lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on täitmata kohustusi summas 935 703,61 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu 2 tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg 31 on aktsiaseltsi juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui aktsiaselts on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 222 oli aktsiaseltsi tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni aktsiaseltsi aktsiakapital ehk netovara oli vähemalt pool aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui 25 000 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 25 000 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 292 lg 1 p 1 kohustus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2017. a lõpus, mil AS Swedbank sulges võlgniku konto. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 5.9.2018. a. Endine juhatuse liige S K pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumente. Välistatud ei ole, et edasise menetluse käigus võivad selguda asjaolud, mis viitavad, et endise juhatuse liikme tegevuses on esinenud juhtimisvigu, mis on ühtlasi põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti võib ilmneda, et endine juhatuse liige on pannud toime KarS § 384 sätestatud kuriteo tunnustega teo(d) ning halduril tuleb esitada kuriteoteade seoses võlgniku varade äriühingust väljaviimisega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda lõplikku ja pädevat hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud nõutud raamatupidamisdokumente ega informatsiooni varade kohta. Seega ei ole ajutine pankrotihaldur saanud tuvastada võlgniku vara kadumisega seotud asjaolusid. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kui 31.12.
lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab endist juhatuse liiget S Ki andma teavet haldurile võlgniku vara, sealhulgas kohustuste kohta. Võlgniku poolt oma põhilise kohustuse – teabe andmise kohustuse rikkumine on KarS § 385 kohaselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab endist juhatuse liiget S Ki andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon ning bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Jüri Kalda ja
Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 395 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 395 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval hetkel 3 pankrotivara puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldajate poolt tasutud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.