Obsah (6)

§ 187§ 430§ 428§ 150§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5653 Tsiviilasi AB „Lietu

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus menetleb AB"Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi K P vastu kahju hüvitamiseks. Kohtule esitati 26.03.2019 poolte allkirjastatud menetlusdokument, mis sisaldas kompromissikokkulepet ja poolte taotlusi. Pooled sõlmisid kompromissi järgmistel tingimustel: „
2. Asjaolud 1.
3. Hageja esitas kostja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes summas 1310,20 eurot (põhinõue). 1.
4. Pooled pidasid läbirääkimisi menetluse lõpetamiseks kompromissiga. 1.
5. Eelnevat arvestades ning juhindudes

§ 430

lg 1 esitavad hageja ja kostja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu ning ühised taotlused seoses kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega.

1. Hageja ja kostja lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-17-5653 kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused): 2.1.
2. Kostja tasub hagejale alljärgnevad summad: 1310,20 € põhinõue 340,80 € viivised 27.12.2015 kuni 26.03.2019 550,00 € hageja õigusabikulu 112,50 € 1/2 riigilõivust 2313,50 € kompromiss-summa kokku 2/4 2.1.
3. Kostja tasub p-s 2.1.1 sätestatud summa alljärgnevalt: 2.1.2.
4. 1156,75 eurot hiljemalt 30.04.2019; 2.1.2.
5. 1156,75 eurot hiljemalt 31.05.
6. 2.1.
7. Punktis 2.1.2 nimetatud summad kohustub kostja tasuma AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kontole nr EE821010220091351017 SEB Pank AS, selgitusega 346275-KO, tsiviilasi nr 2-17-
8. 2.1.
9. Pooled on kokku leppinud, et kostja poolt punktis 2.1.2 märgitud kohustuse tähtajaks mittetäitmisel, kohustub kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt kuni kohustuse täitmiseni.
10. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesoleva menetlusdokumendi punktis 2 sisalduva kompromissi ja lõpetada menetluse. Pooled on teadlikud

§ 428

lg 1 p-s 4 ning

§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

1. Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225,00 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 112,50 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr EE821010220091351017 SEB Pank AS, selgitusega 346275-KO, tsiviilasi nr 2-17-5653. Kostja on riigilõivu tagastamisega nõus. 6. Pooled on kooskõlas

§ 661

lg 4 kokku leppinud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) kalendripäevani määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Kompromissileping jõustub kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisel.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3/4 3.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on menetluses tasutud riigilõivu kokku 225 eurot. Kohus määrab sellest poole (112,50 eurot) tagastamise hagejale. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale 550 eurot hageja õigusabi kulude katteks ning 112, 50 eurot ½ riigilõivu katteks. Pooled on kokku leppinud, et kompromissleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaja ühe päevani. Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4/4