← Eesti

2-19-310/8

Obsah (6)§ 428§ 150§ 661§ 430§ 173§ 168

2-19-310 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-310 Tsiviilasi Aktsiaselts Esvika Elekter hagi A V

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-129428 menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul otsustada kompromissi kinnitamine kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 3. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada OK Incure OÜ arveldusarvele EE422200221045023300 Swedbank. 4. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kõik kokkuleppes kajastamata kulutused jäävad poolte endi kanda. 5.

§ 661

lg-le 4 tuginedes lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õiguse kompromissi kinnitava määruse peale 1-le (ühele) päevale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad 2 2-19-310 kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 8. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 300 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagilt riigilõivu kokku 600 eurot. 11.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. 3 2-19-310 12. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OK Incure OÜ arveldusarvele EE422200221045023300 Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.