Obsah (8)

§ 163§ 657§ 351§ 436§ 669§ 392§ 445§ 656

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15247 Tsiv

) § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad 95% ulatuses hageja kanda

§ 163lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta, et hageja pidi kohtusse pöörduma kostjate passiivsuse tõttu asja kohtuvälisel lahendamisel.

1. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 2090 eurot ja hagejalt kostjate kasuks 1097 eurot (s.o 95% 1155 eurost). Tasaarvestamise tulemusel tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 993 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.
3. Hageja menetluskulude kostjate kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjad ei vaielnud pärandvara jagamisele ja kaasomandi lõpetamise viisile vastu ning võtsid 30.11.2017 vastusega hagiavalduse sisuliselt õigeks. Samuti pakkusid kostjad hagejale kompromissi, millest hageja keeldus. Seega oleks saanud kohaldada

§ 163lg-t 2.

1. Maakohus ületas kostjatelt hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel diskretsioonipiire, mõistes identse sisuga masstaotluste eest välja ilmselgelt põhjendamatud menetluskulud. Kohus ei analüüsinud kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid märkis üldsõnaliselt, et loeb kulud tsiviilasjaga seotud olevaks. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on juristide tavapärasest töötasust kõrgem. Tegemist oli pärandvara 4 jagamise ja kaasomandi lõpetamise vaidlusega, mille menetlus ei ole õiguslikult keerukas ega aeganõudev. Põhjendatud tunnitasu on 90 eurot (käibemaksuta).
2. Vaidlus on keskmise keerukusega, eeldab kindlasti õigusteadmisi omava isiku kaasabi, kuid on praktiseerivale juristile ajaliselt ja mahukuselt vähekoormav. Hageja esitas kohtule ainult neli dubleeriva sisuga menetlusdokumenti, mis ei ole õiguslikult keerukad. Kuna hageja lepinguline esindaja oli kohtuvälises menetluses mõlema poole esindaja, ei ole usutav, et hagiavalduse eelne konsultatsioon kestis ühe tunni. Hagiavaldus on kahel lehel tüüpiline dokument, mille koostamisele ei kulu 3 tundi. 15.12.2017 taotles hageja korduva korteri turuhinna kindlaksmääramist ekspertiisiga, mis ei toonud talle oodatud tulemust. 20.04.2017 ja 05.06.2018 dubleeriva sisuga taotlused, millega hageja nõudis pärandaja ja tema abikaasa konto väljavõtteid enne pärandaja surma, on absurdsed. Taotlused ületasid hagi eset, sest need kulud ei ole seotud antud vaidlusega. 25.05.2018 kohtuistung kestas 1,09 tundi, seega ei ole mõistlik istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu 2,5 tundi. Hageja mõistlik menetluskulu on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 540 eurot 6 töötunni eest. Vastuapellatsioonkaebus
3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, v.a osas, milles kohus lõpetas hageja ja kostjate ühisomandi korteriomandile, jättis hageja osa kostjale II ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja hüvitise 10 300 eurot. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta matusekulude hüvitis hagejalt välja mõistmata pärandaja SEB Pank AS pangakontol olnud rahast hageja osaga tasaarvestuse tulemusel; jätta korteriomandi kommunaalteenuste kulud hagejalt välja mõistmata hageja kasutuseelise nõudega tasaarvestuse tulemusel ning jätta kõik esimeses astmes kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostjate kanda.
4. Maakohus võttis kostjate vastuhagi ekslikult menetlusse matusekulude nõude osas. See nõue oli hageja hagi ese. Vastuhagi dubleeris hageja nõuet põhjendamatult.
5. Kohus jättis lahendamata hageja 15.12.2017 taotluse pärandaja raha jagamiseks ja hagejale kuuluva osa matusekuludega tasaarvestamiseks ning mõistis seetõttu ekslikult hagejalt välja matusekulude hüvitise. Kostjad võtsid pärandaja pangakontolt välja 2492,03 eurot, millest hagejale kuulus vähemalt 1/6, s.o 415,33 eurot. Sellega oli hageja osa pärandaja matusekuludest kaetud.
6. Kohus ei selgitanud välja pärandaja ja kostja I kontojääke Swedbank AS-s. Hageja nõudis kogu pärandaja raha (sh kostja I pangakontodel), hoiuste ja nõudeõiguste jagamist ning taotles selleks tõendite kogumist. Maakohus rahuldas taotluse, kuid ei edastanud hagejale tutvumiseks Swedbank AS vastust.
7. Pärast Coop Pank AS ja AS SEB Pank kontode väljavõtetega tutvumist esitas hageja 20.04.2018 täiendavate tõendite kogumise taotluse ja kordas seda 05.06.2018 menetlusdokumendis. Maakohus neid taotlusi ei lahendanud. Sisuliselt jättis kohus pärandaja raha jagamise nõude lahendamata. Kohus ei hinnanud selles osas ühtegi kogutud tõendit.
8. Hageja taotles kõikide pärandaja, kostja I ja INBANK AS vaheliste lepingute koopiate ning kostja I ja pärandaja nimel vormistatud hoiuste väljavõtete väljanõudmist. Maakohus taotlust ei lahendanud ja hageja väidete osas seisukohta ei võtnud. 5
9. Maakohus jättis seisukoha võtmata hageja esitatud tasaarvestuse vastuväite suhtes. Hageja teatas 15.12.2017, et tasaarvestab kostjate korteriomandiga seotud kulude nõude oma kasutuseelise nõudega. Kuna kasutuseelise nõue ületas kulude hüvitamise nõuet, lõppes kostjate nõue täielikult. Kulude hüvitamise nõue tuli jätta rahuldamata.
10. Maakohus jättis ebaõigesti 95% kostjate vastuhagiga seonduvatest menetluskuludest hageja kanda. Kostjate vastuhagi võeti osaliselt ekslikult menetlusse, kuna nõue juba oli kohtu menetluses. Korteriomandiga seotud kulude nõue ei kuulu tasaarvestuse vastuväite tõttu samuti rahuldamisele. Kostjad ei ole tasaarvestusele isegi vastu vaielnud. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
11. Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata.
12. Kostjad leiavad, et vastuapellatsioonkaebus tuleb menetluskulude jaotamise osas jätta rahuldamata ja ülejäänud osas läbi vaatamata, kuna see on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ning lg 4 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest ja nendes esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 34. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud nii hagi kui ka vastuhagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus

§ 351

, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha.

§ 436

lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on

§ 669

lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23). 35.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Selleks, et kohtuotsus nendele nõuetele vastaks, tuleb kohtul

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 438 lg 1 järgi eelnevalt selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning vaidluse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus on eeltoodu vastu eksinud. 36. Hageja 13.10.2017 hagiavaldusest nähtub, et lisaks korteriomandi jagamise nõudele esitas hageja nõude temalt 413,50 euro väljamõistmiseks matusekulude katteks ja ta palus tasaarvestada nimetatud summa temale kaasomandi lõpetamisel tasumisele kuuluva hüvitisega ( I kd lk 1,2). Seega esitas hageja hagi iseenda vastu. Maakohus võttis 20.10.2017 määrusega hagi menetlusse, märkides, et see vastab

nõuetele ja

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohus leiab, et

ei näe ette hagi esitamist endalt raha väljamõistmiseks ja kohus oleks pidanud selle nõude menetlusse võtmisest keelduma. 6

1. 15.12.2017 täiendas hageja hagiavaldust (I kd lk 67-68) ja enam ei sisaldanud see hageja nõuet iseenda vastu, kuid maakohus ei selgitanud välja, kas hageja loobus sellest nõudest või võttis selle tagasi.
2. Täiendavalt palus hageja asendada poolte tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks vastavalt kohtu poolt valitavale kaasomandi lõpetamise viisile ja jagada täiendavalt pärijast jäänud raha, mõistes kostjalt I hageja kasuks sellest välja 1/3, tasaarvestada see 408 euro suuruse matusekulude nõudega ja pärast tasaarvestust jäänud summa mõista kostjalt I hageja kasuks välja. Täiendava hagiavalduse teksti p-s 9 tõi hageja välja, millise summa jagamist pärijate vahel nõuab, kuid nõuet esitades ta seda summat välja ei toonud. Hagiavalduse tekstist jääb ebaselgeks, kas hageja soovib täiendavalt 2825,70 euro või 2492,03 euro jagamist. Maakohus oleks pidanud tegema hagejale ettepaneku konkreetse nõude esitamiseks, kuid kohus seda ei teinud. Kuigi hageja märkis, et pärandajal võis olla veel raha, mida jagada ja ta palus selle väljaselgitamiseks kohtu kaasabi, oleks ta pidanud esitama vähemalt esialgselt selge nõude, mida kohus saaks menetleda. Otsuse tegemisel jättis maakohus hageja raha jagamise nõude tähelepanuta. Eeltoodud minetus võis viia asjas ebaõige otsuse tegemiseni.
3. Kostjad esitasid 30.11.2017 vastuhagi (I kd lk 31-33), paludes kaasomandi lõpetada selliselt, et hagejale kuuluva korteriomandi osa omanikuks saab kostja II, kes tasub omandi osa kaotamise eest hagejale 10 500 eurot. Samuti palusid kostjad hagejalt välja mõista 609,35 eurot kostja I kasuks pärandaja matusega seotud kulude ja kaasomandi esemeks olevale kinnisasjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjad esitasid eelnimetatud nõuded ühiselt. Vastuhagiavalduse tekstis nad märgivad, et on kandnud matusekulusid 1323 euro suuruses summas, millest tuleb hagejalt välja mõista 441 eurot kostjate kasuks. Korteriomandiga seotud makseid on vastuhagiavalduse kohaselt kandnud kostja I. Samas vastuhagiavalduse palvepunktis 4 paluvad nad mõlemad eelnimetatud kulud välja mõista kostja I kasuks, mis on vastuolus vastuhagiavalduse tekstiga. Kostjad esitasid 17.10.2018 ka vastuhagiavalduse täienduse (I kd lk 189-190), milles suurendasid korteriomandi eest tasutud maksete hüvitamise nõuet 136,46 euro võrra ja palusid hagejalt välja mõista 745,81 eurot kostja II kasuks. Maakohus rahuldas kostjate 17.10.2018 täiendava nõude 136,46 euro väljamõistmiseks, kuid asja materjalist ei nähtu, et kohus oleks toimetanud täiendava vastuhagiavalduse hagejale kätte ja küsinud tema seisukohta.
4. Maakohus oleks pidanud eelmenetluses välja selgitama, millised nõuded kummalgi kostjal hageja vastu on, kuid kohus seda ei teinud. Asja materjalist ei saa järeldada, et kostjad oleks osa-, ühis- või solidaarvõlausaldajad võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 71-73 tähenduses. Kostjad ei ole sellele oma nõudeid esitades ka tuginenud.
5. Kuna maakohus ei eristanud kostjaid asja menetledes ja ka kohtuotsust tehes, viis see ilmselt ebaõige otsuse tegemiseni. Nimelt mõistis maakohus kostjalt II hageja kasuks välja omandi kaotusest tuleneva hüvitise 10 300 eurot (resolutsiooni p 3) ja hagejalt kostja I kasuks matusekulude katteks 408 eurot ja korteriomandi kommunaalkulude katteks 304,80 eurot (resolutsiooni p-d 4 ja 3). Samas tegi kohus tasaarvestuse, mille tulemusel mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 9587,20 eurot (resolutsiooni p 6). Sellise tasaarvestuse tegemine ei ole kooskõlas

§ 445lg-s 1 sätestatuga.

42.

§ 445

lg 1 teises lauses on sätestatud, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi rahuldati hageja rahaline nõue kostja II vastu ja kostja I nõue hageja vastu. Seega ei saanud kohus tasaarvestada kostja II poolt hagejale maksmisele kuuluvat 7 summat hageja poolt kostjale I maksmisele kuuluva summaga. Tegemist ei olnud hageja ja kostja II vastastikuste nõuetega, mida oleks saanud tasaarvestada. Veelgi arusaamatum on see, et tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus nii kostjalt I kui ka kostjalt II hageja kasuks välja 9587,20 eurot, kuigi korteriomandi osa jäi kohtuotsuse kohaselt kostjale II, hagejal ei olnud kostja I vastu omandi kaotamisest tulenevat nõuet ja kohus ei mõistnud kostjalt I üldse ühtegi summat hageja kasuks välja. Maakohus ei põhjendanud, miks peab kostja I koos kostjaga II maksma hagejale hüvitist omandi kaotamise eest olukorras, kus kostja I hagejale kuuluva korteriomandi osa omanikuks ei saa.

1. Lisaks eeltoodule jättis maakohus ebaõigesti arvestamata hageja 15.12.2017 menetlusdokumendi p-s 7 esitatud tasaarvestuse vastuväite, millega hageja tasaarvestas kostjate korteriomandiga seotud maksete nõude enda kasutuseelise nõudega, mis oli 15.12.2017 seisuga 255 eurot. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja oleks pidanud esitama kasutuseelise hüvitamise kohta kohtule nõude.
2. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele ja avaldusele ei ole kehtestatud vorminõudeid. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Seega oleks maakohus pidanud kontrollima sisuliselt tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-42-12, p 10, 3-2-1-58-04, p 11).
3. Kuigi apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus andis hagejale kuuluva 1/6 suuruse korteriomandi osa üle kostjale II ja asendas hageja tahteavalduse kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks kohtuotsusega, tühistab ringkonnakohus

§ 656

lg 4 alusel maakohtu otsuse ka selles osas, kuna nii poolte sellekohased nõuded kui ka maakohtu resolutsioon ei ole korrektsed. Kohtul tuleb teha pooltele ettepanek täpsustada ka oma sellekohaseid nõudeid selliselt, et need oleks kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 5 sätestatuga ja kohtuotsuse alusel oleks võimalik teha kinnistusraamatusse kanne kinnisasja osa uue omaniku kohta. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p 7 sõnastus on sedavõrd puudulik, et selle alusel kannet, mille tegemist pooled eeldatavalt soovivad, kinnistusraamatusse ilmselt teha ei saa. Lisaks eeltoodule on hageja nõusolek omaniku kande muutmiseks tehtud sõltuvaks temale hüvitise 9587,20 euro väljamaksmisest, kuid nagu käesolevas otsuses juba eelnevalt märgitud, ei ole ilmselt tegemist õige summaga ja kostjal I puudub ilmselt kohustus seda hagejale tasuda.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused. Eelkõige tuleb maakohtul läbi viia korrektne eelmenetlus, mille käigus tuleb välja selgitada, millised nõuded on hagejal kummagi kostja vastu (sh tasaarvestuseks kasutatud kasutuseelise nõue) ning millised nõuded on kummalgi kostjal hageja vastu. Selleks tuleb kohtul teha ettepanek hagiavalduse ja vastuhagiavalduse täpsustamiseks. Kuna maakohus ei täinud selgitamiskohustust ja asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud, eelkõige poolte vastastikused nõuded, on välja selgitamata või esitatud puudulikult, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata tervikuna uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asjas lõpplahendi tegemisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Ande Tänav 8