1-19-479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2019.a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-479 (19231600164) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 25

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Lauri Jõgi Süüdistatav Raivo Sirela Ik: 35203130442; EV kodanik; keskharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX, faktiline elukoht: XXX Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 20.01.2019 kell 14.

1. Varasem karistatus: 14 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega nr 1-186981 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, mida vähendati lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra ja Raivo Sirelat karistati 2 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.08.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 kuud ja 17 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 16.01.
2. Kuus kehtivat väärteokaristust. RESOLUTSIOON
3. Raivo Sirela süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Raivo Sirelale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Raivo Sirela karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 20.01.2019 ning mõistetud 4 (neli) kuulise vangistuse ära kandmist arvestada alates Raivo Sirela kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 20.01.
3. Kohaldada Raivo Sirela suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada Raivo Sirela kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 1
5. Raivo Sirelalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 810 eurost 1/2, s.o 405 (nelisada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Raivo Sirela, 1-19-479, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Raivo Sirelale tema kinnipidamise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. CD plaat XXX asuva B jaama S 20.01.2019 turvakaamera salvestistega, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus (tl 7) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 06.02.
6. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
7. SÜÜDISTUSE SISU Raivo Sirelat süüdistatakse selles, et tema olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (episoodid 15.08.2018 ja 30.08.2018), uuesti, viibides 20.01.2019 kella 14.07 paiku XXX asuvas B jaama S kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist S AS-le kuuluva vara ja nimelt: - 0,5l pudeli viina Finlandia väärtusega 9,99 eurot - 0,5l pudeli viina Moskovskaya väärtusega 9,99 eurot Seega kaupa kogumaksumusega 19,98 eurot, läbis turvaväravad ning väljus müügisaalist jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega Raivo Sirela pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 20.01.2019 kella 14.07 paiku XXX asuvas B jaama S AS-le kuuluvast kauplusest kauba väärtuses 19,98 eurot (0,5l pudel viina Finlandia väärtusega 9,99 eurot, 0,5l pudel viina Moskovskaya väärtusega 9,99 eurot) varguse katse toime panemine Raivo Sirela poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja M T ülekuulamise protokolli (tl 3-4) kohaselt olles tööl B jaama S , XXX, märkas ta 20.01.2019 kaamerast, et meesterahvas heleda jope ja tumeda mütsiga võttis alkoholi riiulist kaks pudelit viina ja pani kilekotti. Kell 14:07 väljus meesterahvas Selve Ekspress kassadest kauba eest maksmata. Kinnipidamisel selgus, et meesterahvas oli viinad juba varrukatesse peitnud. Varastatud tooted olid Moskovskaya Vodka 0,5l ja Finlandia Vodka 0,5l. Võetud viinapudelite hind kokku oli 19,98 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Asitõendina vaadeldud videosalvestise vaatlusprotokolli ja fototabeli (tl 8-12) kohaselt siseneb 20.01.2019 kell 14:06:38 kauplusesse meesterahvas (vanus umbes 65 aastat, seljas valgetumesinine jope, tumedad püksid, peas tume müts, käes kollane kilekott, sarnaneb Raivo Sirelale) ja võtab punase korvi. 20.01.2019 kell 14:07:36 meesterahvas tuleb alkoholiosakonda, võtan midagi riiulist ja paneb oma kilekotti. Kell 14:08:17 peidab meesterahvas ennast riiulite vahel, võtab midagi kilekotist ja topib endale põue ja kell 14:09:02 lahkub osakonnast. Kell 14:09:25 meesterahvas möödub iseteeninduskassast ja väljub kauplusest. Raivo Sirela kahtlustatavana antud ütluste (tl 39) kohaselt tunnistab ta end süüdi. 20.01.2019 kell 14:00 paiku viibis XXX asuvas kaupluses S . Arvas, et tal on kaasas pangakaart, kuid kaupluses selgus, et pangakaart oli koju jäänud. Võttis alkoholi riiulist kaks pudelit viina ja pani pudelid kaasas olnud kilekotti. Peale seda peitis viinapudelid varukatesse ja väljus müügisaalist kauba eest maksmata. Turvamees pidas ta kinni ja võttis tema käest varastatud viinapudelid. Kahetseb tegu. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu S AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 1) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 20.01.2019 kella 14:07 paiku XXX asuvas S AS-ile kuuluvas kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati S AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 19,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud kaubaga kinni pidanud, siis ei oleks ta neid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Vastupidi, süüdistatava enese selgituste kohaselt oli tal pangakaart koju jäänud ja sellele vaatamata, teades, et tal puuduvad rahalised vahendid kauba eest tasumiseks, võttis ta alkoholi riiulist kaks pudelit viina, pani pudelid kilekotti ja hiljem peitis need varrukasse ning väljus müügisaalist kauba eest maksmata. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 3 Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Harju Maakohtu 17.08.2018 kiirmenetluse otsuse nr 1-18-6523

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt Kar

S § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Ankeetandmete kohaselt Raivo Sirela töötab, kuid tema sissetuleku suurus ega regulaarsus ei ole Maksu- ja Tolliametilt saadud teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tuvastatav.

1. aasta kohta kogutud andmete kohaselt oli tema sissetulek XXX eurot aasta kohta, mis viitab üheselt püsiva sissetuleku puudumisele. Sissetuleku ebapiisavusele viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloom ja süstemaatilisus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised 4 kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 13 kehtivat kriminaalkaristust ja kõik on varavastaste kuritegude toimepanemiste eest ning süüdistatav on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Süüdistatav vabanes eelmise karistuse kandmiselt 16.01.2019 ning kõigest neli päeva hiljem pani taas toime varavastase kuriteo. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamisest loobuda ja kohaldada tuleb isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Raivo Sirela süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuna kaup võeti temalt ära ja tagastati kauplusele. Arvestades varastada proovitud esemete väärtust, mis on alla 20 euro ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates Raivo Sirela süü on hinnatav alla keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid, s.o süüteo jäämist katsestaadiumisse, samuti varastada püütud esemete vähest väärtust ja kergendava asjaolu esinemist, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o suhteliselt miinimummäära lähedases määras. Samas arvestades asjaolu, et süüdistatavat on lühikese aja jooksul karistatud vangistustega 2 kuud ja seejärel vangistusega 2 kuud ja 20 päeva ning karistuste kandmiselt vabanemise järgselt on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, peab mõistetav karistus olema rangem eelmistest karistustest, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus leiab ka seda, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa kergema karistuse kohaldamisega hakata süüdlase olukorda kergendama. Sellisel juhul kaotaks karistuse kohaldamine oma mõtte ja eesmärgi. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolmteist kehtivat kriminaalkaristust ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h ka reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Süüdistatava suhtes on ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid, s.h on temale mõistetud karistus jäetud kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kus ainsaks karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks oli uue tahtliku kuriteo toimepanemisest hoidumine. Sellest süüdistatav hoiduda ei suutnud ja katseajal toime pandud 5 kuriteo eest mõistetud karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud karistus. Liitkaristuse kandmiselt vabanemise järgselt pani süüdistatav uue kuriteo toime nelja päeva möödudes. Eelnevalt on teda tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, kuid ka käitumiskontroll ei ole teda õiguskuulekusele suunanud ja süüdistatav jätkab üha uute varguste toimepanemist. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus kuulub ära kandmisele täies ulatuses.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Raivo Sirela on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6