) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Matti Orav süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada Matti Orav süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Matti Oravale liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Matti Oravale katseaeg 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ning mõistetud vangistust 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui Matti Orav ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Matti Oravale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Matti Oravale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine (liiklusohutusalane). VÕS § 1055 ja
3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Matti Oraval: 1) suhelda X.X-ga nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Matti Oraval keelatud X.X-le helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X-le lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X-le lähemale kui 50 meetrit, tuleb Matti Oraval X.X-st eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest. 2. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu X.X esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Matti Oravalt 200 (kakssada) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxxx, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxx, siseriiklik arveldusarve number xxxxxxxxxxxxxxx AS-s xxxxxx Pank) kasuks. 3. Menetluskulude hüvitamine:
lg 1 alusel välja mõista Matti Oravalt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa 77 (seitsekümmend seitse) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
lg 3 alusel jätta Matti Oravale õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja sõidu ajakulu 150,48 eurot (s.h käibemaks) riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Matti Orav toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) 12.05.
alusel kohaldada Matti Orava suhtes X.X-le 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Matti Oraval: 1) suhelda X.X-ga nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Matti Oraval keelatud X.Xle helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X-le lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X-le lähemale kui 50 meetrit, tuleb Matti Oraval X.X-st eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. 4 X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 200 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Matti Oravalt 200 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Matti Orava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270,48 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulu (s.h sõidu ajakulu) summas 150,48 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 930 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.