Helen Kiviloo Kaitsja Merike Allikmäe Süüdistatav: ALEKSEI SVETLOV-Elukoht ja aadress: viibib vahi all Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; XXX, isi-kukood 38505290242, kodakondsus: Eesti Vabariik , haridus: põhiharidus, emakeel: vene keel Töökoht ei tööta. Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 23.01.2019, vahis-tatud Harju Maakohtu 25.01.2019 kohtumääruse alusel kaheks kuuks, s.o kuni 23.03.2019. a. Karistatus: Kriminaalkorras kehtivaid karistusi 9, karistati viimati: 06.06.2018 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4757
MS § 238 lg 2 ja
Karistus täidetud, vabanes 30.11.
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Aleksei Svetlovile 4(nelja) kuuline vangistus.
jaanuarist 2019.a. karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda Aleksei Svetlovil kinnipidamise aeg
lg 2 p 9 järgi süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 23.01.2019 kella 18.48 paiku viibides XXX asuvas P S kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-le kuuluva näokreemi Nutri Gol maksumusega 12.99 eurot, 2 päevakreemi Nutri maksumusega 12.99 eurot/tk kogumaksumusega 25.98 eurot ja öökreem-maski Nutri maksumusega 12.99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 51.96 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt ning tema juurest leitud kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Seega Aleksei Svetlov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on
Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava Aleksei Svetlovi süü 23.01.2019.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Aleksei Svetlov tunnistas end toimepandus süüdi. Kahtlustatavana antud ütlustes selgitas, et 23.01.2019 õhtusel ajal läks P S, olles müügisaalis ,tekkis mõte, et võiks midagi varastada ning hiljem raha saamiseks maha müüa. Valis välja kolm või neli kreemi, mille peitis endale õlakotti ja möödus kassadest kauba eest tasumata. S kauplusest väljudes pidasid turvatöötajad ta kinni ning tagastas varastatud kauba. 2 Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja G M ütlused, mille kohaselt 23.01.2019 töötas objektil P S. Kell 18:46 nägi, kuidas sinises jopes mees, kellel olid jalas valged püksid ja käes must kott, viibides kosmeetikaosakonnas, võttis kreeme, mille pani endale kotti ning kell 18:48 möödus meesterahvas kassadest, jättes kauba eest tasumata. Meesterahvas peeti kinni ning kaup kogusummas 51,96 tagastati rikkumata kujul kauplusele. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Aleksei Svetlov oli isikuks, kes 23.01.2019.a XXX kinni peeti. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka S AS avaldus ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, S AS avaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud Aleksei Svetlovi poolt võõraste vallasasjade äravõtmise katse. Aleksei Svetlovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – tekkis mõte varastada, võttis kreemid, möödus turvaväravatest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Aleksei Svetlovi käitumine kvalifitseeritud
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kohtule on esitatud ka Harju Maakohtu 06.06.2018.a otsus, millega Aleksei Svetlov tunnistati süüdi
Karistusregistrist nähtuvalt on Aleksei Svetlovil 9 kehtivat kriminaalkaristust. Samuti on Aleksei Svetlovi korduvalt karistatud väärteokorras. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevat uut vargust, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt
Kuivõrd turvatöötajad pidasid süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt on Aleksei Svetlovi tegevus varguse katse episoodis õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Aleksei Svetlov on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. 3 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Aleksei Svetlovi poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Aleksei Svetlov tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et Aleksei Svetlovil puudub töökoht, kandmata on ka varasemad rahalised karistused ja samuti süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude laadi arvestades, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puuduvad lähiajal rahalised vahendid selle tasumiseks, samuti oleks rahalise karistuse kohaldamine Aleksei Svetlovile vastuolus ka kohtupraktikaga ning ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, milleks on süüdistatava Aleksei Svetlovi kahetsus ning süü suurust, mis ei ole kohtu hinnangul suur, kuna kuritegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus Aleksei Svetlovile karistuseks 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra.
jaanuarist 2019.a. karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda Aleksei Svetlovil kinnipidamise aeg 23. 01.2019.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse 4 saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Aleksei Svetlovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Aleksei Svetlov on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on Aleksei Svetlovi käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Aleksei Svetlovi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõend CD plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.