3-16-2436/48

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-16-2436

1. august 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest X kaebus Siseministeeriumi otsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Siseministeerium, esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, esindaja Helen Tõnise X esialgse õiguskaitse taotlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Siseministeerium kohaldas
6. novembri
7. a otsusega nr 1-24/158 Venemaa Föderatsiooni kodanikust kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kümneks aastaks. Otsuse järgi algab sissesõidukeelu kehtivusaeg päevast, mil kaebaja vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või ta antakse üle kodakondsusjärgsele riigile või päritoluriigile karistuse jätkamiseks.
8. Kaebaja vaidlustas Siseministeeriumi eelnimetatud otsuse halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis
9. aprilli
10. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
11. juuni
12. a otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis
13. märtsi
14. a määrusega menetlusse.
15. Kaebaja esitas
16. juunil 2019 Riigikohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Siseministeeriumi
17. novembri
18. a otsuse kehtivus kuni haldusasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Riigikohus jättis taotluse
19. juuni
20. a määrusega rahuldamata.
21. Kaebaja esitas
22. juulil 2019 Riigikohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Siseministeeriumi
23. novembri
24. a otsuse kehtivus kuni haldusasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt võidakse kaebaja seoses võimaliku vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamisega saata enne asja lahendamist Venemaa Föderatsiooni ning talle kohaldub 10 aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni territooriumile. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagaks kaebajale võimaluse viibida Eestis kuni kohtumenetluse lõpuni ja osaleda isiklikult kohtuasja 3-16-2436 arutamisel. Samuti tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajale võimaluse suhelda oma perekonnaga. Koos taotlusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest nähtuvalt puudub kaebajal raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja on kinnipeetav, kellel puuduvad sissetulekud. Sellest tulenevalt peab kolleegium kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust põhjendatuks ja vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
26. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel arvestatavad asjaolud ei ole kaebaja
27. juunil 2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisest möödunud aja jooksul oluliselt muutunud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Vangla esitanud küll
28. juulil 2019 Tartu Maakohtule materjalid kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks, kuid menetlus on maakohtus pooleli. Praegusel ajal puudub oht, et kaebaja saadetaks enne haldusasja lahendamist riigist välja ning et kaebajal võiks sellega seoses tekkida vajadus sissesõidukeelu kehtivusajal Eestisse naasta. Seetõttu puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Asjaolude muutumisel võib Riigikohus teha igas menetlusstaadiumis (sh ka omal algatusel) määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta (HKMS § 249 lg 1).
29. HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 2