lg 2 p 2 järgi 4-aastase vangistusega, millest koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli vangistus 3 kuud, ülejäänud 3 aastat ja 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi 4-aastase katseajaga; 5 kehtivat väärteokaristust; tõkend – vahistamine alates 05.12.2018, kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2018 - süüdistuses
Süüdistus Aleksei Ivanov juhtis tahtlikult 02.10.2018 kell 00:36 Tallinnas xx ja xxx tee ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xx olles joobeseisundis (narkojoove - kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, alprasolaam ainetest) ning põhjustas liiklusõnnetuse, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 23.10.2018 kella 16:46 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove - amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin ainest) ning juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 08.11.2018 kella 20:10 paiku Tallinn-Tartu maanteel xxx. kilomeetril mootorsõidukit xxx riikliku registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove - tsüklopropüülfentanüül, amfetamiin, 3-fluorometamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4fluorometamfetamiin (4FMA,) 4-metüülpentedroon (4MPA), kokaiin, metadoon, nordasepaam, alprasolaam ainest), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Aleksei Ivanov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast süüdi, kahetses, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtuistungil uuritud tõendid 02.10.2018 episoodis uuris kohus alljärgnevaid tõendeid: Joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1419T (lk 3); terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 415/2 (lk 4); hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (lk 5); politseiametniku ettekanne (lk 7); tunnistaja R. Pi ülekuulamise protokoll (lk 8); sündmuskoha vaatlusprotokoll skeemi ja 1 fototabeliga (lk 9-31); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 36); kahtlustatava A. Ivanovi ülekuulamise protokoll (lk 76-78); 23.10.2018 episoodis: Joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1530T (lk 38); terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 453/41 (lk 39); hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (lk 40); tunnistaja J. L ülekuulamise protokoll (lk 44); kahtlustatava A. Ivanovi ülekuulamise protokoll (lk 76-78); 08.11.2018 episoodis: Joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1595T (lk 59); terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 472/10 (lk 60); hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (lk 61); tunnistaja J. F ülekuulamise protokoll (lk 65-66); tunnistaja T. H ülekuulamise protokoll (lk 67-68); kahtlustatava A. Ivanovi ülekuulamise protokoll (lk 76-78). Iseloomustavad andmed Liiklusregistri väljavõte B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta (lk 49); A. Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti A. Ivanov kinni 03.12.2018 kell 19:25 (lk 50-52); karistusregistri teatis (lk 74a-74c); Harju Maakohtu 16.11.2017 kohtuotsus A. Ivanovi süüditunnistamise kohta
MS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et A. Ivanovi süü talle
Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad.
lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega
lg 2 inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning seejärel käitumise korduvus. Kirjalike tõenditega on ümberlükkamatult kinnitatud, et 02.10.2018, 23.10.2018 ning 08.11.2018 juhtis A. Ivanov sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana ülekuulamisel 04.12.2018 tunnistas A. Ivanov oma süüd ja kahetses, et mainitud aegadel (02.10.2018, 23.10.2018 ning 08.11.2018) juhtis sõidukit narkojoobes. Selgitas, et tarvitas narkootikume kolme aasta jooksul ja peaaegu iga päev, tavaliselt süstis narkootikume mitu korda päevas. 02.10.2018 umbes kell 00:30 kasutas renditud sõidukit xxx, toimus avarii, tuli autost välja ja ootas politsei saabumist. Kuna politseinikel tekkis kahtlus tema tervise seisundi kohta, viidi ta Wismari haiglasse, 01.10.2018 õhtul süstis kokaiini. 23.10.2018 umbes kell 16:00 kasutas renditud sõidukit xxx, tundis väsimust ja unisust, esimesel võimalusel parkis sõiduki tee äärde ja jäi magama. Ärkas, kui politseinikud tegid juhiukse lahti, politseinikel tekkis kahtlus tema tervise seisundi kohta ning ta viidi Wismari haiglasse. Võis süstida kokaiini 22.10.2018 õhtul, täpselt ei mäleta. 08.11.2018 umbes kell 20:00 kasutas renditud sõidukit xxx, tundis väsimust ja unisust, esimesel võimalusel parkis sõiduki tee äärde ja jäi magama. Ärkas, kui politseinikud tegid juhiukse lahti, politseinikel tekkis kahtlus tema tervise seisundi kohta ning ta viidi Wismari haiglasse. Võis süstida narkootikume samal päeval või eelmisel päeval, kuid täpselt ei mäleta. 2 Seega võttis A. Ivanov omaks sõiduki juhtimise joobeseisundis ning see on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega. 02.10.2018 episoodis on Aleksei Ivanovilt vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale 1419T võetud 02.10.2018 kell 01:13 analüüsiks uriiniproov ning tuvastati ained kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin ja alprasolaam. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli 415/2 kohaselt teostati 02.10.2018 kell 01:11 A. Ivanovi läbivaatus ning fikseeriti: A. Ivanov kaebas valu küünarnukis, silmade sidekestade punetus kergelt, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele Ø 4 mm, tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend sensibiliseeritud – kõigub, sõrme-nina katse kerge ebatäpsus, esineb värin laugudes ning oma sõnade järgi oli A. Ivanov 3 päeva tagasi tarvitanud kokaiini. Hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et lähtudes 02.10.2018 kell 01.11 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 415/2 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1419T fikseeritud uriinist leitud ainetest, esineb uuritaval A. Ivanov narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Politseiametniku R. Pi 02.10.2018 ettekandest nähtub, et 02.10.2018 said kell 00:40 väljakutse aadressile xxx Tallinn ning esialgse info kohaselt oli toimunud liiklusõnnetus ning maha sõidetud foor, kohapeal selgus, et avarii oli teinud sõiduk xxx reg.nr xxx, mille juures oli A. Ivanov, kes ütles, et tema juhtis sõidukit. Toimetasid A. Ivanovi Wismari haiglasse uriiniproovi andma, kuna indikaatorivahendi näit oli 0 ning silmad läikisid ja kahtlustasid narkojoovet, A. Ivanovi sõnul oli tarvitanud kokaiini ja amfetamiini 3 päeva tagasi. Analoogseid ütlusi on R. P andnud ka tunnistajana ning toonud lisaks välja, et sõiduki seest oli näha kasutatud süstlaid. Liiklusõnnetuse toimumist 02.10.2018 tõendab ka 02.10.2018 kell 01:25-01.45 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga. Sündmuskohana on märgitud xx tee ja xxx tee ristmikust Tabasalu poole suunduv xxx tee osa ning sündmuskoht, kahjustatud tänavavalgustuspost ja vigastatud sõiduk xxx reg.märgiga xxx on talletatud fototabelis. Aleksei Ivanov on andnud menetlusaluse isikuna ütlusi, et 02.10.2018 umbes kell 00:36 ristmikul, aadressiga xx tee ja xxx tee, sõitis autoga xxx xxx, mida rentis, ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis vastu posti. 23.10.2018 episoodis on Aleksei Ivanovilt vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale 1530T võetud 23.10.2018 kell 17:50 analüüsiks uriiniproov ning tuvastati ained amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli 453/41 kohaselt teostati 23.10.2018 kell 17:50 A. Ivanovi läbivaatus ning fikseeriti: süstejäljed, näo punetus, silmade sidekestade punetus, nüstagm, kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastabiilne, värin sõrmedes, laugudes, oma sõnade järgi tarvitas A. Ivanov fentanüüli 3-4 päeva tagasi. Hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et lähtudes 23.10.2018 kell 17.50 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 453/41 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1530T fikseeritud uriinist leitud ainetest, esineb uuritaval A. Ivanov narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka tunnistaja J. L ütlused, mille kohaselt 23.10.2018 olles tööl said väljakutse aadressile Tallinn, xxx, kus sõiduk sõitis teelt välja haljasalale ja juht magab roolis. Jõudsid kohale kahe minuti jooksul ja nägid haljasalal seisnud mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx. Koheselt läksid sõiduki juurde ja nägid, kuidas sõiduki juht magab rooli taga, sõiduki mootor töötas, käik oli sees ning tagumine parem ratas pöörles õhus, kedagi peale juhi sõidukis ei olnud, koputasid akna peale, kuid isik ei reageerinud. Tegi juhipoolse ukse lahti ja lülitas mootori välja ja võttis võtmed süütelukust välja. Juhil esinesid narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnused: isiku tasakaal ja koordinatsioon olid tugevalt häiritud, pupillid olid ahenenud, segane kõne ja unisus, sõiduki juhiks osutus Aleksei Ivanov, isik ei olnud adekvaatne ja kohapeal narkotesti ei tehtud. Seega otsustasid toimetada isiku Wismari haiglasse uriiniproovi võtmiseks. 08.11.2018 episoodis on Aleksei Ivanovilt vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale 1595T võetud 08.11.2018 kell 21:20 analüüsiks uriiniproov ning tuvastati ained tsüklopropüülfentanüül, 3 amfetamiin, 3-fluoroamfetamiin (3 FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin (4FMA), 4metüülpentedroon (4MPA), kokaiin, metadoon, nordasepaam, alprasolaam. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli 472/10 kohaselt teostati 08.11.2018 kell 21:15 A. Ivanovi läbivaatus ning fikseeriti: käsivartel süstejäljed, nägu kahvatu, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele kitsenenud, rkts. vähene, sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused ebatäpsed, muu kliiniline leid: aeglane ja pidurdatud, oma sõnade järgi on proovinud „kõiki“ uimasetid, viimati 1 nädal tagasi kokaiini. Hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et lähtudes 08.11.2018 kell 21:15 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 472/10 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1595T fikseeritud uriinist leitud ainetest, esineb uuritaval A. Ivanov narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja J. F ütluste kohaselt olles 08.11.2018 autopatrullis said väljakutse, kuna tunnistaja jälitab arvatavat alkoholijoobes juhti. Jõudes sündmuskohale Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa xxx km, nägi tunnistaja seismas sõidukit xxx, parempoolne suunatuli vilkumas. Kontrollides sõidukit ja selle juhti, leidis roolist tukkumas (magamas) meesterahva, kelleks osutus Aleksei Ivanov. Kuna isikul olid narkojoobe tunnused (pupillid väiksed, ei reageeri valgusele) ning alkomeetri näit osutas nulli, siis kutsusid Ida-Harju patrulli narkokiirtestiga, testi tulemus osutus positiivseks. Tunnistaja T H ütluste kohaselt sõitis 08.11.2018 Tallinnast Tartusse ja Tallinna linna piiril märkas joobekahtlusega sõidukit. Sõiduk kaldus oma sõidurealt välja ja pidurdas hoo maha ja siis jälle kiirendas ja seda korduvalt. Helistas 112 ja andis teada auto reg.nr xxx ja auto margi xxx. Auto jäi tee äärde seisma ja kedagi autost välja ei tulnud. Ootas 100 m tagapool patrulli saabumist. Auto jäi seisma xxx umbes 3 km xxx poole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Olles lühikese aja jooksul kolm korda juhtinud sõidukit (02.10.2018, 23.10.2018 ja 08.11.2018) joobeseisundis, pani A. Ivanov toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
A. Ivanovile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on A. Ivanovi käitumises tuvastatud otsene tahtlus korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Narkootikume tarvitanuna korduvalt mootorsõidukit juhtima asudes teadis A. Ivanov, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette ainult vangistuse ning seda kuni 4 aastat. Järelikult ei ole A. Ivanovi võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna sellist karistusliiki
Samuti arvestab kohus
lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et A. Ivanov, teades, et on narkootikume tarvitanud, asus lühikese ajavahemiku järel korduvalt mootorsõidukit juhtima. Taoliselt käitudes on süüdistatav näidanud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on muutnud tema tavapäraseks tegevusviisiks. 4 02.10.2018 episoodis põhjustas ta ka liiklusõnnetuse ning kahjustada sai tänavavalgustuspost. Kuigi kahes teises episoodis süüdistatav oma tegevusega reaalset kahju, s.o ei moraalset ega varalist, kellelegi ei tekitanud, arvestab kohus, et rikkumised leidsid aset ajal ja kohas (23.10.2018 kella 16:46 paiku Tallinnas xxx juures ning 08.11.2018 kella 20:10 paiku Tallinn-Tartu maanteel xxx. kilomeetril), mil liiklustihedus võib olla tavapärasest suurem ning seega oht ühiskonnaliikmete heaolu kahjustamiseks ka alati võimalik. Järelikult oli A. Ivanovi tegevus liikluskorda äärmiselt ohustav ning teo tehiolud näitavad, et A. Ivanovi süü võib hinnata keskmiseks. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et A. Ivanovi võib karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõistetud karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aastat vangistust. Kuivõrd A. Ivanov pani uue kuriteo toime katseajal, tuleb suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, milleks on 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Seega lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 4 aastat ja 9 kuud. Mõistetud karistusaja pikkus ei võimalda isegi kaaluda, kas vangistuse asendamine narkomaanide sõltuvusraviga oleks põhjendatud või mitte. A. Ivanovi suhtes tõkendiks valitud vahistamise jätab kohus muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning lugedes karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 03.12.2018.a. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et A. Ivanovilt tuleb lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus üheksaks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine sellises määras on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kolm lühikese ajavahemiku järel aset leidnud rasket liiklusrikkumist, s.o mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, kinnitavad kohtule, et A. Ivanovi üldised hoiakud ja liiklusalane käitumine ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtivate reeglitega, mistõttu ei ole välistatud, et isik, kellel on välja kujunemas harjumus täita liikluseeskirju valikuliselt, võib jätkata taolist käitumist ka edaspidi. Seega peab lisakaristuse suurus olema piisavalt range, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekuse suunas, samuti lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et lisakaristuse kohaldamisega oleks tegemist topelt karistamisega, kuna vastavalt karistusregistri teatisele on A. Ivanovilt juba kohtuvälise menetleja 19.11.2018 otsusega (jõustus 15.12.2018) sõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks ära võetud. Eelnimetatud otsusega karistati isikut 30.10.2018 aset leidnud rikkumise eest LS § 227 lg 3 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. Seega süütegude toimepanemise aeg ja faktilised asjaolud praeguse kriminaalasjaga ei lange kokku ning tegemist ei ole ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt: joobe tuvastamisega tekkinud kulud kogusummas 549 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Küll aga võimaldab kohus isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib vangistuses ning rahalise kohustuse korraga tasumine võib käia A. Ivanovile üle jõu. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus 5 otsustas: Süüdi tunnistada Aleksei Ivanov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Ivanovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta.
lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.11.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 9 kuud võrra ning mõista liitkaristuseks Aleksei Ivanovile vangistus 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, lugeda karistuse kandmise alguseks 03.12.2018.a.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Aleksei Ivanovi suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 9 (üheksa) kuuks. LS § 127 alusel on Aleksei Ivanov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Ivanovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, kaitsjatasu 240 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud 549 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 07.02.2019.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 07.03.2019.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.