← Eesti

2-18-9856/62

Tsiviilasi nr 2-18-9856 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9856 Tsiviilasi HN hagi JN vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JNu apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 520 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) HN (isikukood xxxxxxxxxx); seaduslik esindaja EN Kostja (apellant) JN (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Mitte võtta toimikusse JNu apellatsioonkaebuse lisasid nr 1-10 ega HN esindaja poolt apellatsioonkaebuse vastusega esitatud materjale ning eemaldada need toimikust.
  6. Jätta Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsus muutmata.
  9. Jätta JN apellatsioonkaebus rahuldamata.
  10. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta JN kanda. HN ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord 1

(5)Tsiviilasi nr 2-18-9856 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud
  1. HN (hageja) esitas kohtule hagi JN (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista elatise alates
  2. juunist 2018 seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on ta tasunud hagejale elatist kaudselt järgnevate toimingute kaudu: - tasudes eluasemelaenu, mille tagatiseks on hageja eluase; - tasunud hageja eluaseme kommunaalukulusid; - tasunud hageja koolivaheaegade reisikulud, mille raames on hageja olnud täielikult kostja ülalpidamisel. Kostja nõustus tasuma hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatist alates
  4. oktoobrist
  5. Maakohtu lahend
  6. Maakohus rahuldas
  7. aprilli 2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise hageja ülalpidamiseks alates
  8. juunist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus määras, et perioodil
  9. juuni 2018 kuni
  10. aprill 2019 kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Kohus leidis, et kostja poolt hagejale elatise kaudne tasumine tõendatud ei ole. Eluasemelaen, mida kostja tasub, ei ole esitatud tõendite kohaselt võetud hageja eluaseme jaoks, mistõttu ei saa seda kulu arvestada hageja eluasemekuludeks. Esitatud tõendite kohaselt tasub kolmas isik hageja eluaseme kommunaalkulud, mistõttu ei ole tõendatud ka see, et neid tasuks kostja. Reisikulusid ei saa arvestada elatise tasumiseks. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda hagejale elatist tasuda ning vastav ei nähtu ka kohtule esitatud tõenditest, ei analüüsi kohus kostja ülalpidamisvõimet. Kohus tuvastas, et kostja on tasunud hageja ema arvelduskontole seaduses sätestatud miinimummääras elatist alates
  11. oktoobrist 2018, mistõttu kuuluvad need tasumised tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega. Apellatsioonkaebus 2
(5)Tsiviilasi nr 2-18-9856
  1. Kostja esitas maakohtu otsusele
  2. aprillil 2019 apellatsioonkaebuse, mida täpsustas kohtu nõudel
  3. mai 2019 menetlusdokumendiga. Esitatud kaebusest on võimalik aru saada, et kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostja on täitnud elatise nõude 520 euro ulatuses muul viisil kui raha maksmisega (vt
  4. mai 2019 menetlusdokumendi II lõik [tl 9, II kd]). Maakohus on jätnud kostja arvates tähelepanuta, et ta tasub elatist muul viisil järgmiselt: • maksab igakuist pangalaenu, mille tagatiseks on korteriomandid aadressil xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx, kus elab hageja. Hageja eluruum koosneb xxxxxxx korteritest nr x, x, x ja x. Kuigi pangalaen on võetud korteriomandi aadressil xxxxxxxxx omandamiseks, on panga nõusolekul vahetatud korter x korteri x vastu. • maksab hageja eluaseme kommunaalkulusid läbi xxxxxxxx OÜ. Apellatsioonkaebuses toob kostja välja, et kommunaalkulude tasumist ei nähtu kostja pangakontolt seetõttu, et xxxxxxxxx OÜ on kostjale võlgu, mistõttu toimub selles osas tasaarvestus. Lisaks ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et kostja on võimeline hagejale elatist tasuma. Kostja avaldab, et ei saa rohkem elatist tasuda, kui teeb seda kaudselt tasudes, sest tänase päeva seisuga on kostja palk 1 204 eurot, millest tasub igakuist pangalaenu 300 eurot, kommunaalkulusid xxxxxxx korterite nr x, x, x ja x eest summas 200 eurot, elatist 270 eurot ja abielu kestel võetud väikelaenu 300 eurot. Seega jääb kostjale igakuiselt kätte 134 eurot ja kostja elab oma elukaaslase arvel. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse muutmiseks.
  7. Apellatsioonkaebuses on kostja märkinud, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et kostja on 520 euro ulatuses täitnud hageja ülalpidamiskohustuse muul viisil, kui elatusraha maksmisega. Kostja arvestuse kohaselt on ta kohustatud tasuma hagejale alates juunist 2018 kuni aprillini 2019 elatist kokku 2580 eurot, millest ta on tasunud rahalise maksena hageja seaduslikule esindajale 2060 eurot. Kostja hinnangul on ta ülalpidamiskohustuse summas 520 eurot (2580 – 2060) täitnud muul viisil kui elatise maksmisega, tasudes hageja elukohaks oleva korteriomandi ostmiseks võetud pangalaenu ja kommunaalkulusid (tl 10, II kd).
  8. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud ainult osas, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist ajavahemikul juuni 2018 kuni aprill 2019 summas 520 eurot (vt
  9. mai 2019 menetlusdokumendi II lõik [tl 9, II kd]), siis on maakohtu otsus ülejäänud osas jõustunud ja ringkonnakohus ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
  10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole, et kostja oleks apellatsioonimenetluses vaidlustatud ajavahemikul hagejale elatist tasunud. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud lapse vajaduste katmise muul viisil, 3
(5)Tsiviilasi nr 2-18-9856 mis lubaks mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
  1. Kuigi apellant on kaebuses tuginenud samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
  2. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtub (p 13), et kohus on arvestanud kostja esitatud asjaolusid nii eluasemelaenu (et kostja tasub väidetavalt hageja eluasemeks oleva korteriomandi tarbeks võetud pangalaenu) kui ka hageja eluaseme kommunaalkulude tasumise kohta (et kostja tasub väidetavalt hageja eluaseme kommunaalkulusid) ning jõudnud tõendeid hinnates õigesti järeldusele, et neid ei ole põhjendatud arvestada kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmisena, sest kohtule esitatud tõendid ei tõenda, et eluasemelaen oleks võetud hageja eluaseme tarbeks ning kostja poolt hageja eluaseme kommunaalkulude tasumist esitatud tõenditest ei nähtu. Apellatsiooniastmes on kostja asunud väiteid eluasemelaenu (et laenu sihtotstarbeks olev xxxxxxxx krt x on vahetatud krt x vastu) kui ka kommunaalkulude tasumise (xxxxxxxx OÜ-ga mingi kostja nõude tasaarvestamine) teisiti sisustama ja esitanud ka uued tõendid, kuid ei ole kolleegiumi hinnangul veenvalt põhistanud, miks antud väited ja tõendid alles apellatsiooniastmes esitatakse, mistõttu tuleb jätta need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kostja ei saanud eeldada, et kohus tuletab ise kostja arvelduskonto väljavõtetelt tema pangalaenu tasumise vastuväitega seotud asjaolud. Asja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtus
  3. veebruaril 2019 toimunud korraldaval kohtuistungil on arutatud kostja väiteid seoses kodulaenuga ning kostja saanuks oma vastuväiteid istungil täpsustada (tl 114, I kd). Seega ei võimalda apellatsiooniastmes esitatud väited ja selle kohta esitatud tõendid eluasemelaenu ja kommunaalkulude tasumise kohta teha lapse vajaduste katmise osas maakohtust erinevat järeldust.
  4. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult märkinud (maakohtu otsus p 17), et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et kostja ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist, s.h ajavahemiku juunist 2018 kuni aprillini 2019 eest, summas 520 eurot tasuma. Riigikohus on leidnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kostja on esitanud maakohtule enda arvelduskonto väljavõtte ning lisaks on kohus kogunud käesolevas menetluses tõendeid, millest selgub, et kostja igakuine töötasu xxxxxx OÜ-s oli alates maikuust 2018 kuni jaanuarini 2019 vähemalt 3 463.68 eurot (tl 49 pöördel-52 ja 155-167, I kd). Apellatsioonimenetluses on kostja avaldanud, et alates
  5. veebruarist 2019 on tema 4
(5)Tsiviilasi nr 2-18-9856 sissetulekuks 1 204.56 eurot (vt
  1. mai 2019 menetlusdokumendi p 2 [tl 9, II kd]), märkides põhjuseks lakooniliselt “töölepingu muutus“. Kostja ei ole põhjendanud, mis tingis temaga sõlmitud töölepingu muutmise selliselt, et tema sissetulek menetluse kestel oluliselt vähenes. Arvestades, et kostja sissetulek on vähemalt 1 204.56 eurot kuus, saab järeldada, et kostja on võimeline tasuma hagejale miinimummääras elatist.
  2. Kostja viitab menetluses läbivalt asjaoludele, et ta täidab oma sissetulekute arvel abielu kestel võetud laenukohustusi ja maksab kommunaalkulusid (
  3. aprill 2019 menetlusdokumendi p 5 [tl 6]), kuid kolleegiumi hinnangul ei oma need asjaolud praegusel juhul tähtsust. Ühisvara režiimi tagajärjel tekkinud kostja võimalikud nõuded teise vanema vastu ei saa mõjutada alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.
  4. TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel jätab kohus asja juurde võtmata nii apellatsioonkaebuse lisad nr 1-10 kui ka apellatsioonkaebusele lisatud materjalid, sest nende esitamist alles apellatsiooniastmes ei ole põhistatud. Kuna kõik eelnimetatud tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid esitajatele ei tagastata, vaid tõendid eemaldatakse toimikust.
  5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades, et hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, on põhjendatud märkida, et hagejal ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.