.2 alusel, seega pani ta uued kuriteod toime katseajal. Viru Maakohtu 18.10.2018 otsusest nähtub, et viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vanglas. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest madal ja ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetav pisendab oma süüd toimepandud kuritegudes, jätkab väljakujunenud käitumismustriga, ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel ning koostööd kriminaalhooldusametnikuga teeb vaid kasusaamise eesmärgil. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole isegi vanglas ennast üleval pidanud hästi, lisaks kriminaalkaristusele on talle määratud kolm distsiplinaarkaristust, need on kõik kehtivad. Seega tuleb nõustuda Viru Vangla iseloomustuses tooduga, et tegemist on impulsiivse käitumise ja kergesti ärrituva ning tagajärgedega mittearvestava kinnipeetavaga. Kinnipeetav on vanglas katkendlike perioodidega töötanud koristajana ja osalenud sotsiaalprogrammis, kuid kinnitanud, et programmil ei olnud mingit mõtet. Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et kinnipeetav tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama kasuisale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse, kus elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on vajalik mööbel ringi tõsta. Alalise elukoha olemasolu ning lähedastest ema ja kasuisa toetus on antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et elukoht ning pere olid kinnipeetaval olemas ka varasema süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ning vanemate toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on kriminaalse käitumisega sõpru ja tuttavaid, kellest osad kannavad samuti vanglakaristust. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx xxx xxx OÜ. Kinnipeetav ise seletas maakohtu istungil, et proovib tööle minna. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval ametlik töökogemus üleüldse. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav on kinnitanud, et vabanemise korral hakkab ta elama vanemate toetusest ja tööd otsima ei hakka. Kinnipeetava ema on aga kinnitanud, et toetab kinnipeetavat vaid esimese töötutoetuse või töötasuni. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod kinnipeetava poolt valdavalt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Seega on olemas reaalne oht, et vanemate toetuse 5 lõppemisel paneb kinnipeetav rahalise kasu saamiseks toime uued kuriteod. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 39 261,02 €, halvendades seega veelgi tema materiaalset olukorda ja võimekust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid seoses distsipliiniga ning enesekehtestamiseks on ta korduvalt kasutanud vägivalda, agressiivsust ja hoolimatust võimendavad narkootikumide ja alkoholi tarvitamine. Maakohus leiab, et sellise suhtumisega on kriminaalhoolduse teostamine raskendatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ametnikele ja vangidele ohtlik ning konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 77% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal nii kinnipeetava korduvkaristatust kui ka kuriteo ja distsiplinaarsüütegude toimepanemist vanglas. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 60 € (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. Seoses kinnipeetava mittevabastamisega vangistusest kuulub kaitsjatasu väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6