← Eesti

2-18-15819/5

Obsah (10)§ 444§ 162§ 173§ 165§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-15819 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus (osaotsuse mõttes) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Hageja Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72// Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu esitas 19.10.2018 Harju Maakohtule hagi A P, V P, S K, M K’i ja A K’i vastu korteriühistu majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse 699,47 euro, sissenõutavaks viivise 21,15 euro ja 2

(4)2-18-15819 edasiulatuva viivise nõudes. Võlgnevus on arvestatud perioodi jaanuar 2018 – september 2018 eest. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist vastavalt korteriomandi xxxx kaasomandisse kuuluva osa suurusele selliselt, et iga kaasomanik peab tasuma võlgnevust vastavalt tema omandis olevale kaasomandi suurusele.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja on esitanud haginõude selliselt, et nõuab võlgnevuse tasumist vastavalt kaasomandi osale selliselt, et kostja 1 ja 2 peavad tasuma kumbki 1/3 võlgnevusest. Kohus võtab selle aluseks ka menetluskulude jaotamisel. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulud 337,50 eurot ja tõendi (kinnistusraamatu väljatrüki) saamise kulu 3 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu summas 337,50 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud tõendi saamise kulu 3 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 515,50 eurot, millest kostja 1 ja 2 peavad kumbki hüvitama 1/3 ehk 171,83 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel 1 ja 2 tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3

(4)2-18-15819 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.