Obsah (5)

§ 60§ 366§ 368§ 367§ 59

2-18-17331 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17331 Tsiviilasi MAARDU KATLAMAJA

) § 60 lg 2 alusel. AS ei ole esitanud 2015 ja 2016 majandusaasta aruannet. Avaldusele on lisatud likvideerija kandidaadi kirjalik nõusolek ja seisukoht tasu ning kulude osas.

1. Harju Maakohus algatas 20.11.2018 määrusega aktsiaseltsi sundlõpetamise menetluse, kaasas puudutatud isikud ja küsis kirjaliku arvamust. Sama määrusega andis kohus AS-ile võimaluse sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks.
2. Puudutatud isikud I ja II teatasid 19.12.2018, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata, sest puuduolevad majandusaasta aruanded on registripidajale ära esitatud.
3. Tartu Maakohtu registriosakond teatas 20.12.2018 Harju Maakohtule, et AS on 19.12.2018 esitanud registriosakonnale
4. ja
5. majandusaasta aruanded. Seega on AS-i sundlõpetamise aluseks olevad puudused kõrvaldatud.
6. Kohus küsis 03.01.2019 kirjaga võlausaldaja seisukohta menetluse jätkamise osas.
7. Võlausaldaja teatas 07.01.2019, et ta on nõus menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja soovib menetluskulude väljamõistmist aktsiaseltsilt summas 2 115 eurot.
8. Kohus andis 11.01.2019 võimaluse puudutatud isikutele I ja II oma seisukoha esitamiseks 21.12.2018 võlausaldaja menetlusdokumendi osas.
9. Puudutatud isikud I ja II vastasid kohtule 22.01.2019, et võlausaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja välja mõistmiseks tuleb jätta lahendamata kuni kohtuasjas nr 2-1612561 lõpplahendi jõustumiseni. 2 2-18-17331 Puudutatud isikud I ja II on vaidlustanud võlausaldaja nõuded – selleks on nad esitanud Harju Maakohtule täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi kohtuasjas nr 2-16-
10. Harju Maakohtu 19.08.2016 ja 29.09.2016 määrustega on peatatud võlausaldaja kõikide nõuete sissenõudmine täitemenetlustes kuni tsiviilasjas nr 2-16-12561 kohtulahendi jõustumiseni. Asjaolust, kas võlausaldaja nõudeõigus eksisteerib või mitte, oleneb käesoleva asja menetluskulude jaotuse õiguslik alus: - Kui võlausaldaja nõue on põhjendatud, on õigustatud menetluskulude AS-i kanda jätmine, kuid mitte TsMS § 172 lg 6 alusel vaid TsMS § 477 lg 1 koostoimes TsMS § 168 lg 2 ning lg 5 järgi. Sellise menetluskulude jaotuse korral esitab AS vastuväite menetluskulude suurusele. AS leiab, et likvideerija määramise menetluses ei oleks olnud tarvilik esitada kohtule 11-l lehel avaldust koos ülemääraste õiguslike ja faktiliste põhjendustega ning lisadega. Ajakulule avalduse koostamise eest vaidleb AS vastu eraldiseisvalt ka põhjusel, et avaldaja on esitanud kolm ühesugust avaldust, mille sisu on peaaegu täiesti kattuv, näidates igaühe koostamise ja ettevalmistamise aegu ülimalt suurtena. Ka peale seda, kui puudutatud isikud vastasid avaldusele, võinuks avaldaja kasutada aega säästlikumalt ning ilma ülemäärase paberi ning igas menetluses 2 tundi 45 minutit advokaadiaja kasutamiseta möönda menetluse lõpetamise alust. - Juhul kui võlausaldaja nõudel alust pole, on avaldus olnud põhjendamatu ning menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS § 477 lg 1 koostoimes TsMS § 168 lgga
11. Kui kohus ei oota menetluskulude kindlaksmääramisel kohtuasjas nr 2-16-12561 lõpplahendi jõustumist, siis tuleks kohtul iseseisvalt hinnata, kas võlausaldaja nõudel on õiguslik alus või mitte. Sellisel juhul taotlevad puudutatud isikud I ja II tsiviilasja nr 2-16-12561 materjalide lisamist käesoleva kohtuasja materjalide juurde.
12. Harju Maakohus kontrollis äriregistri andmeid ning tuvastas, et AS on 11.12.2018 esitanud registripidajale
13. ja
14. majandusaasta aruanded. Kohus kontrollis ka Kohtute Infosüsteemi andmeid ning tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-1612561 on Harju Maakohtu 19.03.2018 otsusega puudutatud isiku II jt hagi võlausaldaja vastu täitemenetluste lubamatuks tunnistamise nõudes jäetud rahuldamata. Otsus on jäänud muutmata ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.
15. otsusega. Küll aga on 14.01.2019 esitatud ringkonnakohtu otsuse vaidlustamiseks kassatsioon, mille menetlusse võtmine on Riigikohtus alles otsustamisel. Seega pole tsiviilasjas 2-16-12561 tehtud otsused 28.02.2019 seisuga veel jõustunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16. Kohus selgitab, et TsMS § 475 lg 1 p 12¹ alusel otsustab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja lg 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
17. Harju Maakohus algatas menetluse AS-i sundlõpetamiseks

§ 60lg 4 ja Ts

MS § 629 lg 1 alusel (majandusaasta aruanded esitamata ja võlausaldaja taotles likvideerimismenetluse läbiviimist). 3 2-18-17331 12.

§ 366

lg 3 näeb ette, et kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus aktsiaseltsile eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Harju Maakohus andis AS-ile selle tähtaja oma 20.11.2018 määrusega.

1. AS esitas 11.12.2018 registripidajale puuduolevad
2. ja
3. majandusaasta aruanded. Seega on kohtu hinnangul aktsiaseltsi sundlõpetamise aluseks olev asjaolu ära langenud ning puudub vajadus sundlõpetamise otsustamiseks.
4. Kuna AS-i lõpetamist ei toimu, siis puudub vajadus otsustada ka likvideerimismenetluse läbiviimise üle (

§ 368). Seega tuleb menetlus lõpetada Ts

MS § 428 lg 2 alusel. 15. Kohus toimetab kohtumääruse kätte menetlusosalistele ning edastab

§ 367lg 2 alusel teadmiseks registriosakonnale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Ts

MS § 173 lg 1 alusel tuleb kohtul menetlust lõpetavas määruses otsustada muuhulgas ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 6 järgi kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse kulud reeglina juriidiline isik. Kuid kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

1. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust menetluse lõpetamise üle, kuid on tõusetunud vaidlus menetluskulude jaotamise ja ka nende suuruse osas.
2. Kohus ei nõustu ei võlausaldaja ega ka puudutatud isikute I ja II seisukohtadega menetluskulude jaotamise osas, sest käesolevas menetluses ei ole sundlõpetamise ja/ või likvideerimismenetluse üle otsustamise algatamise aluseks mitte AS-i võimalikud rahalised kohustused kolmandate isikute ees, vaid registripidajale majandusaasta aruannete esitamise kohustuse eiramine. Seetõttu ei saa tähtsust omada võlausaldaja nõuete olemasolu või puudumine AS-i vastu käesolevas tsiviilasjas menetluskulude jaotamisel. Samuti pole kohtu arvates õiglane panna menetluskulu kandmise kohustust avaldaja kanda.
3. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt: 19.
4. Kohus algatas menetluse

§ 60lg 4 alusel.

AS-ile on tulenevalt

§-st 331 kohustus esitada majandusaasta aruandeid.

§ 60

lg 2 kohaselt võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

§ 60

lg 3 näeb ette, et kui äriühing

§ 60

lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides

§ 59

lõikes 4 sätestatut.

§ 60

lg 4 sätestab, et kui äriühingu võlausaldaja või äriühing

§ 60

lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise (TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt otsustab sundlõpetamist kohtunikuabi asemel kohtunik).

§ 60

lg 5 näeb aga, ette et äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4 2-18-17331 19.2. Praegusel juhul on registripidaja avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.09.2018 ning kutsunud üles võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest ning taotlema likvideerimismenetluse algatamist. Juhul kui võlausaldaja oleks jätnud teatamata oma nõuetest ja likvideerimise soovist, oleks registripidajal olnud õigus kustutada aktsiaselts registrist. Kohtule teadaolevalt praktikas registripidajad kustutavad selliseid äriühinguid. Täiendava likvideerimise läbiviimise algatamine (pärast aktsiaseltsi kustutamist) võib osutuda võlausaldajale raskendatuks, kuna eeldab tähtaja ennistamis küsimuse lahendamist. Võlausaldajal ei olnud tulenevalt

§ 60

regulatsioonist võimalust oodata nõude esitamisega ning kohtule kui ka võlausaldajale ei olnud menetluse algatamisel teada, kas AS kõrvaldab sundlõpetamise aluseks olevaid asjaolusid või soovib (sund)lõpetamist ja/või likvideerimist. Seega asjaolu, et võlausaldaja nõue oli vaidlustatud teises menetluses, ei saanud välistada praeguses menetluses avalduse esitamist. Seetõttu ei saa ka väita, et võlausaldaja avaldus oleks olnud ennatlik või põhjendamatu- võlausaldaja täitis registripidaja seaduslikku ja avalikku üleskutset esitada avaldus likvideerimismenetluse läbiviimiseks juhul, kui sundlõpetamise hoiatusega äriühingu vastu on nõudeid. 19.

1. Kuna kohus lõpetab menetluse põhjusel, et menetluse aluseks olevad puuduolevad majandusaasta aruanded esitati, siis pole alust menetluskulude jagamisel arvestada võlausaldajate nõuete olemasolu või puudumisega.
2. TsMS § 172 lg 6 järgi peaks juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse kulud kandma üldjuhul juriidiline isik. Välja arvatud juhul, kui kohtu arvates on asjaolusid arvestades õiglane jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda. Kohus leiab, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu (sundlõpetamine ja likvideerimine) ja avalduses toodud asjaolusid on tegemist sisuliselt lihtsa vaidlusega, milles juriidiline isik peaks saama osaleda ka ilma lepingulise esindajata. Juriidilise isik peaks olema teadlik

kehtivast regulatsioonist oma kohustuste ja õiguste kohta sh ka sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse regulatsioonist. Kohus lõpetab asja menetluse staadiumis, kus selle menetlemine ei vajanud AS-ilt eriteadmisi ega lepingulist esindajat.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamine toimub TsMS § 178 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5