Obsah (13)

§ 180§ 175§ 179§ 423§ 417§ 412§ 126§ 306§ 310§ 318§ 189§ 319§ 315

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2019.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8341 (18278001292) Kohtunik Rahvako

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Andrejs Sobursilt riigituludesse menetluskuluna kokku 2071€, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • • 61€ ekspertiisikulu (lk 131;

§ 175

lg 1 p 3), 270€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (lk 132-135;

§ 175

lg 1 p 4), • 930€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtumenetluses (lk 149-153; 159162

§ 175

lg 1 p 4), • 810€ sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 2).

Menetluskulu 2071€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99919700007405 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), 2 • • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-8341, menetluskulu 07.02.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Mitte määrata 2071€ menetluskulu hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgneva 12 kuu peale, kuna igakuiselt tasumisele kuuluva summa suurusest (ligikaudu 173€) tulenevalt ei ole reaalne, et seda oleks vangistuses viibival süüdimõistetul võimalik ära tasuda 1 aasta vältel ositi ning ka sissenõudja, Eesti Vabariigi, huvides ei ole põhjendatud menetluskulude sissenõudmise alustamisega viivitada, vaid mõttekas on seda teha koheselt esimesest võimalusest alates, et võlgniku vangistuses tööle asudes oleks võimalus hakata tema sissetulekust tegema võlgnevuste katteks koheselt kinnipidamisi. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412

lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist kuriteo toimepanemise vahend – nuga (asub kriminaalasja juures eraldi pakendis, asitõendi vaatlusprotokoll: lk 101).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse: - Häirekeskusele 12.07.2018.a tehtud telefonikõne salvestis ühel CD-R plaadil (ümbrikus: lk 85; asitõendi vaatlusprotokoll: lk 81-84), Tartu arestimaja 13.07.2018.a turvakaamerate videosalvestised ühel DVD-R plaadil (ümbrikus: lk 117; asitõendi vaatlusprotokoll: lk 115-116).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Andrejs Sobursil 12.-13.07.2018 seljas olnud punast värvi T-särk, mida süüdistatav Andrejs Soburs tagasi saada ei soovi (asub kriminaalasja juures eraldi pakendis, asitõendi vaatlusprotokoll: lk 129130).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist pappkarp selles asuva DNA prooviga, mis võeti Andrejs Sobursil 12.-13.07.2018 seljas olnud punaselt T-särgilt (DNA-prooviga pappkarp asub kriminaalasja juures eraldi pakendis, asitõendi vaatlusprotokoll: lk 129-130). 13.07.2018 sündmuskoha vaatlusel köögist aknalaualt kaasa võetud mobiiltelefon Samsung J7 (PAKEND NR 1; lk 90), mis on tagastatud Andrejs Sobursile kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade hulka (lk 155), vabastada asitõendi staatusest.

§ 306

lg 1 p 11,

§ 310

lg 1 alusel ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1, TsMS § 440 lg 1 alusel, lähtudes ka süüdistatava poolt kohtuistungil ütluste andmisel avaldatud haginõude osalisest õigeksvõtust, rahuldada kannatanu M. K. tsiviilhagi (lk 42) ja välja mõista Andrejs Sobursilt 500€ (viissada eurot) kannatanu M. K. kasuks (kannatanu pangakontole nr XXX Swedbank). 3 Tühistada 08.veebruariks 2019.a kella 10-ks määratud kohtuistungi aeg ja selleks istungipäevaks konvoeerimistaotlused. Süüdistatavat ei ole vaja toimetada 08.02.2019 kohtusse istungile ja selleks päevaks kohtuistungile kutsutud isikutel ei ole vaja kohtusse tulla. Kohtuotsus edastada elektroonselt kannatanutele M. K. (e-post: XXX) ja A. K. (XXX). Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale ning kinnipidamisasutusele, millises süüdistatav viibib. Kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimisel edastada tõlge: • vanglasse Andrejs Sobursile allkirja vastu, • elektroonselt kannatanule A. K.. Kannatanute M. K. (e-post: XXX) ja A. K. (e-post: XXX) soovil teavitada neid elektroonselt Andrejs Sobursi ennetähtaegsest vanglast vabanemisest ning vangistusasutusest põgenemisest. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - vangistuse täideviimiseks süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 22. veebruariks 2019.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319

lg 1 mõttes.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA 16.10.2018 saabus kohtusse kriminaalasi Andrejs Sobursi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ning süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 lg 1 järgi. Kohus menetles kriminaalasja 05.-07.02.2019.a kohtuistungil üldkorras menetluses. Andrejs Soburs tunnistas ennast süüdi osaliselt (I, 166-167; II, 2-7, 19). Tahtliku tapmise katse süüdistuses tunnistas Andrejs Soburs ennast süüdi selles, et ta noaga vehkis ja selle käigus põhjustas kannatanule kaks lõikehaava – ühe haava sõrmele ja teise haava parema jala säärele, 4 kuid kannatanut ta tappa ei tahtnud. Võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise süüdistuses Andrejs Soburs ennast süüdi ei tunnistanud, kuid võttis sellest süüdistusest õigeks asjaolu, et ta kannatanut hammustas, aga tegi seda mittetahtlikult. Kohtuvaidluses jäi prokurör süüdistuste juurde (II, 10-16, 19). Kaitsja oli seisukohal, et Andrejs Sobursi käitumine tahtliku tapmise katse süüdistuses kuulub ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi (II, 16-19). Võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise süüdistuse osas möönis kaitsja, et kaitsjana ta ilmselt ei suudaks ära motiveerida, et Andrejs Sobursi poolt politseiametniku hammustamine oli õnnetusjuhtum, millist olukorda on ta selgitanud ka enda kaitsealusele, ning taotles Andrejs Sobursile kergemat karistust (II, 17). Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Andrejs Sobursi süü süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi on veenvalt tõendatud. Süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 lg 1 järgi kuulub Andrejs Sobursi käitumine ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi. Andrejs Sobursi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistus tahtliku tapmise katse toimepanemises 05.-07.02.2019.a kohtuistungil leidis tahtliku tapmise katse süüdistusest veenvalt tõendamist Andrejs Sobursi süü kannatanu A. K. kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et Andrejs Soburs vehkis 12.07.2018.a hilisõhtul, orienteeruvalt enne kella 23, Tartus XXX asuvas korteris kannatanu A. K. vahetus läheduses kööginoaga, millega põhjustas A. K. 2 lõikehaava – ühe sõrmele ja teise säärele, millised olid nii sügavad, et neid õmmeldi. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas, ka süüdistatav on need asjaolud õigeks võtnud ja selles osas tõendite vahel vastuolud puuduvad. Alljärgnevalt eeltoodu osas ülevaade tõenditest osas, millises need on omavahel kooskõlas. 05.02.2019.a kohtuistungil kannatanu A. K. (K.) antud ütlustega (I, 171177, 79) on tõendatud, et 12.07.2018.a õhtul Andrejs Soburs vehkis kööginoaga ja selle käigus läks vastu tema käele ja vigastas jalga (I, 174 keskel). A. K. ütlustega on tõendatud, et ta oli voodi peal, kui Andrejs Soburs vehkis noaga tema ees (I, 174 all), kaitses ennast parema käega ja jalaga, millised sirutas ette ja siis tabas nuga parema käe sõrme ja jalga (I, 175 ülalt alates), verd märkas jalal ja sõrmel pärast, kui oli juba joostes õue põgenenud (I, 175176), helistas kiirabisse, kiirabi viis haiglasse, kus haavad puhastati ja õmmeldi, misjärel lasti koju (I, 176), järgmisel päeval tundis valu sõrmes ja jalas, kahe nädala möödumisel sai tööd teha (I, 177). Kannatanu A. K. ütlustega on kooskõlas tunnistaja Y. I. 05.02.2019.a kohtuistungil antud ütlused (I, 177-183, 80). 05.02.2019.a kohtuistungil tunnistaja Y. I. antud ütlustega (I, 177-183, 80) on tõendatud, et 2018.a suvel õhtusel ajal (I, 179) võttis Andrejs Soburs köögist noa ja läks sellega A. K. tuppa (I, 180) ja Andrejs Soburs vehkis selle noaga A. K. ees, A.Soburs ütles „raspišu“ (I, 181), A. K. jooksis toast välja (I, 181-182). Tunnistaja Y. I. ütlustega on tõendatud, et ta nägi vere pritsmeid põrandal, seinal ja tapeedil (I, 182), läks A. K. õue järele, A. K. oli maja nurga taga ja tilkus verest, A. K. näitas jala peal ühte haava ja ühe käe sõrmel haava, haavad olid üsna sügavad, sidus need kinni, A. K. kutsus kiirabi, kohe koos kiirabiga saabus politsei, politseinikud võtsid köögist noa kaasa (I, 182). Kannatanu A. K. ütlustega ja tunnistaja Y. I. ütlustega on kooskõlas tunnistaja J. M. 05.02.2019.a kohtuistungil antud ütlused (I, 177183, 80). 05.02.2019.a kohtuistungil tunnistaja J. M.(M.) antud ütlustega (I, 187190, 102) on tõendatud, et ta täitis 2018.a suvel XXX enda ametikohustusi, kui said väljakutse, et keegi 5 oli kedagi noaga löönud ja kiirabi pidi ka koha peal olema ning kohale jõudes oligi kiirabi kohal, kannatanu oli kiirabiautos ja näitas kätte korteri, ise sinna kaasa tulemata, korterist võtsid kaasa noa ja selle kohta koostati protokoll vallasasja hoiule võtmiseks (I, 189), kahtlustatav isik toimetati sündmuskohalt ära (I, 190). Eelkajastatud kannatanu A. K. ning tunnistajate Y. I. ja J. M. ütlustega on kooskõlas ülejäänud tõendid - 12.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestuse vaatluse kohta (I, 81-84; kõnesalvestis CD-R plaadil ümbrikus: I, 85), 13.07.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll Tartu linnas XXX vaatluse kohta (I, 86-90), 12.07.2018 18:00-02:00 patrullileht patrullitoimkonna P. G., J. M. ja T. P. töö kohta (I, 99), 12.07.2018.a protokoll vallasasja (noa) hoiule võtmise kohta (I, 100), 03.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll noa vaatluse kohta (I, 101; vaadeldud nuga asub kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis), 05.09.2018.a Sihtasutusest Tartu Kiirabi patsient A. K. (K.) kohta väljastatud kiirabikaardi koopia (I, 94-95), 13.07.2018 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonnast patsient A. K. (K.) kohta väljastatud patsiendi traumakaardi koopia ja päeviku väljavõte (I, 91-93), XX.XX.XXXX ekspertiisiakt nr XXX A. K. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kohta selle juurde kuuluva fotoga A.K. parema jala säärest (I, 96-98), 13.07.2018.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I, 104), 13.07.2018.a protokoll joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103), 13.07.2018.a protokoll Andrejs Sobursi kahtlustatavana 12.07.2018.a kell 23:30 Tartus XXX kinnipidamise kohta koos selle juurde kuuluvate Andrejs Sobursist tehtud fotodega (I, 120-126), 05.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll Andrejs Sobursil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud T-särgi vaatluse kohta (I, 129-130; vaadeldud Tsärk ja sellelt võetud DNA-proov asuvad kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendites) ja 06.02.2019.a kohtuistungil süüdistatava Andrejs Sobursi antud ütlused (II, 2-7: ütlused; I, 148: allkirjaleht). 12.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestuse vaatluse kohta (I, 81-84; kõnesalvestis CD-R plaadil ümbrikus: I, 85) on tõendatud, et 12.07.2018.a tegi A. K. telefonikõne Häirekeskuse lühinumbrile 112, mis algas kell 23:04 (I, 81) ja kutsus kiirabi Tartus XXX juurde, kuna tal on haav jalas, mida on kindlasti vaja õmmelda ja mis põhjustati talle noaga; haava põhjustaja on korteris, haav on allpool põlve ja ei ole justkui veeni, sest siis oleks verd palju olnud; ise asub tänaval ja palub kiirabil tulla ilma sireenideta. Kohus kuulas nimetatud Häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestist kohtuistungil 05.02.2019.a, mil see tehti prokuröri poolt kohtusaalis kuuldavaks (I, 184). 13.07.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga Tartu linnas XXX vaatluse kohta (I, 8690) on tõendatud, et sündmuskoht asub maja keskmises trepikojas (I, 86) ja selle trepikoja juures õues asuval trepikotta viival trepil on näha verekahtlast määrdumist (veretilgad; I, 87), korteris sees on elutoa ukse kõrval seinal verekahtlane määrdumine (veretilgad; I, 89) ning verekahtlane määrdumine on ka elutoas voodi kohal oleval seinal (veretilgad; I, 90). 12.07.2018 18:00-02:00 patrullilehega patrullitoimkonna P. G., J. M. ja T. P. töö kohta (I, 99) on tõendatud, et patrullitoimkond sai 12.07.2018 kell 23:10 väljakutse, et XXX mees lõi toakaaslast noaga; kell 23:16 kohale jõudes oli kannatanu A. K. kiirabiautos, korteris oli köögis laua taga väidetav noaga lööja Andrejs Soburs, kes oli agressiivne ja tugevas joobes ning ta toimetati kainenema; tunnistajad A. M. ja Y. I.; nuga hoiule võetud; tüli algas korteris väidetavalt raha pärast, Andrejs võttis noa ja üritas kannatanut pussitada, kannatanu vigastused: ligikaudu 5 cm lõikehaav paremal säärel ja parema käe sõrmedel 6 lõikehaavad; kannatanu EMO-sse õmblema; teavitatud valvemenetlejat; kannatanu minimaalses joobes; kõik olid korterikaaslased. 12.07.2018.a protokolliga vallasasja (noa) hoiule võtmise kohta (I, 100) on tõendatud, et 12.07.2018 kella 23:40 ajal võeti Tartus XXX asuvast korterist köögis asuva kapi pealt korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1,5 alusel Andrejs Sobursilt hoiule sinise käepidemega kööginuga, kuna isik võis antud nuga kasutada teise isiku ründamiseks, tekitades kehalisi vigastusi; nuga pesti enne politsei saabumist ära; meetmele allutatud isik Andrejs Soburs on agressiivne, ei taju ümbritsevat joobe tõttu, ei nõustu allkirja ning taotluste andmisega. 03.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga noa vaatluse kohta (I, 101; vaadeldud nuga asub kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis) on tõendatud, et vaadeldakse 12.07.2018.a Andrejs Sobursilt hoiule võetud sinise käepidemega nuga, mille metallist tera pikkus on 18 cm, noa kogupikkus on 31,5 cm. Seda asitõendiks olevat sinise käepidemega nuga vaatles kohus kohtusaalis viibijate juuresolekul 05.02.2019.a kohtuistungil, kui kohus võttis selle pakendist välja ja näitas seda kõigile kohtusaalis viibijatele kohtulaua tagant (I, 187). 05.09.2018.a Sihtasutusest Tartu Kiirabi patsient A. K. (K.) kohta väljastatud kiirabikaardi koopiaga (I, 94-95) on tõendatud, et kiirabi sai korralduse väljasõiduks Tartus XXX asuvale sündmuskohale 12.07.2018.a kell 23:07 ja kiirabi oli seal kohal kell 23:11, patsiendil A. K. 2 lõikehaava - lahtine umbes 5 cm säärehaav paremal jalal ja lahtine 2,5 cm sõrme haav ilma küünevigastuseta paremal käel, teostati haavade esmane korrastus, misjärel toimetati haiglasse Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-sse; sündmuskohal patsient kõndis ise kiirabiautosse ning transportimise järgselt kõndis patsient ise haiglasse. 13.07.2018 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonnast patsient A. K. (K., sündinud XX.XX.XXXX) kohta väljastatud patsiendi traumakaardi koopiaga ja päeviku väljavõttega (I, 91-93) on tõendatud, et XXX-aastasel A. K. oli kaks lahtist haava, neist üks oli 7 cm sääre piirkonnas ja teine oli 4 cm parema käe sõrmel, haavad sutureeritud, misjärel patsient lubati koju. XX.XX.XXXX ekspertiisiaktiga nr XXX A. K. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kohta selle juurde kuuluva fotoga A.K. parema jala säärest (I, 9698) on tõendatud, et A. K. esinesid 2 lõikehaava – üks parema käe IV sõrme kaugmisel osal ja teine parema sääre siseküljel, millised ei olnud eluohtlikud ning põhjustavad tavalise kulu korral lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat; vigastused võivad olla tekitatud terava vägivallaga ning ekspertiisimääruses kajastatud ajal ja viisil – 12.07.2018.a teravaservalise esemega, näiteks noaga või mõne muu sarnase vahendiga toimimisel. Ekspertiisiakti juurde kuuluvalt fotolt on näha, et A. K. parema jala sääre siseküljel on õmblemisjälgedega haav (I, 98). 13.07.2018.a protokolliga joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103) on tõendatud, et Andrejs Soburs toimetati kainenema 12.07.2018 kell 23:30 aadressilt Tartu linn XXX temast lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks KorS § 42 lg 1 alusel, kuna ta joobeseisundis ründas oma korterikaaslast, tekitades talle vigastusi; joobeseisundile viitavate tunnustega Andrejs Soburs keeldub joobeseisundi kontrollimisest; kainenemiselt vabanes 13.07.2018 kell 09:

1. 7 13.07.2018.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I, 104) on tõendatud, et Andrejs Soburs keeldus Tartu arestimajas 13.07.2018 kella 00:01 ajal indikaatorvahendisse puhumast, kuid tal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, silmadel pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, teadvusel, ärritunud käitumine, tugev alkoholilõhn suust; välised vigastused puuduvad. 13.07.2018.a protokolliga Andrejs Sobursi kahtlustatavana 12.07.2018.a kell 23:30 Tartus XXX kinnipidamise kohta koos selle juurde kuuluvate Andrejs Sobursist tehtud fotodega (I, 120-126) on tõendatud, et Andrejs Soburs peeti kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi kinni 12.07.2018 kell 23:30 Tartus XXX. Fotod A.Sobursist tehti kahtlustatava kinnipidamise protokolli koostamise päeval, s.o 13.07.2018.a, kui A.Soburs oli arestimajas juba kambrit lõhkunud ja politseiametnikku M. K. hammustanud. 06.02.2019.a kohtuistungil süüdistatav Andrejs Sobursi antud ütlustega (II, 2-7: ütlused; I, 148: allkirjaleht) on tõendatud, et 12.07.2018.a õhtul võttis ta köögisahtlist noa, läks kannatanu A. K. tuppa ja vehkis sellega seal ning selle käigus puudutas noaga vastu kannatanu väljasirutatud kätt ja jalga (II, 2), misjärel kannatanu jooksis toast välja õue, kannatanut ta taga ei ajanud, vaid läks tagasi kööki, pani noa kraanikaussi ja istus köögilaua taha, jõi kaks pitsi alkoholi ja jäi laua taha magama, ärkas jõulise äratuse peale, käed pandi raudu, arestimajja toimetamist ei mäleta, vist jäi magama (II, 3). Eelkajastatud tõenditest nähtuvalt ei ole kohtul kahtlust selles, et alkoholijoobes Andrejs Soburs 12.07.2018.a õhtul, orienteeruvalt enne kella 23:00, põhjustas A. K. tema vahetus läheduses noaga vehkides 2 lõikehaava – ühe parema käe sõrmele ja teise parema jala sääre siseküljele, millised ei olnud tekitamise hetkel eluohtlikud ning milliste paranemine võtab aega vähem kui 4 nädalat. Süüdistatav Andrejs Soburs avaldas enda taolise käitumise põhjuseks alkoholi, et kõik oli ühe viskipudeli pärast ning süüdi on tarbitud alkohol (II, 3 all, 4 all, 5). A.Sobursi ütluste kohaselt oli 12.07.2018 palgapäev, käisid pärast tööpäeva poes ja hakkasid viskit jooma (II, keskel), kaineks sai järgmisel päeval, 13.07.2018.a lõunaks kahtlustatavana uurija juures ütluste andmise ajaks oli kaineks saanud (II, 6 ülal). A.Sobursi ütluste kohaselt oli 12.07.2018 joodud alkohol tema oma, alkoholi oli 1 pudel viskit Jack Daniels, kas 0,5 või 0,7 liitrine, suurem pudel, mida tarbisid peale tema veel A. M. ja Y. I., A. M. jõi rohkem, Y. I. ühe või kaks pitsi, pudelist jäi alles alla poole pudeli, kui viimast korda sellest valas (II, 7). Süüdistatav Andrejs Sobursi ütlustest nähtuvalt valas ta viimast korda viskipudelist endale 2 pitsi köögis pärast seda, kui ta oli noaga vehkides A.K. 2 lõikehaava tekitanud, A.K. oli toast välja jooksnud ning ta läks kööki, kus jäi pärast 2 pitsi alkoholi tarbimist laua taha magama kuni kohale saabunud politsei ta äratas ja arstimajja viis (II, 3). Sellega, et Andrejs Soburs oli 12.07.2018.a noaga vehkimise ajal alkoholi tarbinud, on kooskõlas ka kannatanu A. K. ütlused selle kohta, et pärast tööd koju tulles olid köögis Andrejs Soburs ja A. M., kes tarbisid alkoholi, viskit (I, 173). A.K. ütluste kohaselt talle viskit ei pakutud (I, 173). A.K. ütluste kohaselt oli ta ise 12.07.2018 tarvitanud paar klaasi õlut (I, 173 keskel). Süüdistatav Andrejs Sobursi ja kannatanu A. K. ütlustega selle kohta, et Andrejs Soburs oli 12.07.2018.a noaga vehkimise ajal alkoholi tarbinud, on kooskõlas ka tunnistaja Y. I. ütlused selle kohta, et koju tulles kostitas A.Soburs teda alkoholiga, viskiga Jack Daniels, millest tarbis 50g (I, 179). Y. I. ütluste kohaselt olid tema koju tulles köögis A.Soburs ja teine 8 tunnistaja (A. M.; I, 179). Y. I. ütluste kohaselt oli Andrejs Soburs kannatanu ees noaga vehkimise ajal üsna joobes (I, 182 ülal). Kannatanu A. K., tunnistaja Y. I. ja süüdistatav Andrejs Sobursi ütlustega selle kohta, et 12.07.2018.a noaga vehkimise ja lõikehaavade tekitamise ajal oli Andrejs Soburs alkoholi tarbinud, on kooskõlas ka 13.07.2018.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I, 104) ja 13.07.2018.a protokollist joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103) nähtuv selle kohta, et kainenemisele toimetatud Andrejs Soburs keeldus Tartu arestimajas 13.07.2018 kella 00:01 ajal indikaatorvahendisse puhumast, kuid tal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, silmadel pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, teadvusel, ärritunud käitumine, tugev alkoholilõhn suust. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Andrejs Soburs oli 12.07.2018.a A. K. noaga lõikehaavade tekitamisel alkoholi tarbinud. Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust ka selles, et politsei võttis sündmuskohalt kaasa õige noa ning just selle sündmuskohalt kaasa võetud noaga põhjustas A.Soburs kannatanule A.K. kaks lõikehaava. Tunnistaja Y. I. ütlustega (I, 177-183, 80) on tõendatud, et kas ta ise või teine tunnistaja (A. M.) andis politseile noa, mida kasutas A.Soburs vehkimiseks ja kannatanule lõikehaavade tekitamiseks (I, 182 all). Y. I. ütluste kohaselt pani A.Soburs noa pärast sellega kannatanu juures vehkimist kraanikaussi (I, 182-183). Tunnistaja J. M.(M.) antud ütlustega (I, 187-190, 102) on tõendatud, et XXX enda ametikohustusi täites võtsid nad korterist kaasa noa ja selle kohta koostati protokoll vallasasja hoiule võtmiseks (I, 189). Tunnistaja J. M.(M.) ütlustega (I, 187-190, 102) on tõendatud, et verist löögiriista nad ei leidnud, aga korteris olnud tunnistaja näitas nuga, mis oli kraanikaussi pandud ja ära pestud (I, 189). Tunnistaja J. M. ütlustega on tõendatud, et kindlasti öeldi, et nuga pesti ära (I, 189). Kannatanu A. K. ütlustega on tõendatud, et A.Sobursi käes olnud nuga, millega ta vehkis ja lõikehaavad tekitas, oli pikk sinise käepidemega nuga (I, 174 keskel). Kannatanu A. K. ning tunnistajate Y. I. ja J. M. eelkajastatud ütlustega on kooskõlas 12.07.2018 18:00-02:00 patrullilehelt (I, 99), 12.07.2018.a protokollist vallasasja (noa) hoiule võtmise kohta (I, 100) ja 03.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist noa vaatluse kohta (I, 101; vaadeldud nuga asub kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis) nähtuv selle kohta, et 12.07.2018.a Andrejs Sobursilt Tartus XXX korterist hoiule võetud nuga on sinise käepidemega pikk nuga - noa kogupikkus 31,5 cm ja metallist tera pikkus 18 cm. Seda asitõendiks olevat sinise käepidemega nuga vaatles kohus kohtusaalis viibijate juuresolekul 05.02.2019.a kohtuistungil, kui kohus võttis selle pakendist välja ja näitas seda kõigile kohtusaalis viibijatele kohtulaua tagant (I, 187). Süüdistatav kinnitas 06.02.2019.a kohtuistungil ütlusi andes, et selle asitõendiks oleva noaga läkski ta kannatanu A. K. juurde. (II, 7 ülal). Eeltoodust nähtuvalt on tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel loogilises kooskõlas ning on veenvalt tõendatud, et asitõendiks oleva sinise käepidemega noaga põhjustaski A.Soburs kannatanule A.K. 2 lõikehaava. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et enne noaga vehkimist ja A. K. noaga 2-e lõikehaava tekitamist oli Andrejs Sobursi ja A. K. vahel lahkheli sellest, et A. K. ei olnud Andrejs 9 Sobursile tagasi maksnud 10-12 euro suurust võlga. Selles osas on kannatanu A. K., tunnistaja Y. I. ja süüdistatava Andrejs Sobursi ütlused kooskõlas. Kannatanu A. K. ja süüdistatava Andrejs Sobursi ütlused on kooskõlas ka selles osas, et samal päeval A. K. raha Andrejs Sobursile tagastada ei olnud, raha A.K. tema juures polnud. A.K. ütluste kohaselt lubas ta võlgu oleva raha A.Sobursile tagastada lähiajal, järgmisel päeval. Kannatanu A. K. (K.) avaldatu ja ütluste (I, 171-177, 79) kohaselt olid nad Andrejs Sobursiga korterikaaslased Tartus XXX, A.Soburs elas seal juba sees kui 10.mail sinna korterisse saabus (I, 172). A.K. ütluste kohaselt suundus ta 12.07.2018.a õhtul töölt tulles kööki, kus viibisid Andrejs (Soburs) ja A. (M.), kes tarvitasid seal alkoholi, viskit, ning ütles kohe A.Sobursile, et ta ei pea muretsema, raha tuleb homme ja saab homme talle võla 10 eurot kõrvaklappide eest ära anda (I, 173-174). A.K. ütluste kohaselt ootas A.Soburs, et saab kohe raha, sest oli palgapäev, aga kuna tal olid teised asjad, siis sellepärast ütles A.Sobursile, et raha saab homme (I, 173 all). A.K. ütluste kohaselt viibis ta köögis umbes 3-5 minutit, suhtles seal A.Sobursiga raha teemal, söömisega seal ei tegelnud ja läks seejärel enda tuppa, kus heitis pikali puhkama (I, 174), kui tuli A.Soburs, kellega hakkasid rääkima, jutt oli rahast, et homme saab kõik korda, annab homme raha A.Sobursile tagasi (I, 174), A.Soburs läks kööki, tuli tagasi pika sinise käepidemega noaga, millega hakkas vehkima (I, 174), praktiliselt kohe tulid tuppa A. (M.) ja Y. (I.), kes hakkasid A.Sobursit sõnadega rahustama (I, 175). A. K. ütlustega on tõendatud, et enne kööki minemist ja sealt noaga tagasi tulemist ütles Andrejs Soburs midagi sellist, et peaks õpetama või karistama (I, 176 all). Kannatanu A. K. ütlustega on kooskõlas tunnistaja Y. I. ütlused (I, 177-183, 80) selle kohta, et A.Sobursi ja A.K. vahel oli A.K. toas valjuhäälne vaidlus ning vestlus käis mingisugusest võlast, mis kestis umbes 10 minutit, mis lõppes sellega, et A.Soburs tuli kööki noa järgi ja läks noaga tagasi A.K. tuppa ja rääkis midagi närviliselt, mispeale läks A.Sobursile A.K. tuppa järele (I, 180). Y. I. ütluste kohaselt jäi ta A.K. toas ukse peale seisma, A.Soburs ei astunud kohe A.K. juurde, vaid hakkas A.K. järk-järgult lähenema, A.Soburs astus keset tuba ja hakkas noaga vehkima ning ütles midagi „raspišu“, see oli mingi ähvardus (I, 181). Y. I. ütluste kohaselt veensid nad A.Soburst seda tegevust lõpetama (I, 181). Y. I. ütluste kohaselt oli A.K. teki all ja ei olnud näha, millega ta ennast kaitses tema ees noaga vehkiva A.Sobursi eest (I, 181), nuga puutus vastu tekki (I, 182), hiljem sidus toast välja õue jooksnud A.K. jalga ja sõrme (I, 181, 182). Kannatanu A. K. ütlustega ja tunnistaja Y. I. ütlustega on kooskõlas süüdistatav Andrejs Sobursi ütlused selle kohta, et A.K. võttis temalt enne 12.07.2018 võlgu 10-12 eurot (II, 2) ja A.K. oli juttu, et kui raha tuleb, kas avanss või palk, siis annab tagasi (II, 4), 12.07.2018 oli palgapäev ning kui tuli A.K., siis küsis temalt köögis võla tasumise kohta, kuid A.K. raha polnud, patsutas taskuid ja ütles, et raha pole, misjärel A.K. läks oma tuppa (II, 2). A.Sobursi ütluste kohaselt oli see teine kord, kui A.K. jättis raha saamise päeval võla tasumata, esimesel korral uskus A.K., aga teisel korral arvas, et rahvus, XXX, hakkab nüüd petma, senini elasid sõbralikult, aga nüüd hakkab A.K. rahvus välja paistma (II, 4). A.Sobursi ütluste kohaselt läks ta A.K. tema tuppa järele, A.K. istus voodil, ütles, et kõik on hästi ja lubas võla eest raha ära anda (II, 4). A.Sobursi ütluste kohaselt sai ta aru, et A.K. raha enda juures pole, sest kui tal oleks olnud, siis oleks ta võla ära andnud, oleks taskust raha võtnud, et ta rahule jäetaks (II, 4). A.Sobursi ütluste kohaselt läks ta kööki noa järele, et A.K. ei arvaks temast kui pehme iseloomuga inimesest, keda saab petta, et A.K. hirmutada, et ta asja tõsiselt suhtuks, et ta tooks võla eest raha tagasi kas homme või ülehomme või võtaks kelleltki võlgu (II, 4 all). A.Sobursi ütluste kohaselt on võimalik, et ta ütles A.K. väljendi „raspišu“, mis võib tähendada kergete kehavigastuste tekitamist, et ta tõsiselt aru saaks (II, 5). 10 Eelkajastatud tõenditest ei nähtu A.Sobursi tahtlust kannatanut noaga tappa, vaid teisest rahvusest kannatanu (XXX ehk XXX) ees enese kehtestamise ja kättemaksumotiiv rahalise kohustuse täitmata jätmise eest, keda A.Soburs soovis õpetada ning karistada (vt A.K. ütlused lk 176 all). Olnuks A.Sobursil kannatanu A. K. tapmise soov, poleks olnud tal kannatanu tapmise korral võimalust võlgu olevat raha enam kunagi tagasi saada. Neil asjaoludel on veenev, et A.Sobursil ei olnud kannatanu tapmise soovi. Sellega on kooskõlas ka A.Sobursi faktiline käitumine – esmalt rääkis võla tagasimaksmise teemal A.K. ja kui oli selge, et A.K. hetkel raha pole, siis selleks, et A.K. võtaks talle võla tagasimaksmist tõsiselt, soovis kannatanut õpetada ja karistada, milleks tõi köögist kööginoa, millega ei läinud koheselt A.K. juurde, vaid jäi keset tuba noaga vehkides seisma ja lähenes järk-järgult kannatanule, samal ajal noaga vehkides ning kasutades ka žargoonväljendit „raspišu“, mis on rohkem kooskõlas noaga vehkimisega kannatanu hirmutamisega, mitte kannatanu tapmise sooviga. Žargoonväljend „raspišu“ seondub joonistamisega, pildi või kellegi või millegi üles või ära joonistamisega, millega on kooskõlas ka A.Sobursi faktiline käitumine, et põhjustas noaga vehkimise käigus kannatanule parema käe sõrmele ja parema jala sääre siseküljele lõikehaavad, mis ei olnud nende tekitamise hetkel kannatanule eluohtlikud ning millistest paranemine võtab aega vähem kui 4 nädalat. See, et A.Sobursil puudus kannatanu A. K. tapmise tahtlus, nähtub ka sellest, et A.Soburs ei järgnenud pärast noaga vehkimist ja lõikehaavade tekitamist toast välja jooksnud kannatanule, vaid suhtles edasi kannatanust tuppa maha jäänud teiste isikutega, A. M. ja Y. I., kes püüdsid teda rahustada. Ka asjaolud, et kannatanust tuppa maha jäänud A. M. ja Y. I. suhtlemise järgselt läks A.Soburs kööki, istus laua taha ja jõi veel 2 pitsi viskit, misjärel jäi laua taha magama, viitab sellele, et tal polnud A. K. tapmise soovi. Soovinuks Andrejs Soburs kannatanut tõe poolest tappa, järgnenuks ta toast lahkunud A.K., otsinuks teda nuga käes ka õuest, mitte aga läinud ja jäänud kööki, pannud käest nuga kraanikaussi ja jätkanud köögis alkoholi tarbimist kuni jäi laua taha magama. Sellele, et A.Sobursil puudus kannatanu A.K. tapmise soov, osundavad ka asjaolud, et köögist noa võtmise järgselt ei läinud A.Soburs koheselt noaga kannatanu juurde, vaid jäi sellega A.K. tuppa keskele vehkima, kannatanule järk-järgult lähenedes ning teda väljendiga „raspišu“ hirmutades. Soovinuks A.Soburs kannatanut tappa, läinuks ta noaga koheselt kannatanu juurde ja mitte piirdunud noaga vehkimisega ning sellega kannatanule lõikehaavade tekitamisega, vaid koheselt hakanud kannatanule noaga põhjustama torkehaavu, mis on oma olemuselt inimesele lõikehaavadest oluliselt ohtlikumad. Noaga inimesele torkehaavade põhjustamisel on oluliselt suurem tõenäosus, et need võivad osutuda tekitamise hetkel eluohtlikuks ning nende tulemusena võib saabuda ka inimese surm. Faktiliselt A.Soburs kannatanule ühtegi torkehaava noaga ei põhjustanud. Ka see, et A.Soburs põhjustas kannatanule käele sõrmele ja jalale säärele lõikehaavad, s.o lõikehaavade tekitamise koht, viitab sellele, et A.Sobursil kannatanu tapmise soovi polnud. Üldteada olevalt tavaliselt sõrmele ja jala sääre siseküljele tekitatud lõikehaavad ei ole nende tekitamise hetkel inimesele eluohtlikud. Seega ka noaga kannatanule lõikehaavade tekitamise koht viitab sellele, et kannatanu tapmise soovi A.Sobursil polnud. Pärast köögis noa järel käimist ja kannatanule A. K. toa keskelt noaga vehkides lähenedes ja kannatanu juurde jõudes noaga vehkimisega jätkamisega, kui kannatanul olid enda kaitseks parem käsi ja parem jalg välja sirutatud, pidi A.Soburs pidama vähemalt võimalikuks ning möönma, et noaga vehkides kannatanut kätte ning jalga tabades võib ta põhjustada A. K. lõikehaavu, s.o põhjustada valu ja terviskahjustusi (kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 tähenduses). Sellele, et Andrejs Sobursil oli tahtlus A. K. kergete kehavigastuste tekitamiseks viitab ka asjaolu, et ta soovis teisest rahvusest isikut A. K. karistada ja õpetada ning Andrejs Soburs 11 ütles A. K. ka sellekohase žargoonväljendi „raspišu“, misjärel põhjustaski A. K. noaga sellekohased lõikehaavad (lõikumisega joonistas kannatanule pildi või joonistas kannatanu ära või üle). Neil eelkajastatud asjaoludel ei ole veenev süüdistuse väide, et Andrejs Sobursil oli tahtlus kannatanu tappa ja kuna Andrejs Sobursi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis kvalifitseerib kohus Andrejs Sobursi käitumise KarS § 121 lg 1 järgi kannatanu kehalise väärkohtlemisena, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused. Röövimise ja röövimise katse koosseisud on välistatud, kuna A.Soburs ei võtnud kannatanult A. K. midagi ära ja ei üritanud ka midagi ära võtta ning nii A.Sobursile kui ka A.K. teadaolevalt ei olnudki A.K. 12.07.2018.a raha enda juures, mida teadis enne noa võtmist ja noaga kannatanu juurde minemist ka A.Soburs. Ka väljapressimise süüdistus ei ole veenev olukorras, kus A.Soburs tegutses kannatanule lõikehaavade tekitamisel teisest rahvusest kannatanu (XXX ehk XXX) ees enese kehtestamise ja kättemaksumotiivil, et kannatanut õpetada ja karistada rahalise kohustuse täitmata jätmise eest. Süüdistus võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamises 05.-07.02.2019.a kohtuistungil leidis veenvalt tõendamist Andrejs Sobursi süü KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema 13.07.2018 kella 04.00 paiku Tartus Riia 179a asuva Tartu arestimaja kambris nr XXX hammustas ametikohustusi täitvat politsei välivormi kandvat XXX M. K. vasaku käe kaenlaaluse lähedale jäävast rindkere piirkonnast, kui politseiametnik, keda kutsuti arestimaja kambri inventari lõhkunud agressiivset Andrejs Sobursit maha rahustama, üritas Andrejs Sobursi käsi käeraudadesse panna. Sellega põhjustas Andrejs Soburs töökohustusi täitnud XXX M. K. füüsilist valu ja tervisekahjustusena rindkereseina pindmise vigastuse rindkerel vasakul pool ovaalse kujuga punetava marrastuse-haava, mis ei vajanud õmblemist. 12.07.2018 18:00-02:00 patrullilehega patrullitoimkonna P. G., J. M. ja T. P. töö kohta (I, 99) on tõendatud, et patrullitoimkond sai 12.07.2018 kell 23:10 väljakutse, et Tartus XXX mees lõi toakaaslast noaga, kell 23:16 jõudsid kohale, korteris oli köögis laua taga väidetav noaga lööja Andrejs Soburs, kes oli agressiivne ja tugevas joobes ning ta toimetati kainenema. 05.02.2019.a kohtuistungil tunnistaja J. M.(M.) antud ütlustega (I, 187-190, 102) on tõendatud, et ta täitis 2018.a suvel XXX enda ametikohustusi, kui said väljakutse, et keegi oli kedagi noaga löönud, sündmuskohalt korterist võtsid kaasa noa (I, 189) ja kahtlustatava, kes toimetati sündmuskohalt ära (I, 190). Tunnistaja J. M. ütlustega (I, 187-190, 102) on tõendatud, et väljakutse peale korterisse kööki sisenedes oli köögilaua taga mees, kes eemalt kõnetamisele ei vastanud, vaid kas magas või teeskles magamist laua taga istuvas asendis (I, 189). J. M. ütlustega on tõendatud, et tema jäi julgestama ukse pealt ning teised politseiametnikud, kaks kolleegi, läksid selle mehe juurde ja äratasid teda puudutades ja kõnetades, mille peale see mees muutus kohe väga vägivaldseks (I, 189 keskel). J. M. ütlustega on tõendatud, et selgitasid sellele mehele, et on politsei, kuid kõik käis väga kiiresti ja juba tekkis rüselus, kus kasutasid füüsilist jõudu ja käeraudu (I, 189 keskelt). J. M. ütlustega on tõendatud, et esialgu olid nad sündmuskohal kolmekesi ning tema kaks kolleegi olid hõivatud tekkinud rüselusega (I, 189 keskelt), aga appi tuli ka teine kiirregeerijate patrull (II, 190 ülal). 13.07.2018.a protokolliga joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103) on tõendatud, et Andrejs Soburs toimetati kainenema 12.07.2018 kell 23:30 aadressilt 12 Tartu linn XXX temast lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks KorS § 42 lg 1 alusel, kuna ta joobeseisundis ründas oma korterikaaslast, tekitades talle vigastusi. Sama 13.07.2018.a protokolliga joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103) on tõendatud ka asjaolud, et kainenemisele toimetamisel Andrejs Sobursil välised vigastused puudusid ning Andrejs Soburs keeldus joobeseisundi kontrollimisest ja tal olid seljas punane T-särk, hallid püksid, tumedad jalatsid ja temalt võeti hoiule must õlakott, tulemasin, Läti Vabariigi juhiluba, Swedbank kaart, Läti Vabariigi pass, registreerimistunnistus, tubakapaber, kaks võtit, tubakakott, pastapliiats, kliendikaart. 13.07.2018.a protokolliga joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103) on tõendatud, et Andrejs Sobursi suhtes kasutati tema kainenemisele toimetamisel füüsilist jõudu ja käeraudu kell 23:30 kuni 00:15, kuna ta ei allunud korraldustele, ründas politseiametnikke. Nimetatud protokollist nähtuvalt vabanes Andrejs Soburs kainenemiselt 13.07.2018 kell 09:25 (I, 103). 13.07.2018.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I, 104) on tõendatud asjaolu, et Andrejs Soburs keeldus Tartu arestimajas 13.07.2018 kella 00:01 ajal indikaatorvahendisse puhumast, kuid tal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, silmadel pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, teadvusel, ärritunud käitumine, tugev alkoholilõhn suust. Sama 13.07.2018.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I, 104) on tõendatud asjaolu, et Andrejs Sobursil Tartu arestimajas 13.07.2018 kella 00:01 ajal välised vigastused puudusid. 12.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga Tartu arestimaja turvasalvestiste vaatluse kohta (I, 115-116; videosalvestised DVD plaadil ümbrikus: I, 117) on tõendatud, et kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde kuuluvatelt Andrejs Sobursist 13.07.2019.a kainenemiselt vabanemise järgselt tehtud fotodelt nähtuvad vigastused sai Andrejs Soburs 13.07.2018.a kella 4 paiku, kui ta kainenemisel viibides hakkas kella 03:43 paiku kambrit nr XXX lõhkuma, vigastades seejuures ka iseennast. Kohus vaatas kohtuistungil asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud arestimaja turvakaamerate salvestisi (I, 192). Nimetatud asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt arestimaja turvakaamerate salvestistelt nähtuvaga on tõendatud asjaolud, et esialgu pikutas punases T-särgis Andrejs Soburs kambris nr XXX täiesti rahulikult, kuid kella 03:43-st alates hakkas kambrit lõhkuma, mille käigus tekitas ka endale vigastusi, sealhulgas lõi rusikatega ja jalgadega vastu kambri erinevaid pindasid, ka vastu kambri ust ning märgates kambris turvakaamerat, liikus selle suunas ja lõi seda käega senikaua kuni kaamera pilt kambris XXX kustus kell 03:44:
2. Asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt arestimaja turvakaamerate salvestistelt (I, 115-116,117) nähtuvaga on tõendatud ka asjaolud, et kella 04:17 ajal toimetatakse Andrejs Soburs kambrisse nr XXX, kus ta on jätkuvalt agressiivselt meelestatud, osutab kõikvõimalikku vastupanu, mistõttu pannakse politseiametnike poolt käeraudadega kinni kambri tagumise voodi jala külge. 13.07.2018.a protokolliga Andrejs Sobursi kahtlustatavana 12.07.2018.a kell 23:30 Tartus XXX kinnipidamise kohta koos selle juurde kuuluvate Andrejs Sobursist tehtud fotodega (I, 120-126) on tõendatud, et Andrejs Soburs peeti kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi kinni 12.07.2018 kell 23:30 Tartus XXX, kuid fotod A.Sobursist tehti kainenemiselt vabanemise järgselt kahtlustatava kinnipidamise protokolli koostamise päeval, s.o 13.07.2018.a, kui 13 A.Soburs oli arestimajas juba kainenemiskambrit nr XXX lõhkunud ja selle käigus ka iseendale vigastusi põhjustanud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamise ajal 13.07.2018 pärast Andrejs Sobursi kainenemiselt vabanemist olid tal nähtavad vigastused – näos laubal parema silma kohal hematoom ning muhk, laubal silmade vahel hematoom, nina otsas hematoom, kaelal marrastus paremal pool, kaelal selja taga kriimustus, kõhul marrastus, seljal turja peal punetus, paremal käel peopesal kolmel sõrmel haavad, millistest vigastustest tehtud fotod (I, 123-126: fotod). Nimetatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ja sellele lisatud A.Sobursist 13.07.2018 tehtud fotodega on tõendatud asjaolud, et Andrejs Sobursil oli seljas punane T-särk, millel verekahtlane määrdumus, jalas hallid tressipüksid, musta värvi kummist jalanõud ning Andrejs Sobursilt midagi ära ei võetud ja Andrejs Sobursil märkusi protokolli kohta esitada ei olnud, mida kinnitas omakäeliselt sõnaga: „net“ („ei ole“; I, 121). 13.07.2018.a väärteoprotokolliga (I, 118) ja 13.08.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (I, 119) on tõendatud, et Andrejs Sobursit karistati 13.07.2018.a Tartu arestimajas kambris nr XXX turvakaamera lõhkumise eest väärteomenetluse korras KarS § 203 lg 1 tunnustel toimepandu eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot riigituludesse. Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et Andrejs Soburs oli nii kainenemisele toimetamisel kui ka arestimajas 13.07.2018.a kainenemisel viibides agressiivselt meelestatud ja vägivaldne nii teda ümbritseva kui ka teiste inimeste suhtes ja ka iseenda suhtes, kui ta kambri lõhkumise käigus tekitas ka iseendale sellega vigastusi, on kooskõlas ka 05.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 129-130) nähtuv selle kohta, et Andrejs Sobursil 13.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamisel seljas olnud T-särk, mis on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks, on määrdunud, sealhulgas on seal ka verekahtlast määrdumust. 05.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga Andrejs Sobursil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud T-särgi vaatluse kohta (I, 129-130; vaadeldud T-särk ja sellelt võetud DNA-proov asuvad kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendites) on tõendatud, et kainenemiselt vabanemise järgselt 13.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamisel Andrejs Sobursil seljas olnud punast värvi T-särgil on verekahtlast määrdumust ja sealt võeti ka DNA-proov, mis pakendati ühte pappkarpi. Nimetatud T-särki vaatles kohus kohtusaalis viibijate juuresolekul 05.02.2019.a kohtuistungil, kui kohus võttis selle pakendist välja ja näitas seda kõigile kohtusaalis viibijatele kohtulaua tagant (I, 194). Kohtusaalis pakendi avamise järgselt tuli sellest nähtavale määrdunud, s.h verekahtlase määrdumisega, punast värvi T-särk (I, 194). Pappkarpi DNA-prooviga kohus kohtuistungil ei avanud, kuid näitas kohtusaalis pappkarpi, milles T-särgilt võetud DNA-proov (I, 194). DNA-ekspertiisi teostamiseks ei ole senini keegi soovi avaldanud ning selleks puudub ka vajadus. 12.07.2018.a patrullilehtedega (I, 110, 111-112, 113-114) on tõendatud, et agressiivselt arestimajas käituvat Andrejs Sobursit käisid arestimajas 13.07.2018 korrale kutsumas kolm patrullitoimkonda, et A.Sobursist nii talle endale kui ka teistele lähtuv oht elimineerida ning toimetada Andrejs Soburs lõhutud kambrist nr XXX turvalisemasse kambrisse XXX. 12.07.2018.a 20:00-08:00 patrullilehega on tõendatud, et patrullitoimkonnas olid M. K. (XXX) ja S. S. (I, 110), kes said väljakutse 13.07.2018 kell 03:53 ajal selle kohta, et arestimajas on kinnipeetav agressiivne, laamendab, mistõttu pandud isik raudadega voodi külge. 14 12.07.2018.a 20:00-08:00 patrullilehega on tõendatud, et patrullitoimkonnas olid M. R. ja V. N. (I, 111-112), kes olid 13.07.2018 kella 04:10-st alates arestimajas abistamas kahte teist ekipaaži seoses agressiivse isikuga. 12.07.2018.a 20:00-08:00 patrullilehega on tõendatud, et patrullitoimkonnas olid R. P. ja M. B. (I, 113-114), kes kella 03:50-st kuni 04:33-ni olid arestimajas abis koos kahe teise patrullitoimkonnaga. Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et Andrejs Soburs käitus 13.07.2018.a arestimajas nii kambris XXX kui ka sealt kambrisse XXX toimetamisel ja ka kambris nr XXX agressiivselt ja seda nii iseenda kui ka teiste isikute suhtes, lõhkudes seejuures kainenemiskambrit XXX ning tekitades selle käigus ka endale vigastusi, on kooskõlas ka kannatanu M. K. ütlused (I, 168-171, 78). 05.02.2019.a kohtuistungil kannatanu M. K. (K.) antud ütlustega (I, 168-171, 78) on tõendatud, et ta töötab Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris Tartu politseijaoskonnas XXX ning samal XXX ametikohal töötas ta ka 2018.a suvel (I, 168169), kui 13.07.2018.a helistas Tartu arestimaja korrapidaja, et kinnipidamiskambris on üks mees hullunud, kes on ära lõhkunud videokaamera ja veetoru ning videokaamera on juhtme otsas ja peksab sellega vastu kambri ust ja seinu (I, 169). M. K. ütlustega on tõendatud, et sõitis seepeale arestimajja kohale, avas kambriluugi, kust saab vaadata, sees olev isik lärmas seal ja tal oli käes turvakaamera koos juhtmega ja peksis seda vastu seina ja kambri ust ning karjus, et tulge sisse, kui julgete (I, 169). M. K. ütlustega on tõendatud, et selleks isikuks oli kohtusaalis istuv Andrejs Soburs, kellele ta kohtusaalis osundas (I, 169 keskel). M. K. ütlustega on tõendatud, et peale seda kutsus veel ühe patrulli arestimajja appi, kelle kohale jõudmiseks kulus umbes 10 minutit, võib-olla isegi vähem, mille vältel jätkas A.Soburs kambris karjumist ja kui abi oli kohale jõudnud, siis ütlesid kambris viibivale Andrejs Sobursile vene keeles, et rahunege maha ning kui te maha ei rahune, siis on nad sunnitud kambrisse tulema ja tema suhtes jõudu kasutama (I, 169). M. K. ütluste kohaselt oli ta politseivormis ja Andrejs Soburs sai aru, kellega on tegemist (I, 169). M. K. ütlustega on tõendatud, et täiendava politseipatrulli saabudes võtsid teenistusrelvad vöö pealt ära, võtsid turvataktika kilbi, võtsid välja teleskoopnuiad ja panid taktikakindad kätte ja tegid siis kambri ukse veerandi võrra lahti ja ütlesid, et me tuleme sisse, kasutame jõudu, mispeale Andrejs Soburs võttis poksiasendi sisse ja ütles, et tulge sisse, kui julgete, ma löön teid kõiki maha (I, 169). M. K. ütlustega on tõendatud, et enne kambrisse sisenemist lasti kambrisse gaasi, mis aga jätkuvalt A.Sobursit maha ei rahustanud ja talle mõju ei avaldanud ning jätkas juhtmega, mille otsas oli kaamera, peksmist edasi (I, 171). M. K. ütlustega on tõendatud, et nad sisenesid kambrisse neljakesi, olles taktikalise kilbi taga, surusid A.Sobursi ühte nurka kinni ja väänasid kambri põrandale maha ning A.Soburs jäi esialgu selili asendisse ja osutas edasi füüsilist vastupanu (I, 169). M. K. ütluste kohaselt oli eesmärgiks Andrejs Sobursi käed raudu panna, aga kuna ta oli selili asendis, siis ühe käe said kätte ja said sellele käeraua peale panna ning siis oli vaja teine käsi ka kätte saada, aga seda kohe ei saanud (I, 169). Kannatanu M. K. ütlustega on tõendatud, et kaks XXX hoidsid pikali pandud Andrejs Sobursil jalgadest kinni, et ta ei saaks lüüa ning üks politseinik hoidis ühte kätt kinni (I, 169). M. K. ütlustega on tõendatud, et ta hakkas siis Andrejs Sobursil vaba kätt üle haarama ja sellel hetkel A.Soburs tõstis pea ja hammustas kuulivesti ja kaenla vahelt vasakult poolt vabast kohast, mis ei olnud kuulivestiga kaitstud (I, 170). M. K. ütlustega on tõendatud, et tal oli kuulivesti all T-särk ja Andrejs Soburs hammustas teda läbi selle T-särgi (I, 170). M. K. ütluste kohaselt ei rääkinud A.Soburs vastupanu osutamise ajal midagi, ta rabeles ja ei andnud enda kätt kätte (I, 170). M. K. ütlustega on tõendatud, et hammustamine kestis ca 5-6 sekundit ja sellest hammustamisest vabanemiseks pidi ta kasutama valuvõtet, surus A.Sobursile nina alla, kus on valupunkt ja 15 mingi aja pärast teise korra peal ta lasi lahti, s.t lõpetas hammustamise (I, 170). M. K. ütluste kohaselt nägi ta oma 20-aastase staaži jooksul nii hullunud inimest esimest korda, kes rippus tal hammastega küljes ja ei lasknud lahti (I, 170). M. K. ütlustega on tõendatud, et pärast Andrejs Sobursile käeraudade peale panemist toimetasid nad ta teise kambrisse, kus olid kaamera ja veetoru korras ning kuna ta ei olnud jätkuvalt maha rahunenud, siis panid ta sinna kambri magamisplate külge ühe käerauaga kinni (I, 170). M. K. ütlustega on tõendatud, et käis selle hammustamisega seoses traumapunktis, seal tehti teetanuse süst ja anti esmaabi ja selgitati, kuidas järelravi kestab (I, 170). M. K. ütlustega on tõendatud, et alguses ei tundunudki, et midagi väga tõsist oleks, aga päeva peale paistetas hammustamise koht üles ja pidi haiguslehe võtma, mingi nädal aega oli haiguslehel ja siis läks planeeritud puhkusele, mis oli häiritud, kuna hammustamise koht oli väga paistetunud ja nägi väga inetu välja ning sellega seoses oli häiritud ujumine ja kõik muu, mis suvega kaasneb, hammustusjälg on siiamaani alles ja ilusti näha ning ilmselt see ära ei kaogi, mistõttu on suvel ebamugav, sest särki ei taha seetõttu seljast ära võtta (I, 170). M. K. ütlustega on tõendatud, et käesolevaks ajaks hammustamise koht, mis esialgselt paistetas päris tugevasti üles, enam füüsilist valu ei tekita, aga arm on alles (I, 171). Kannatanu M. K. ütlustega on kooskõlas 17.07.2018.a SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonnast patsient M. K. (K.) kohta väljastatud patsiendi traumakaardi koopia, selle juurde kuuluvad 2 fotot patsiendist ja päeviku väljavõte (I, 105-109). 17.07.2018.a SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonnast patsient M. K. (K.) kohta väljastatud patsiendi traumakaardi koopiaga, selle juurde kuuluva 2 fotoga patsiendist ja päeviku väljavõttega (I, 105-109) on tõendatud, et M. K. pöördus erakorralise meditsiini osakonda 13.07.2018.a lõuna ajal, kella 13:58 ajal on avatud tema kohta patsiendikaart, millest nähtuvalt isik hammustas patsienti täna töö ajal kella 4 ajal hommikul arestimajas, viga sai vasem rindkere eesmine osa, patsiendile tehti teetanuse ja difteeria süstid, tuvastati patsiendil rindkereseina pindmine vigastus - vasemal rindkerel ovaalse kujuga punetav marrastus, millest tehtud fotod, kodus marrastust puhastada alkoholi sisaldava lahusega. Fotodelt nähtuvalt on hammustamise koha ümbrus rindkere vasakul poolel tugevalt üles paistetanud (I, 108, 109). Taolist ülespaistetust ei ole näha samast kohast rindkere teiselt poolelt, s.o rindkere paremalt poolelt. Fotodelt nähtuvalt on hammustamisjälje hambakaarte vaheline osa punane, hambajälgede kohad on kohati veristevalt punased (I, 108, 109). Kohtul ei ole alust eelkajastatud tõenditest nähtuvate asjaolude tõele vastavuses kahelda. 06.02.2019.a kohtuistungil võttis süüdistatav Andrejs Soburs ütlusi andes (II, 2-7: ütlused; I, 148: allkirjaleht) õigeks asjaolu, et ta töökohustusi täitnud politseiametnikku arestimajas hammustas. Kohtu hinnangul tegutses Andrejs Soburs sihipäraselt ja eesmärgistatult, kui hammustas töökohustusi täitvat ning ametivormis olevat politseiametnikku, sest teise inimese hammustamine läbi õhukese T-särgi on ilmselgelt teisele inimesele valu tekitav ning tugevasti hammustamisel põhjustab see üldteada olevalt ka tervisekahjustuse, käesolevalt põhjustas vasema rindkereseina pindmise vigastuse, marrastuse-haava, mis ei vajanud õmblemist. Kuna Andrejs Soburs ründas hammastega enda töökohustusi politseivormis täitnud kannatanut viimase poole selili lamamise asendist üles tõustes ja A.Soburs jäi hammastega kannatanu külge rippuma ning ei lasknud lahti enne kui kannatanu oli A.Sobursi suhtes juba teist korda valuvõtet kasutanud, siis tegutses A.Soburs ilmselgelt kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisel tahtlikult, kavatsetult (KarS § 16 lg 2). 16 Andrejs Sobursi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Andrejs Sobursi käitumise õigusvastasust ei välista tema väited (II, 2-7: ütlused; I, 148: allkirjaleht), et läks endast välja ning hakkas kambris lõhkuma ja laamendama ning käitus agressiivselt seetõttu, et arestimajas võeti temalt ära kaelas olnud rist, mida ta väidetavalt kunagi ei võtvat kaelast ära. Taolised Andrejs Sobursi väited ei ole veenvad ja usutavad olukorras, kus on teada, et temalt arestimajas ühtegi kaelaehet-risti ära ei võetud (vt I, 103) ning ta oli agressiivselt meelestatud juba Tartus XXX korterist kainenemisele toimetamisel, kui tuli tema suhtes füüsilist jõudu ja käeraudu kell 23:30 kuni 00:15 kasutada (vt I, 103) ning esialgu kainenemisele paigutamise kambris oli ta rahulik, pikutas vähimagi ärritumise tundemärkideta, kuid siis äkki kella 03:43-st hakkas kambrit lõhkuma ning sellega ühtlasi endale ka vigastusi tekitama (I, 115-117). 13.07.2018.a protokollis joobeseisundis Andrejs Sobursi kainenemisele toimetamise kohta (I, 103) on üksikasjalikult üles loetletud kõik esemed, millised Andrejs Sobursilt tema arestimajja paigutamisel hoiule võeti, kuid nende hulgas ühtegi kaelaehet, amuletti, kulonit, s.h ka ristikujulist, ei ole. Süüdistatav A.Sobursi ütluste (II, 2-7; I, 148) kohaselt oli aga just temalt arestimajas kaelast risti äravõtmine tema arestimajas ärritumise ja konflikti põhjuseks. Faktoloogiast nähtub, et Andrejs Sobursi väited ei vasta tõele, sest kainenemisele toimetamisel kell 23:30 – 00:15 kasutati tema suhtes füüsilist jõudu ja käeraudu (I, 103), kell 00:01 oli A.Soburs juba kahtlusteta arestimajas, sest siis ta keeldus arestimajas indikaatorvahendisse puhumast. Seega vabanes A.Soburs käeraudadest arestimajas 13.07.2018.a kella 00:15 ajal ning ta oli arestimajas rahulik järgnevad 3 ja pool tundi kuni hakkas kella 03:43-st kambrit lõhkuma. Kainenemiskambri nr XXX videosalvestistelt nähtub, et enne 03:43 pikutas ärkvel olev A.Soburs rahulikult ja tal mingeid ärritumise märke polnud (I, 115-117). Nendelt videosalvestistelt ei nähtu, et A.Sobursilt oleks enne 03:43 ajal kambri lõhkuma hakkamist kaelast ära võetud mõnda ehet, näiteks ristikujulise amuletiga. Neil asjaoludel ei ole kohtule veenavad ja usutavad A.Sobursi väited, et ta käitus arestimajas agressiivselt seetõttu, et temalt võeti arestimajas kaelast ära ristiga kaelaehe. Kohtu hinnangul ei olud Andrejs Sobursil, kes oli ööl vastu 13.07.2018 tugevas alkoholijoobes, kaelas ühtegi ehet. Andrejs Sobursi väited enda sügavalt usklikuks olemise kohta ja sellest tingituna igapäevaselt ka risti kaelas kandmine ei haaku vähimalgi määral tema käitumisega ööl vastu 13.07.2018.a (suure kööginoaga A. K. lõikehaavade tekitamine) ja 13.07.2018.a kella 04 paiku (arestimajas kambri lõhkumine ja töökohustusi täitva politseiametniku hammustamine), mistõttu pole need kohtule ka veenvad ja usutavad. Andrejs Sobursi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väide (II, 2-7: ütlused; I, 148: allkirjaleht), et hammustas töökohustusi täitnud politseiametnikku seetõttu, et üle tema olev politseiametnik lämmatas teda ning tekkis õhupuudus. Kohtule ei ole A.Sobursi väited politseiametniku tema suhtes pahatahtliku käitumise kohta vähimalgi määral veenvad ja usutavad. Kui politsei tõesti tahtnuks temaga halvasti ning lubamatul ja ebaseaduslikul moel käituda, siis lämmatamiseks olnuks lihtsamaid ja ohutumaid viise, kasvõi käe kõrile või suuleninale panek ja teisega A.Sobursi kinnihoidmine, et sellega vältida ka enda hammustamist. Neid viise politseiametnikud ei kasutanud, vaid käisid agressiivse Andrejs Sobursiga ümber igati teda säästvalt ja tema jaoks ka ohutult – kaks XXX hoidsid Andrejs Sobursil jalgadest kinni, üks politseinik hoidis ühte kätt kinni (I, 169) ning kui M. K. hakkas Andrejs Sobursil vaba kätt üle tema haarama, siis kasutas A.Soburs seda hetke politseiametniku M. K. hammastega ründamiseks, kui A.Soburs tõstis pea ja hammustas M. K. rindkerest (I, 170). Ainuke, kes tõe poolest oli äärmiselt agressiivne teda ümbritseva 17 suhtes, oli Andrejs Soburs ise, kes oli juba 12.07.2018.a õhtust ja ööl vastu 13.07.2018.a ning ka 13.07.2018.a kella 04 paiku äärmiselt agressiivne ning vaenulikult meelestatud kõige ümbritseva suhtes, sealhulgas ka teiste isikute suhtes – tühise võla (10-12 eurot) pärast ärritumine ja A. K. nn õpetamine ning karistamine noaga talle lõikehaavade tekitamisega, kainenemisele toimetamisel politseile füüsilise vastupanu osutamine, mistõttu tuli A.Sobursi suhtes kasutada käeraudu ööl vastu 13.07.2018 kell 23:30 kuni 00:15 ja kella 03:43-st alates arestimajas kambri lõhkumine. Andrejs Sobursi väide (II, 2-7: ütlused; I, 148: allkirjaleht), et hammustas töökohustusi täitnud politseiametnikku seetõttu, et üle tema olev politseiametnik lämmatas teda ning tekkis õhupuudus, ei ole usutav ka seetõttu, et lämmatamise korral poleks olnud Andrejs Sobursil võimalik kannatanut hammustada, s.o enda suud avada ja seda teise inimese hammustamiseks kasutada. Kohtu hinnangul ei anna ükski Andrejs Sobursi eelnimetatud väide põhjendatud alust töökohustusi täitnud politseiametniku M. K. suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks. Andrejs Sobursi käitumine on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1 järgi vägivalla kasutamisena ametikohustusi täitnud politseiametniku M. K. suhtes. Üldteada olevalt on politseiametnik võimuesindaja. Tartus munitsipaalpolitseid ja erapolitseid pole. Politsei- ja Piirivalveamet ning selle raames Lõuna prefektuur on Siseministeeriumi haldusalas. Politsei ja piirivalveseaduse § 1 lg 2 kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse, kelle üheks põhiülesandeks on muuhulgas avaliku korra kaitsmine. Politsei ja piirivalveseaduse § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel korrakaitseseadust (KorS). KorS § 4 lg 1 ja KorS § 6 lg 2 alusel lasus politseil kohustus, kõrvaldada arestimajas kambris Andrejs Sobursist lähtuv oht nii talle endale kui ka ümbritsevale ning ta tuli korrarikkumise lõpetamiseks viia talle ohutumasse tervesse kambrisse ning kuni tema rahunemiseni oli põhjendatud tema suhtes ka vahetu sunni kohaldamine nii füüsilise jõuga kui ka erivahendina käeraudade kasutamine, et ta ei saaks korrarikkumisega jätkata, s.t et ta ei saaks uut kambrit XXX lõhkuma hakata ning sellega ühtlasi ka endale vigastuste tekitamist jätkata. Neid politseile pandud kohustusi politseiametnik M. K. arestimajas täitmas oligi, s.t viibis arestimajas korda tagamas. XXX töökohustusi täites sai M. K. Andrejs Sobursilt hammustada, mille tulemusena tema igapäevane elu-olu halvenes vähemasti sellisel määral, et on igati põhjendatud M. K. tsiviilhagi mittevaralise kahju 500 euro nõudes rahuldada. Hammustamisest paistetas hammustamise koha ümbrus tugevalt üles, oli valus, pidi käima raviasutuses, seal sai kaks süsti, oli haiguslehel ja sellele järgnenud suvepuhkus oli rikutud, sest suvel särki seljast võtta ei saanud, hammustamise koht inetu, tekitab teistes inimestes küsimusi ja kahtlusi eluviiside ning käitumise osas, ujumas käimine 2018.a puhkuse ajal vähemasti mõnda aega välistatud, sest kaasneb põletikulise olukorra süvenemise ja tüsistused, hammustamiskohas arm senini ning komplitseerib elu senini, sest särgi seljast ära võtmine põhjustab ebamugavustunnet. Eelkajastatust nähtuvalt on kohtu hinnangul kannatanu M. K. kannatused sedavõrd suured ja tema igapäevase elu-olu halvenemine sedavõrd suur, et on igati põhjendatud 500 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada ja see summa Andrejs Sobursilt kannatanu M. K. kasuks välja mõista. 18 Asjaolu, et Andrejs Soburs avaldas, et tal pole hetkel rahalisi vahendeid tsiviilhagi sellises ulatuses hüvitamiseks, ei anna kohtule seaduslikku ja põhjendatud alust niigi tagasihoidliku mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks või selle nõude vähendamiseks. Karistus KarS § 121 lg 1 kohaselt karistatakse kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistusega või kuni 1-aastase vangistusega. KarS § 274 lg 1 kohaselt karistatakse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Lähtudes Andrejs Sobursi süü suurusest kannatanu A. K. kehalisel väärkohtemisel – kannatanu tundis tõsist hirmu oma elu pärast, kannatanule suure kööginoaga põhjustatud 2 lõikehaava olid niivõrd sügavad, et haavu tuli õmmelda, kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on viimases sõnas avaldatud puhtsüdamlik kahetsus (II, 19: väga kahetseb tehtut ja on väga kahju, vabandab kõikide ees, kellele tekitas füüsilist ja moraalset valu), raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 alusel on madal motiiv, s.o teisest rahvusest isiku nn karistamine, õpetamine talle noaga lõikehaavade tekitamisega, hindab kohus põhjendatuks karistada Andrejs Sobursit vangistustega sanktsiooni maksimummääras, s.o 1 aasta vangistusega. Rahalise karistuse kohaldamine A. K. kehalise väärkohtlemise eest on välistatud eelnevalt kajastatud kuriteo toimepanemise raskete asjaolude tõttu ning ka seetõttu, et A.Soburs pani selle kuriteo toime eelmise kohtuotsuse järgi katseajal olles. Lähtudes Andrejs Sobursi süü suurusest võimuesindaja M. K. suhtes vägivalla kasutamisel – kuriteo pani toime kavatsetult, tõusis lamavast asendist ülespoole, haaras hammastega kannatanust ja jäi hammastega kannatanust kinni hoides kannatanu külge rippuma, hammustamisest vabanemiseks tuli kannatanul kasutada A.Sobursi suhtes spetsiaalset valuvõtet ning alles teisel korral selle rakendamisega õnnestus kannatanul vabaneda A.Sobursi hammaste haardest, kannatanule on jäänud hammustamisest arm, kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on viimases sõnas avaldatud puhtsüdamlik kahetsus (II, 19: väga kahetseb tehtut ja on väga kahju, vabandab kõikide ees, kellele tekitas füüsilist ja moraalset valu), raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks karistada Andrejs Sobursit vangistustega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 2 aasta vangistusega. Kuna mõlema kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked, Andrejs Soburs pani kuriteod toime katseajal olles, s.t kohus oli talle juba andnud võimaluse katseajaga vabaduses viibida, siis on põhjendatud kuritegude kogumi eest karistused liita ja mõista KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel juurde liita eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust ning mõista Andrejs Sobursile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust KarS § 68 lg 1 alusel lugeda alates 12.07.2018.a. 19 Kuna tegemist on teise astme kuritegudega ja kohus erandlikke asjaolusid ei tuvastanud, siis ühegi lisakaristuse kohaldamise kaalumiseks põhjendatud alust pole ning kohus ühtegi lisakaristust ka ei kohalda. Rahvakohtunik Katrin Aav Rahvakohtunik Helen Pahk Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli /allkirjastatud digitaalselt/ 20