lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 87,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX 8.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja teatas, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega on kostja põhjustanud hageja kohtu poole pöördumise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja on 06.02.2019 avalduses esile toonud, et hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 175 eurot, millest poole tagastamist on hageja loobumise avalduse esitamisega taotlenud. Ülejäänud osa palub hageja välja mõista kostjalt. Kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.