Kriminaalasi nr 1-19-1403 19231600364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20.veebruaril 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Lau

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Margo Gerndorf tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - xxx AS-i avaldus ja õigusrikkuja üleandmise akt (lk 1-2); - Tunnistaja K K ülekuulamise protokoll (lk 3-4); - Asitõendi xxx asuva xxx 18.02.2019 turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 7-11); - 18.02.2019 Margo Gerndorfi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 16); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 17); - Isiku ja asjade läbivaatuse protokoll (lk 18-19); - Margo Gerndorfi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 21); - Margo Gerndorfi karistusregistri andmete väljatrükk (lk 23-32); - Harju Maakohtu 16.07.2018 otsus nr 1-18-5755 (lk 33-36); - Vangistusregistri andmete väljatrükk (lk 43-49) . 1 Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Margo Gerndorfi süü 18.02.2019.a varguse katse episoodis xxx AS-ile kuuluvas kaupluses, xxx, Tallinn asuvas xxx, on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Margo Gerndorf tunnistas süüd. Tema ütluste kohaselt 18.02.2019.a, olles alkoholijoobes, läks xxx asuvasse xxx. Tahtis osta liimi, et kodus olnud raamatut parandada. Oli väga joobes ja ilmselt sellest tulenevalt läks turvaväravavast mööda ja ei maksnud liimi eest. Turvatöötaja peatas M. Gerndorfi, mille peale ta viis liimi müügisaali tagasi ja pani riiulile. Miks ta uuesti samasse kauplusesse tagasi läks, ei oska öelda, kuna oli joobes. Süüteo aset leidmist ja süüdistatava ütluseid kinnitavad ka tunnistaja K K ütlused, mille kohaselt töötas 18.02.2019.a turvatöötajana kui nägi kella 14.40 paiku sinise jope ja tumedate pükstega meesterahvast varastamas PVA liimi. Tunnistaja kutsus G4S ekipaaži ja pidas isiku kinni väljaspool müügisaali, kui isik oli juba kassa läbinud. Seejärel jooksis isik tagasi müügisaali ja pani võetud kauba tühja ostukorvi. Kuna G4S-l läks aega, lasi tunnistaja isikul esimene kord minna. Isik tuli tagasi 17.46 paiku ja võttis liimi uuesti kätte, kuid pani selle tagasi riiulisse tunnistaja märkuse peale. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka xxx AS-i avaldus, mille kohaselt 18.02.2019.a kell 14:40 paiku xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas kaupluses möödus kassadest sinise jope ja tumedate pükstega meesterahvas, jättes PVA liimi, maksumusega 0,46 eurot, eest tasumata ning õigusrikkuja üleandmise akt, mille kohaselt peeti eelnimetatud teoga seotud isik 18.02.2019.a kell 17.47 samas kaupluses kinni ja anti politseile üle 18.45. Kaup kauplusele tagastatud rikkumata. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millelt nähtub Margo Gerndorfi tegevus xxx asuvas xxx, kuidas Margo Gerndorf võtab riiulilt eseme ning veidi hiljem möödub kassadest, selle eest tasumata. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, xxx AS avalduse ja õigurikkuja üleandmise akti ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud Margo Gerndorfi poolt 18.02.2019.a võõra vallasasja (PVA liim) äravõtmise katse. Margo Gerndorfi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis PVA liimi ning möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri andmete väljatrükist ja kohtuotsusest nähtub, et Margo Gerndorfi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Margo Gerndorfi 16.07.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi neljas varguse katse episoodis.

Samuti on isikut väärteokorras karistatud korduvalt, sh ka väheväärtusliku asja varguse eest, viimati 19.07.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2315,17, 005365 KarS § 218 lg 1 alusel. Antud kriminaalasja esemeks on samuti üks varguse katse episood, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Margo Gerndorfi tegevus varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS §

§ 25

lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Margo Gerndorf on süüvõimeline ning KarS

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda 2 ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Margo Gerndorfil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Margo Gerndorfi iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda ennekõike varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistuseks on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis Margo Gerndorf, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Margo Gerndorfi karistati viimati 16.07.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi neljas varguse katse episoodis ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Nimetatud vangistusest vabanes Margo Gerndorf 07.01.2019.a. Veidi vähem kui 1,5 kuu möödudes pani Margo Gerndorf toime käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva varavastase kuriteo. Seega, ei ole eelnevad karistused mõju avaldanud ning hoidnud M. Gerndorfi uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud süütegude toimepanemist ja seda üsna pea pärast eelmise kohtuotsusega määratud vangistusest vabanemist. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Süüdistatava enda ütluste kohaselt tarvitab ta tihti alkoholi ning kuritegusid paneb toime siis, kui on alkoholi tarvitanud. Samuti puudub süüdistataval töökoht ning tema enda sõnade kohaselt ka kindel elukoht. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades kõike eeltoodut, ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Margo Gerndorfi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Margo Gerndorfi puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine. Seega, on M. Gerndorfile ainusobilik karistuse liik vangistus. Kuivõrd varguse esemeks oli liimipudel hinnaga 0,46 eurot ning nähtuvalt kannatanu esitatud avaldusest tagastati nimetatud liimipudel poodi rikkumata, hindab kohus M. Gerndorfi süüd käesolevas kriminaalasjas väikeseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud karistada M. Gerndorfi KarS §

§ 25lg 2 järgi sanktsiooni alammäära lähedases määras vangistusega 3 kuud, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaadi- jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 3 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel), mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 405 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311, § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Margo Gerndorf KarS § 199 lg 2p 9- 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 18.02.19 karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 18.02.2019 Kohaldada Margo Gerndorfi suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Margo Gerndorflt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 405 eurot riigituludesse. Kohustada Margo Gerndorft tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 33.75 eurot. Sundraha tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Margo Gerndorf, kriminaalasi 1-19-1403, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6200 100 Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 15.03. 2019 Kohtunik Liina Pohlak 5