Obsah (10)

§ 178§ 477§ 430§ 428§ 663§ 173§ 171§ 174§ 177§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2856 Tsiviilasi NI avaldus LI

§ 178lg 2).

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. NI (avaldaja, lapse isa) esitas 18.02.2019 Harju Maakohtule avalduse LIega (puudutatud isik I, laps) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja täpsustas oma avaldust 22.02.2019 ja 06.03.
3. Avalduse kohaselt palub lapse isa määrata kindlaks oma lapsega suhtlemiskord nelja nädala kaupa järgmiselt: Nädal 1- alates suhtlemiskorra kindlaksmääramise määruse jõustumisele järgnevast esmaspäevast on
4. nädalal laps isaga esmaspäevast reedeni. Juhul, kui lapsel on esmaspäeval lasteaia päev, võtab isa lapse lasteaiast hiljemalt kell 17.
5. Juhul, kui vastava nädala esmaspäev ei ole lapsel lasteaia päev, võtab isa lapse tema elukohast kell 10.
6. Kui vastava nädala reede on lapselasteaia päev, viib isa lapse reede hommikul lasteaeda. Kui vastava nädala reede ei ole lapsel lasteaia päev, siis viib isa lapse tema elukohta kell 17.
7. Nädal 2 – isa ja lapse vahel suhtluskorra järgseid kohtumisi ei toimu. Nädal 3 - laps on isaga reedel kell 17.00-st kuni esmaspäeva kell 11.00-ni. Nädal 4 – isa ja lapse vahel suhtluskorra järgseid kohtumisi ei toimu. Esimese astme kohtu määrus
8. Harju Maakohtu 07.05.2019 määrusega menetlus lõpetati ja kinnitati menetlusosaliste kompromiss alljärgnevas: - Laps suhtleb isaga iga paaritu nädala reedel alates kella 16:00 ja 17:00 vahel, mil isa võtab lapse lasteaiast ning kuni esmaspäeva hommikuni, mil isa viib lapse lasteaeda; - Laps suhtleb isaga iga paarisnädala kolmapäeva lõunaajal kolm tundi kuni 07.06.2019, nii, et isa tuleb lapsele koju järele ja toob lapse koju tagasi. Alates 08.06.2019 suhtleb laps isaga paarisnädala kolmapäevast neljapäevani, nii, et lapse isa tuleb lapsele kolmapäeval lasteaeda järele kella 16:00 ja 17:00 vahel ning viib lapse neljapäeva hommikul lasteaeda. Kui laps haigestub isa juures, siis tuleb lapse ema lapsele neljapäeval isa juurde järele; - Täiendava suhtluskorra ja suhtluskorra muudatused lepivad vanemad eelnevalt kokku SMS-i teel, teatades muudatusest ette vähemalt kaks päeva. 2
9. Maakohus määras, et avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud jäävad nende endi kanda. Puudutatud isiku I esindaja tasu ja kulu jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.
10. Maakohus märkis, et 07.05.2019 toimunud ärakuulamisel sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik II kompromissilepingu. Puudutatud isikule I määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja kinnitasid kokkuleppe vastavust lapse huvidega. Menetlusosalised palusid kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada.
11. Tuginedes

§ 477

lg-le 1, § 477 lg 6 teisele lausele, § 561 lg-le 1 ning § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad poole menetluse lõpetada kompromissiga, mille kohus kinnitab määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kuulub see rahuldamisele

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 alusel.

Kompromissilepingu on allkirjastanud avaldaja koos lepingulise esindajaga ja puudutatud isik II koos lepingulise esindajaga. Kokkuleppe vastavust lapse huvidele on kinnitanud lapse huve kaitsvad isikud. 07.05.2019 sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Määruskaebus

1. Avaldaja palub 08.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Avaldaja palub kohtul kaaluda muudatuse tegemist suhtlemiskorra graafikus nii, et laps viibiks isaga paaritutel nädalatel, esimesel paaritul nädalal esmaspäevast reedeni ning järgneval paaritul nädalal reedest esmaspäevani ning selliselt üle nädala. Avaldaja soovib suhtluskorra kindlaksmääramist ka osas, mis puudutab lasteaia suvepuhkust, jõule, aastavahetust, jaanipäeva, isadepäeva, emadepäeva, lapse sünnipäeva.
2. Kõik sõlmitud kompromissid on siiani kallutatud lapse ema poole vastavalt tema mugavusele, mitte lapse vajadustele ning avaldaja ainus võimalus kokkuleppe saavutamiseks on nõustuda lapse ema poolt pakutuga. Lapse emaga ei ole võimalik kokkuleppeid sõlmida. Kuivõrd maakohtu poolt kinnitatud suhtluskord on väsitav ja frustreeriv, siis tunneb avaldaja, et puudub progress. Lapse ema ei ole nõus normaalselt suhtlema isegi perenõustaja juuresolekul. Avaldaja tahab suhelda lapsega argipäevadel regulaarsemalt. Avaldaja selline soov arvestab ka lapse huvidega ning ei kahjusta last ega lapse arengut.
3. 07.05.2019 istungiprotokollist on näha, et kuna lapse ema töötab igal nädalavahetusel, siis on kaebajale peale surutud nädalavahetustel lapse hoidmine. See on seotud pelgalt ema töögraafiku ja mugavusega, mitte sellega, et lapsel oleks rutiinne suhtlemine mõlema vanemaga. Protokollist on näha, et lapsele määratud esindaja oli tegelikult nõus sellega, et lapsel võiks olla isaga ka regulaarne nädalasisene suhtlus.
4. Maakohtus kinnitatud kompromiss ei tekita kuidagi lapses rutiini, kui laps läheb pärast mõne päevast isa juures olekut koju, on kaks päeva kodus, siis tuleb üheks ööks taas isa juurde ja läheb jälle mitmeks päevaks koju/vanaema juurde. Avaldaja poolt välja pakutud suhtlemisgraafik tagaks stabiilsuse ja rutiini.
5. Lapse ema ei järgi kompromissis kokku lepitud kahepäevast etteteatamise tähtaega, kuna lapse ema nägemuse järgi rakendub kokkulepe avaldaja puhul vaid erakorraliselt näiteks juhul, kui avaldaja peaks haigestuma. Ka avaldajal võib olla pikaajaliselt ette 3 planeeritud tegevusi, mis ei ühti määratud suhtluskorraga. Siiani on avaldaja kõik oma graafikud ja plaanid ümber teinud ning ei ole palunud muudatust kokkulepetes. Menetluse edasine käik
6. Puudutatud isik II ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 15. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 16. Käesoleval juhul on avaldaja ja puudutatud isik II sõlminud kompromissilepingu ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks 07.05.2019 ärakuulamisel. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud

§ 430lg-s 3 sätestatud kompromissi kinnitamise keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

Ka määruskaebuses ei ole selliseid asjaolusid välja toodud. Samuti ei ole kolleegium tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumisi kompromissi kinnitamisel. Avaldaja on vabatahtlikult nõustunud kompromissmääruses välja toodud tingimustel kompromissi sõlmima. Asjaolu, et avaldaja soovib määruskaebuses teistel tingimustel suhtluskorra kindlaksmääramist, määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna. 17. Eeltoodust tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul aluseid maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. 19. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud kaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. 20.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. 10.06.2019 esitas puudutatud isik II menetluskulude nimekirja, milles palus mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 60 eurot ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis ning määrata, et menetluskulu tuleb kanda puudutatud isiku II arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxx.
2. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja menetlustoiminguteks on: 1) 14.05.2019 määruskaebusega tutvumine, dokumentide edastamine e-toimikust – 0,5 h; 2) 21.05.2019 kohtuasjaga tegelemine, määruskaebuse vastuse koostamine, allkirjastamine, esitamine – 2,5 h. Puudutatud isikule II on osutatud õigusabi tunnihinnaga 20 eurot/h (sh käibemaks). Puudutatud isik II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik II kinnitas, et on kõik kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
3. Avaldaja on menetluskulude nimekirja kätte saanud 12.06.2019, kuid seisukohta sellele esitanud ei ole.
4. Ringkonnakohus, tutvunud avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 60 eurot avaldajalt puudutatud isiku 4 II kasuks väljamõistmisele. Määruskaebemenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg (3 h) on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik ning määruskaebemenetluses tehtud toimingud on põhjendatud ning vajalikud. Ka puudutatud isiku II esindaja tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga võib pidada põhjendatud tasuks. Kuivõrd puudutatud isik II on märkinud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab ringkonnakohus menetluskulud välja koos käibemaksuga vastavalt

§ 174lg-le 10.

Vastavalt puudutatud isiku II poolt taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Puudutatud isiku II taotlusel määrab ringkonnakohus

§ 445

lg 1 alusel, et avaldaja on kohustatud kandma väljamõistetud menetluskulud, s.o 60 eurot, puudutatud isiku II arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxx. 25.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots