Obsah (11)

§ 102§ 1§ 31§ 85§ 28§ 22§ 108§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2018. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-12960 T

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada juhatuse liiget X Ti ja endist juhatuse liiget A L’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 10.
4. Kui X T ja A L vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Kohustada juhatuse liiget X Ti ja endist juhatuse liiget A Li esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning raamatupidamise dokumentatsioon. Kui X T ja A L kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või arest kuni 3 kuud.
6. Määrata ja maksta välja Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 990 eurot (lisandub käibemaks 198 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 91 eurot (lisandub käibemaks 18,20 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575, konto nr xxx SEB Pank).
7. Teha märkus kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluvate järgmiste kinnisasjade juurde: - Elamumaa ja transpordimaa, asukohaga xxx. - Elamumaa ja transpordimaa, asukohaga xxx. - Elamumaa, asukohaga xxx. - Elamumaa, asukohaga xxx.
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata Tartu Maakohtu registriosakonda ja kinnistusosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ LAB KVB avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli osaühingu põhitegevuseks algselt kinnisvaraarendus ja vahendus, hiljem ka mööbli jaemüük. Osaühing ei suutnud pidevas inimeste ostujõu languses tagada tegevuskulude katteks vajalikku käivet, mille tulemusena kogunesid võlad. Mööbli jaemüük lõpetati
9. a lõpus, mil sisuliselt lõppes ka osaühingu igapäevane majandustegevus. Tänane juhatus on tuvastanud, et osaühingu varadeks olevate kinnistute turuväärtus jääb ilmselgelt alla võlgnevustele, samuti lõpetas esimese järjekoha hüpoteeke omav Citadele Banka Eesti filiaal ennetähtaegselt laenulepingu ning nõuab kogusumma tagastamist koheselt. Juhatus kinnitab, et osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv, kuna juhatus ei näe osaühingu tervendamise võimalusi. 9.10.
10. a määrusega nimetas kohus osaühing LAB KVB ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ LAB KVB pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 2

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arveldusarve jääk on 0,27 eurot. Võlgnikule kuuluvad kinnistud LääneVirumaal väärtusega ca 15 000 eurot, muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 46 989,47 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul tekkisid makseraskused

1. aastal, mil võlgniku suhtes algatati täitemenetlus, mis on käesolevaks ajaks lõpetamata. Lõpetamata on ka aastatel
2. a ja
3. a algatatud täitemenetlused. Võlgniku arvelduskontol puuduvad raha liikumised alates aprillist
4. a. Võlgniku juhatuse liikme teatel seisnes viimasel ajal võlgniku tegevus vara realiseerimises laenukohutuste täitmiseks. Kohtu hinnangul pidi hiljemalt
5. aastaks olema juhatusele üheselt äratuntav, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku endine juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 30.08.
6. a, seega kohtu hinnangul hilinemisega ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. Ajutise halduri aruande kohaselt ei kajasta võlgniku poolt äriregistrile esitatud
7. a ja
8. a majandusaastaaruanded, vähemalt käibevara osas, võlgniku majanduslikku olukorda objektiivselt. Ajutisele haldurile ei ole raamatupidamisdokumentatsiooni esitatud.
9. majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31.12.
10. a võlgnikul käibevara bilansilises väärtuses 34 943 eurot. Juhatuse liige on avaldanud, et reaalselt käibevara puudub, kuid nimetatud asjaolu jäi raamatupidajale edastamata. Ajutise halduri hinnangul viitab võlgniku poolt avaldatu raamatupidamise korraldamise põhinõuete ning raamatupidamise dokumentatsiooni säilitamise kohustuse rikkumisele.

§ 85

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine on võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumine. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgnik on jätnud ajutisele haldurile esitamata raamatupidamisdokumendid. Äriregistrile esitatud

1. ja
2. majandusaasta aruanded ei kajasta võlgniku majanduslikku olukorda objektiivselt. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku endise juhatuse liikme ja juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest 3 seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole käesolevas menetlusstaadiumis tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutises menetluses tuvastatu põhjal vale finantsplaneerimine. Seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige X T ega endine juhatuse liige A L asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad

§ 85

ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab juhatuse liige X T’i ja endist juhatuse liige A L’i andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Käesolevaks hetkeks ei ole haldur vara tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud

§ 90ja § 19 lg 3 alusel ka endine juhatuse liige A L.

Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude summas 990 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 990 eurot (lisandub käibemaks 198 eurot) ja tehtud kulutuste eest 91 eurot (lisandub käibemaks 18,20 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4