← Eesti

2-18-3787/16

Obsah (14)§ 146§ 22§ 158§ 108§ 165§ 162§ 65§ 193§ 23§ 170§ 171§ 173§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3787 Tsiviilasi K L pankrotimene

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Võlgniku vara on hoiustatud AS C B E filiaali arvelduskontol nr XXX, jääk seisuga 18.04.2019 on 0.73 eurot. Pankrotimenetluse jooksul on pankrotivarast võlgnikule välja makstud seadusega ette nähtud elatis summas 5231.04 eurot. Võlausaldajatele ja pankrotihaldurile väljamakseid tehtud ei ole. Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse väljamaksmata kuludeks on ajutise halduri tasu ja kulud 788 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 2

(7)2-18-3787 Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul raha 1.55 eurot, mis oli senini hoiul AS S arvelduskontol nr XXX. Kogu pankrotimenetluse jooksul on pankrotivarasse laekunud kokku 5231.77 eurot. Jaotamisele kuuluv vara puudub. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed jaotise alusel välja makstud nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole väljamakseid tehtud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: E V M - ja T kaudu 329.42 eurot; O I OÜ 4554.42 eurot; E V R T K kaudu 491.89 eurot; AS S P 5392.89 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur korraldas konto jälgimise ja võlgniku jaoks vajalike toimingute tegemise pangas. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Haldur ei ole tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku tegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist. Haldur ei pea võlgniku maksejõuetuse tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. Kohustustest vabastamise menetlus 3

(7)2-18-3787 Võlgnik on avaldanud soovi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlausaldajate üldkoosolekul ei esitanud võlausaldajad võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi kandidaati. Võlgnik on esitanud enda nõusoleku asuda usaldusisikuks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

K L (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 10 768.62 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb K L pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et K L (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimine võlgniku teadliku tegevuse tagajärg. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisneb hooletus finantskäitumises, kuna võlgnik ei ole reaalselt hinnanud oma rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Lembit Ülper tuleb vabastada tema kohustustest K L (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 4

(7)2-18-3787 Pankrotihaldur Lembit Ülper oma 18.04.2019 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 17 töötunni eest kokku 800 eurot. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlausaldajatega, kontrollinud võlgniku tehinguid, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Kohus, tutvunud Lembit Ülper´i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 800 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu välja maksta pankrotihalduri arveldusarvele XXX.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur on palunud endale tasu välja mõista ja ta on isikuks, kelle tasu kuulub maksustamisele sotsiaalmaksuga, siis tuleb lähtuda

§ 65lg 11 sätestatust pankrotihalduri tasu maksustamisel.

Kuna käesolev pankrotiavaldus on esitatud kohtule 11.03.2018, siis ei kuulu kohaldamisele

§ 193lg 4 sätestatud rakendussäte.

Seega on põhjendatud sotsiaalmaksu sisaldumine pankrotihaldurile väljamõistetavas tasus. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 30.04.2019 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti K L pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi

§ 23

lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohustustest vabastamise menetlus

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis 5

(7)2-18-3787 võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. K L esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid K L kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada K L kohustustest vabastamise menetluse.

§ 173

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt

§ 173

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda K L usaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 18.04.2019 aruandes märkinud, et võlausaldajate üldkoosolekul ei ole võlausaldajad esitanud võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi kandidaati. K L on palunud määrata teda ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb K L juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda 6

(7)2-18-3787 isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub K L kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab K L, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. K L tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.