MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Rootsi Kuningriigi Stockholmi Maakohtu 26.02.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 10 kuu 7 päeva võrra ning liitkaristusena mõisteti 2 aastat 7 päeva vangistust. Isik vabanes kinnipidamiskohast pärast karistuse kandmist 15.06.2018.a. Väärteokorras karistamata. Tõkend: vahistamine alates 07.11.2018.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 06.11.2018.a. süüdistuses
lg 2 p 8, 9;
Süüdi tunnistada Tiit Peegel
2. Süüdi tunnistada Tiit Peegel
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud. 3.
lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistusest kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. 4.
karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Tiit Peegli kinnipidamisest, s.o alates 06.11.2018.a.
Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise (mille eest teda karistati Rootsi Kuningriigi Stockholmi Maakohtu 26.02.2014 otsuse alusel, mille täitmine oli Harju Maakohtu 02.02.2015 kohtumäärusega nr 1-15-89 lubatavaks tunnistatud ja kantud karistusregistrisse), grupis koos vähemalt nelja isikuga, s.h Ukraina kodanike D K’i ja N V’iga, planeeris ja pani toime röövi juveeliärist. Röövimise ettevalmistamise käigus 30.07.2018 kella 14.00 paiku juhatas Tiit Peegel teo toimepanemiseks Ukrainast saabunud D Ki ja N Vi xxx asuva juveeliäri Xxx juurde, et tutvuda turvameetmete ja kaubaga. Kuni N. V tutvus juveeliäris kella ostmise soovi ettekäändel sündmuspaiga olustikuga, ootas T. Peegel teda koos D. Kiga kaupluse ees tänaval ning seejärel juhatas D. Ki ja N. Vi vanalinnast valitud kuriteopaiga juurest ära. 31.07.2018 enne kella 14.00-i saabusid D K, N V ja Tiit Peegel Tallinna vanalinna, kus Tiit Peegel liikus Viru tänava juures asuvale xxx, kuhu ta vastavalt grupi poolt eelnevalt kavandatud teoplaanile jäi D K’i ja N V’i ootama. D K ja N V sisenesid kella 14.15 paiku Xxx juveelikauplusesse, kus kasutades müüjate vastupanu mahasurumiseks söövitavat gaasi ja tekitades J. H ja G. S füüsilist valu, purustasid vitriini ja võtsid ära 4 käekella Bvlgari turuväärtusega 63 000 eurot, tekitades OÜ-le XXX Xxx varalist kahju 63 324 eurot. Seejärel jooksid D K ja N V xxx, kus andsid koti koos võetud asjadega üle Tiit Peeglile, kes järgmisel päeval omakorda andis kellad A S realiseerimiseks. 3 Oma tahtliku tegevusega pani Tiit Peegel toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupi poolt, suures ulatuses, relvana kasutatava esemega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Z B-S’le tekitati varalist kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 700 eurot. Osaühingule XXX Xxx tekitati varalist kahju. Osaühing XXX Xxx esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes kindlustusandja poolt hüvitamata jäänud osas summas 34 089 eurot. G Kele tekitati moraalset kahju. Kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud. Kannatanutele G S ja J H tekitati füüsilist ja moraalset kahju. Kannatanud tsiviilhagi esitada ei soovinud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Tiit Peegli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tiit Peegli karistuseks
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust,
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, tuleb liitkaristuseks mõista 3 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse algust lugeda alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 06.11.2018.a. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Tiit Peeglilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: DNAekspertiiside kulud 224 euro ulatuses; kaitsjatasu summas 510 eurot, ja sundraha summas 1350 eurot. Samuti on kokku lepitud, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, tsiviilhagide õigeksvõtmisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde ja nõustus kulude hüvitamise ja tsiviilhagide õigeks võtmisega. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Tiit Peegli süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Tiit Peegel tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 8, 9;
Samuti kuuluvad Tiit Peeglilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks DNA-ekspertiiside kulu summas 627 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 510 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud 4 menetluskulude jaotuse ettepanekust. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on see 1350 eurot, mis tuleb Tiit Peeglilt samuti välja mõista. Lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus võimalikuks vähendada DNA-ekspertiiside eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega kuulub DNA-ekspertiisi eest hüvitamisele vastavalt 228 (4 proovi), ülejäänud osas (s.o 399 euro osas) tuleb ekspertiisiasutusele tekkinud kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest ja arvestades, et reaalset vangistust kandes on süüdistatava tööle asumine raskendatud, peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olev T-särk (hoiul PPA asitõendite hoidlas) tuleb tagastada selle omanikule Tiit Peeglile. Kolm SIM-kaarti, mobiiltelefonid 1 tk Sony Ericsson ja 2 tk Nokia, Elisa ja SMART kõnekaartide ümbrised, Elisa SIM-kaardi ümbris on varem edastatud ja tuleb ka edasiselt jätta xxx Tiit Peegli isiklike asjade juurde. Tallamustri fragmendid (hoiul PPA asitõendite hoidlas) on väärtusetud esemed ning tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4, lg 5 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Ära võetud lühikesed püksid, triiksärk, pintsak, tossud, vöökott, kilekott, paberkott, sonimüts – on asitõenditena kriminaalasja nr 18230101112 juures ja nende osas tehakse otsustus põhiasjas lahendi tegemisel. 4 CD-plaati ja 5 DVD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.