Obsah (5)

§ 77§ 115§ 1043§ 1045§ 113

2-17-13574 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019, Tallinn Koh

) § 641 lg 1). Töövõtja tehtud töö peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1).

Kostja rajatud puurkaevu vesi ei vasta sellele tingimusele, kuna vee rauasisaldus on joogivee kohta liiga kõrge. Kuna kostja rajatud puurkaevu vesi ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele, ei ole hagejal võimalik puurkaevu sihtotstarbeliselt kasutada. Asjaolust, et puurkaevu vesi on tarbimiseks kõlbmatu, annavad tunnistust hageja pereliikmetel perearsti poolt tuvastatud terviseprobleemid (iiveldus ja kõhuvalu puurkaevu vee joomisest, nahal tekkinud allergiline lööve sellega pesemisest). Kuna hageja tasus puurkaevu rajamise eest 11 292 eurot, kuid ei saanud toimivat puurkaevu, tekkis hagejal kahju 11 292 eurot. Lisaks rikkus kõrge rauasisaldusega vesi hageja majapidamistehnika väärtusega 1550 eurot. Kokku tekkis hagejal kahju 12 842 eurot. Hageja teavitas kostjat puudusest ning kostja tegi puurkaevu juures täiendavaid töid, mille tulemusel ei ole puurkaevust enam võimalik vett saada. Kuna kostja on keeldunud puurkaevu joogivee kvaliteedi parandamise tööde tegemisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on sunnitud rajama uue puurkaevu. 2 2-17-13574 1.

1. Täiendavates seisukohtades ja kohtuistungil selgitas hageja, et volitas oma poega RKit tegelema hageja kinnistul puurkaevu rajamisega seotud asjaajamisega, sh küsima hinnapakkumisi, sõlmima lepingu jne. Kostja ei puurinud kaevu vaatamata hageja sellekohasele soovile tasuta sügavamaks. Hageja tellis puurkaevu rajamise joogi- ja tarbevee saamiseks ning see oli teada ka kostjale. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puurkaevu rajamise tellis ja selle eest tasus R K (tellija). Kostjal ei olnud hagejaga lepingut. Tellija ei esitanud kostjale volikirja ega maininud kordagi, et ta esindab hagejat. Kostja selgitas hinnapakkumise tegemisel tellijale, et puurkaevu vees võib olla kõrgendatud rauasisaldus. Vastav märge on ka kirjalikul hinnapakkumisel. Tellija oli seega enne tööde tellimist teadlik, et rajatava puurkaevu vesi võib olla kõrgendatud rauasisaldusega. Sellele vaatamata soovis tellija puurkaevu rajamist ning võttis sellega teadliku riski. Kostja töö seisnes puurkaevu puurimises, seadmete müügis ja paigaldamises, mida kostja tegi nõuetekohaselt. Kostja ülesanne ei olnud tagada tellijale konkreetse kvaliteediga vett. Pärast puurkaevu valmimist selgus, et rauasisaldus puurkaevu vees suureneb, kui vesi puurkaevus vähese kasutatavuse tõttu seisab. Kostja pakkus tellijale lahenduseks lahtise mahutiga süsteemi, kuid tellija loobus sellest. Teine võimalik lahendus oli kaevu sügavamaks puurimine, mida kostja ei saa ise teha, vaid peab selleks kasutama alltöövõtjat. Samuti ei pruugi täiendav puurimine tagada sajaprotsendilise kindlusega hagejale madalama rauasisaldusega vett. Kaevu sügavamaks puurimise võimaldamiseks paigaldas kostja tellija palvel ilma lisatasu küsimata manteltoru, mis peab välistama kõrgematest veekihtidest vee voolamise puurkaevu. Kostja tegi tellijale ettepaneku jagada puurkaevu süvendamise kulud pooleks, kuid tellija ei vastanud sellele ettepanekule. Hinnapakkumisel kaevu süvendamise kohta märgituga pidas kostja silmas, et kui 70 m sügavusel ei ole puurkaevu toimimiseks piisavalt vett, puurib kostja kaevu sügavamaks kuni piisava veetaseme saavutamiseni. Kuna kostja saavutas puurimisel piisava veetaseme, ei olnud kaevu täiendav süvendamine vajalik. Puurkaevu vesi oleks kostja soovituste järgimise korral olnud kasutatav. Seega vastas kostja tehtud töö lepingutingimustele. Hageja ei ole vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 tõendanud kahju tekkimist. Tellija sai xxxxxxxxxxx vallalt puurkaevu rajamiseks 6500 euro suuruse toetuse, s.t tellija kandis puurkaevu rajamise kuludest 4792 eurot. Hageja viidatud määruse nr 82 nõuded ei laiene isiklikule veevärgile, kust vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest (määruse § 1 lg 2 p 3). Kostjale teadaolevalt telliti puurkaev isiklikule veevärgile ning planeeritud veetarbimine oli alla 10 m3 ööpäevas. Isikliku puurkaevu vee kvaliteedile ei ole standardeid kehtestatud. Esimese astme kohtu otsus
3. Harju Maakohus jättis
4. juuli
5. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 910 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub toimiku materjalide (hinnapakkumine, arve, maksekorraldus arve tasumise kohta) põhjal, et kostja ei sõlminud töövõtulepingut mitte hagejaga, vaid R Kiga. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu hageja tahe kostjaga lepingut sõlmida. Hageja ja kostja vahelise lepingulise suhte olemasolu ei kinnita ka kohtuistungil esitatud
6. juunil 2014 allkirjastatud volikiri. Kõnealune volikiri puudutab hajaasustuse 3 2-17-13574 programmist toetuse taotlemist ning sellest ei nähtu, et hageja volitas R Kit sõlmima kostjaga hageja nimel lepingu puurkaevu rajamiseks. Seejuures on ka valla veebilehel hajaasustuse programmi toetuse saajaks märgitud R K ning tema tellis ka kaevuvee analüüsi. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping puurkaevu rajamiseks, ei ole hageja tõendanud töö nõuetele mittevastavust. Hageja ei ole tõendanud, et puurkaevust saadav vesi ei vasta kehtivatele nõuetele. Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise nõuet (TsMS § 436 lg 1). Maakohus piirdus otsuses vaid selle analüüsimisega, kas tegemist on õige hagejaga. Kahju hüvitamise nõuet puudutavad väited ja tõendid jättis kohus analüüsimata, rikkudes sellega TsMs § 232 lg-t
8. Maakohus leidis ekslikult, et kostjaga sõlmis töövõtulepingu R K.
9. juunil 2014 allkirjastatud volikirjast tulenev volitus ei piirdunud pelgalt hajaasustuse programmist toetuse taotlemisega, vaid see kehtis ka edasiste toimingute suhtes, mis olid vajalikud puurkaevu rajamiseks. Seega oli R Kil kehtiv volitus kostjaga hageja nimel lepingu sõlmimiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et leping sõlmiti R Ki ja vastustaja vahel, on HK siiski õige hageja õigustamata isiku käsutustehingu sätete alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 kohaselt ei pea käsutuse tegija, kes tegutseb õigustatud isiku eelneval nõusolekul, tehingu teisele poolele teatavaks tegema, et käsutatakse võõrast õigust. Erialakirjanduses tuntakse ka nn kaudse esinduse instituuti: näiteks PECL artikli 3:102 lg 2 järgi käsitatakse kaudse esindusena mh juhtusid, kus nn vahendaja tegutseb teise isiku ülesandel ja arvel, kuid mitte tema nimel. Praegusel juhul saab TsÜS § 114 mõttes õigustamata isikuks lugeda R Kit, kuna puurkaev rajati hagejale kuuluvale kinnistule. Olenemata sellest, kas R Kil oli kehtiv esindusõigus lepingu sõlmimiseks, on TsÜS § 114 lg 1 mõttes kostjaga sõlmitud lepingu teiseks pooleks hageja. Vastustaja seisukoht
10. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et kostjaga sõlmis lepingu R K, mitte hageja. Kohus on otsuses põhjendanud, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu hageja tahe kostjaga lepingut sõlmida. Hageja on apellatsioonkaebuses võtnud omaks (TsMS § 231 lg 2), et töölepingu tellijaks oli hageja asemel R K. Hageja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et R K tegutses töövõtulepingut sõlmides TsÜS § 114 lg 1 alusel ega ole ka põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4). Seetõttu ei saa hageja apellatsioonkaebuses sellele väitele tugineda. 4 2-17-13574 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
12. Maakohus järeldas asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades õigesti, et hageja ei ole kostjaga lepingut sõlminud. Hageja väitel sõlmis R K kostjaga töövõtulepingu hagejat esindades, mida hageja arvates tõendab
13. juuni 2014 volikiri (tl 118). Kõnealuse volikirja kohaselt on hageja volitanud R Kit esitama enda eest dokumente ja tegema kõiki vajalikke toiminguid hajaasustuse programmi raames seoses puurkaevu rajamisega. TsÜS § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seda, kelle nimel isik konkreetse lepingu sõlmib, tuleb hinnata TsÜS § 116 järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (Riigikohtu
14. oktoobri
15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 11). Maakohus selgitas hagejale, et ta peab tõendama seda, millal tutvustas R. K kostjale volikirja ja selgitas, et ta esindab hagejat (
16. aprilli
17. a kohtuistungi protokoll, tl 110–111). Kostja väitel ei esitanud R. K talle volikirja ega maininud kordagi, et ta esindab kedagi teist. Hageja pole suutnud kohtule vastupidist tõendada. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et R. K küsis kostjalt puurkaevu hinnapakkumist (tl 6) ning arve koostati R. Kile (tl 7), kes ka tasus selle eest (tl 82). Puuduvad igasugused tõendid hageja ja kostja vahelise suhtluse kohta. Kuna kostjale ei olnud äratuntav lepingu sõlmimine hageja nimel, ei saa hagejat pidada töövõtulepingu pooleks, kelle nimel sõlmis lepingu R. K. Kuna hageja ei ole töövõtulepingu pool, ei saa ta ka nõuda kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ega esitada kostja vastu muid lepingust tulenevaid nõudeid.
18. Õige ei ole ka hageja apellatsioonkaebuse väide, et hageja saab lugeda töövõtulepingu pooleks TsÜS § 114 lg 1 alusel. Viidatud norm puudutab eseme käsutamist olukorras, kus isik ei ole selleks õigustatud. Praegusel juhul ei ole aga tegemist olukorraga, kus esindusõiguseta isik oleks käsutanud õigustatud isikule kuuluvat eset. Nimetatud norm reguleerib õigustamata isiku poolt enda nimel tehtud käsutuse kehtivuse eeldusi, mitte teise isiku nimel esindajana tegutsemist (Riigikohtu
19. novembri
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-11, p 14; P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2010, lk 342). Seega ei ole viidatud säte praegusel juhul asjakohane.
21. Olukorras, kus hageja ei ole sõlminud kostjaga töövõtulepingut puurkaevu rajamiseks ning ei saa esitada nõuet

§ 115

alusel, võib tal iseenesest olla kostja vastu ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue

§ 1043

jj alusel.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muu hulgas juhul, kui 5 2-17-13574 see on tekitatud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 5).

Praegusel juhul on hageja väidetav kannatanu, kelle kinnisasjale rajati puurkaev ning kes tarbis oma majapidamises puurkaevu vett, mis põhjustas hageja väitel tema pereliikmetele tervisekahju ning majapidamistehnika rikkumise. Samas ei ole hageja esitanud hagis kostja vastu tervisekahju hüvitamise nõuet ning maakohtu istungil loobus hageja ka kodumasinate kahjustamisega seotud kahju hüvitamise nõudest (29. mai 2018. a kohtuistungi protokoll, tl 126–127p). Seega ei ole hageja esitanud kostja vastu ka selliseid nõudeid, mille hüvitamist võiks hageja nõuda

§ 1043jj alusel.

1. Lisaks märkis maakohus õigesti, et hageja ei ole kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hoolimata sellest, et maakohus on hagejale nõutaval viisil selgitanud tema tõendamiskoormust (
2. aprilli
3. a kohtuistungi protokoll), ei ole hageja tõendanud, et puurkaevu vesi ei vastanud nõuetele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal tekkis kahju. Hageja kahjunõue seondub puurkaevu rajamiseks lepingu alusel tehtud kulutustega, mida hageja võiks kostjalt nõuda juhul, kui ta oleks sõlminud kostjaga töövõtulepingu ja tasunud puurkaevu rajamise eest.
4. Ülalmärgitut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Menetluskulud
5. Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja
7. juuni 2019 menetluskulude koondnimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 295 eurot (ei sisalda käibemaksu): esindajal kulus apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 3 tundi ja 42 minutit. Kolleegiumi hinnangul saab põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks nende sisu ja mahtu arvestades lugeda 2 tundi. Kostja esindaja tunnihind 70 eurot ei ületa õigusteadmistega lepingulise esindaja tavapärast tasumäära.
8. Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 140 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 6