lg 2 p 2 üldmenetluses Prokurör Eneli Laurits Süüdistatav VJATŠESLAV ZAMJATIN, isikukood: 36010070264; elu- või asukoht: xxx; kodakondsus: EV; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kehtivaid kriminaalkaristusi pole. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vjatšeslav Zamjatin
lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.
lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aasta 6 kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.02.2019.a.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.12-02.12.2017.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks reaalselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 Ülejäänud karistust, 2 aastat 3 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.02.2019.a. Kohaldada Vjatšeslav Zamjatin’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Vjatšeslav Zamjatin kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel. Menetluskulud KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1 alusel välja mõista Vjatšeslav Zamjatin’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 810 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 330 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat videosalvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 15.03.2019.a.. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 2 I SÜÜDISTUSE SISU Süüdistusakti kohaselt Vjatšeslav Zamjatin’it süüdistatakse selles, et tema 01.12.2017 kella 6.00 paiku hommikul xxx korteris xxx tüli käigus kahjustas oma kõrges eas xxx E Z, kes oli teo toimepanemise ajal XXX-aastane, tervist selliselt, et väänas tema vasakut kätt ja kriimustas nägu ja kiskus juustest. Nimelt täpsemalt alkoholitarvitamise pärast tekkinud tüli tõttu väänas Vjatšeslav Zamjatin E X vasakut kätt selliselt, et käsi jäi rippu ning E Z ei saanud XXX valu tõttu enam sirutus- ning painutusliigutusi teha. Tüli käigus tekitas Vjatšeslav Zamjatin E Z lisaks ka XXX ja XXX joonja kujuga umbes 9 cm pikkuse marrastuse ning kiskus XXX. Seega, süüdistuse kohaselt, on Vjatšeslav Zamjatin kahjustanud endaga lähisuhtes oleva kõrges eas isiku tervist ja põhjustanud valu, mis on
II MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Vjatšeslav Zamjatin end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud, tema seisukohad on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu E Z. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditeks ning kirjalikeks materjalideks olid: - isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /tl 43-44/; väljavõte E Z haigusloost /tl 45-46/; lähisuhte vägivalla infoleht /tl 47-48/; asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga /tl 49-51, tõlge 52-54, CD-plaat 55/; Vjatšeslav Zamjatin’i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 01.12.2017.a /tl 70-73/. Kohtuistungil kuulati helisalvestist vahetult. Muu iseloomustav materjal: - karistusregistri väljavõte Vjatšeslav Zamjatin’i osas /tl 56-58/; - Tallinna Vangla erakorraline ettekanne /tl 60-63/; - Vjatšeslav Zamjatin’i seletus Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, Vjatšeslav Zamjatin’i seletus Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale /6467/. 3 - riigi õigusabi andmise määrus /tl 68/; - 21.11.2018.a kriminaalmenetluse uuendamise määrus /tl 69/; - riigi õigusabi kulusid tõendavad dokumendid /tl 75-77/. Antud tõendite ja materjalide avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Ainus kirjalikke tõendeid puudutav vaidlus tekkis pooltel 12.06.2018.a kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse avaldamise ja iseloomustava tõendina arvestamise osas, kuid istungil prokurör loobus antud tõendi esitamisest (tl 30), mistõttu ei ole vajalik dokumendile hinnangu andmine. Kaitsja ei vaidlustanud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja selle lisade lisamist. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist
lg 2 p 2 järgi ja karistamist 2 aasta 6-kuulise vangistusega ning kohaldades
sätteid jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, 5 aastase katseajaga ja kohustada isikut osalema sotsiaalprogrammis. Kaitsja leidis, et V. Zamjatin’i süü ei ole tõendamist leidnud
Zamjatin õigeks mõista. Süüdistatav kohtuistungil end talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Viimases sõnas süüdistatav selgitas, et tal on kahju, et ta vigastas kannatanu kätt. Ka palus süüdistatav, et kui ta vangi pannakse, et tema ema eest hoolitsetaks. Kannatanu ei soovinud karistuse osas seisukohta avaldada. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise – ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Süüdistatava süü temale inkrimineeritavas,
121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos leidis kohtus tõendamist. Süüdistatav end kohtus ise süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et kannatanu on tema lähedane, tema ema, nad elavad süüdistuses näidatud korteris ja ta viibis seal koos emaga ka süüdistuses fikseeritud ajal, kuid ema kukkus diivanilt näoga vastu põrandat, sai kriimustuse ja ta tahtis ema diivanile tõsta, seda ta ema käest haarates ja siis sai ema käsi kahjustada. Tema ei ole kannatanule tahtlikult süüdistuses fikseeritud vigastusi tekitanud, ei ole teda juustest tirinud, ei ole teda kriimustanud ega ema kätt väänanud (tl 22). Süüdistatava ütluseid tema tegevuse osas seoses kannatanuga kohus usaldusväärseteks ei pea ja tõendina ei arvestada ja seda põhjusel, et need on vastuolus nii kannatanu poolt kohtus antud ütlustega kui ka teiste kohtus uuritud tõenditega, mis omavahel riimusid ning millistes puudub kohtul alus kahelda. Kannatanu, kohtus igati adekvaatselt käitunud XXX aastane vanaproua, kellele kohus selgitas õigust keelduda andmast ütlusi poja vastu, selgitas, et süüdistatav on tema poeg ja ta ei taha talle halba, aga ta oli nõus vastama küsimustele ja kinnitas, et poeg elab tema kulul, ise ei tööta (tl 20). Kohtus kannatanu kinnitas, et poeg väänas nende poolt kasutatavas korteris ta kätt nagu 4 pesu (tl 17) ja võis teda ka juustest tirida (tl 18), tema ise oma nägu ei kriimustanud (tl 19) ja pojale kallale ei läinud. Antud ütlustega riimub ka oluline, toimunule vahetult ajaliselt järgnevat iseloomustav tõendasitõendi vaatlusprotokoll hädaabisse tehtud kõnedega, mida kohus vahetult istungil kuulas, kus samuti kinnitas kannatanu kiirabile, et ta ei ole kukkunud ja kui küsiti käe kohta vastas ta: „…ta väänas nagu pesu väänatakse“ (tl 62). Kohtus kuulatud helisalvestiselt kostab selgelt taustahelinana ajal, mil kannatanu ise suhtles kiirabiga, et karjuti eelnevalt kiirabiga vestelnud mehe häälega (süüdistatav) vahele: „ …zatknis tõ“, (tõlkes „ole vait“), mis iseloomustab süüdistatava püüdu takistada emal edastada juhtunu kirleldust kiirabile. Ka katkes kõne seejärel. Kui häirekeskus tagasi helistas vastas süüdistatav kõnele, et ema mõtles kõik välja ja enam pole neil abi vaja (tl 53). Seega oli süüdistava soov juhtunut varjata ja teises valguses näidata. Sama käitumismuster oli süüdistataval kohtus, see oli end õigustav ja isegi üleolev. Korduvalt rõhutas ta, et kui ta ema edaspidi kukub, ta enam teda ei aita jne. Kannatanu ütlustele, nendega riimuvale asitõendi vaatlusprotokollile (tl 49-53) lisaks kinnitavad süüdistatava süüd ka kannatanul esinenud vigastuste lokalisatsiooni ja tekkemehhanismi kirjeldavad tõendid: isiku läbivaatuse protokoll (tl 43) ja fototabel (tl 44), millest nähtub, et kannatanul on laubal kriimustus ja käsi kahjustatud, epikriis (tl 45), millest nähtuvalt kannatanu väitis haiglas, et poeg väänas ta kätt. Selles märgitakse ka, et isikul on näha, et on XXX, näol kriimustus, esines XXX ja XXX. Kaitsja üritas istungil väita, et kuna antud tõendist nähtuvalt on kannatanul esinenud XXX, olidki kannatanu luud kergelt kahjustatavad ja ta võis kukkuda. Kohtus leidis tõendamist mitte kannatanu kukkumine, vaid süüdistatava poolt tema käe väänamine. Antud juhul on viide XXX asjasse puutumatu, kuna kohus nägi vahetult kannatanut, tegemist oli väikest kasvu ja hapra XXX aastase naisega, kelle osas vägivalla kasutamisel süüdistatav, isik, kes ise istungil korduvalt rõhutas, et on tegelenud võitluskunstidega ja olnud selles meister (tl 25) vähemalt möönis, et ta võib kannatanule valu tekitada, ta tervist kahjustada. Kohus leiab, et puudub igasugune põhjus kohtus uuritud riimuvates tõendites kahelda, mis eelnevalt resümeeritud ja loetletud ning süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kuna tegemist oli lähisuhetes oleva isiku suhtes (ema) vägivalla kasutamisega ja valu tekitamisega, on see õigesti kvalifitseeritud
Küll aga ei ole vajalik süüdistusele lisada viidet raskendava asjaolu kohta, mistõttu tuleb isik süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi, märkimata juurde viidet
Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, olles enda sõnul varem tegelenud võitluskunstidega, olnud meister ja olles vägivaldne hapra väikest kasvu XXX aastase naisterahvaga möönis ta tekkivaid tagajärgi ja põhjustas need kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. Hädakaitset ei esinenud. IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Prokuröri ja kaitsja poolt süüdistatavale nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, ajajaotuses Poolte seisukohad. 5 Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Kohus ei pea põhistatuks rahalise karistuse mõistmist, kuna antud karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatav töötu, prokuröri sõnul puuduvad isikul deklareeritud sissetulekud. Süüdistatav ise samuti kinnitas, et töökoht ja regulaarne sissetulek tal puuduvad ja teeb vaid vahel juhutöid. Kannatanu sõnul elas poeg tema kulul. Rahaline karistus ei vastaks isiku süüle, ka ei suudaks isik antud karistust kanda sissetulekute puudumise tõttu. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, isik ei avaldanud siirast kahetsust, vaid kordas kohtus korduvalt, et ta isegi edaspidi ei kavatse aidata oma ema, kui ta kukub jne. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus
Kannatanu E Z oli süüteo toimepanemise ajal XXX- aastane. Arvestada tuleb ka kuriteo tehiolusid- kohus veendus, et süüdistatav oli füüsiliselt tugev meesterahvas, kannatanu aga XXX aastane kõhetu ja väikest kasvu naisterahvas, kelle suhtes süüdistatav vägivalda tarvitas. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava V. Zamjatin’i suhtes karistusena vangistust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Neid karistuse mõistmise lähtepunkte on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt nt RKKKo 3-1-177-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Praegusel juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 2,6 aastat vangistust. Kohus peab vajalikuks, arvestades karistust kergendavate asjaolude puudumist, ühe raskendava asjaolu esinemist
6 Kohus peab põhistatuks karistada Vjatšeslav Zamjatin’it vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kohus arvestab ka, et isik on varem kriminaalkorras karistamata. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKKKo 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKKo 3-1-1-21-05 p 5). Karistusest reaalselt ära kantava osa määratlemisel arvestab kohus kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelpool nimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust šokiefektina. Arvestades antud kuriteo toimepanemise eelpool kohtuotsuses kirjeldatud tehiolusid ja süü suurust peab kohus põhjendatuks
sätete alusel määrata, et Vjatšeslav Zamjatin’il kuulub temale mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päev vangistust karistusaja hulka lõplikuks reaalselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistuse ülejääv osa, 2 aastat 3 kuud vangistust, tuleb jätta
Kuna ilmselgelt on vajalik isikule tagada järelevalve tagamaks karistuse eesmärkide saavutamine on vajalik allutada süüdlane käitumiskontrollile
lg 1 p 1-6 mõttes, kuna isikud elavad ühes korteris, konflikti jätkumise oht on reaalne ja süüdistatav tarvitab alkoholi (kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt tuvastati V. Zamjatin’il joove ilmumisel kriminaalhooldusametniku juurde tl 64-66). Kohus ei nõustu prokuröri poolt taotletud nõudega sotsiaalprogrammis osaleda, kuna ei näeks sel tulemit. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 21.02.2019.a. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks nii kohtuotsuse täitmine kui ka vajadus vältida kuritegude toimepanemise jätkamist sama kannatanu suhtes, kuna isikud elavad samas korteris ja kohtus süüdistatav oli end 7 õigustav ja kannatanu osas vaenulik (süüdistas, et ema ei pane korteris asju õigele kohale (tl 28), arvab alati, et tal on õigus (tl 24, 26), ema ärritab teda (tl 25). Kohus ei tuvastanud reaalse vangistuse kandmist takistavaid asjaolusid, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Kohus märgib, et kuna kannatanu näol on tegemist kõrges eas isikuga, kes väitis, et tal on ka liikumisraskused, siis kohus tegi xxx osakonnale pöördumise tagamaks abivajavale isikule eluliste vajaduste rahuldamine (tl 88). Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ning määratud kaitsja kulud. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja poolt on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtulikus esitanud taotlusi menetluses osalemise eest kogusummas 330 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista V. Zamjatin’ilt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. V. Zamjatin on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: 1 CD-plaat hädaabikõne salvestisega. Kriminaaltoimikus asuv CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130 lg 41, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.