) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt
lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud 27.03.2019 kohtuistungil, et lahendab asja hagita menetluses
Täiendavalt on kohus seda selgitanud enda e-kirjades 14.05.2019, 31.05.2019 ja 17.06.2019. Kohus selgitas täiendavalt ka seda, et ka menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel lähtub kohus hagita menetluse regulatsioonist. 2
) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab avalduse küll rahuldamata, kuid seda seetõttu, et puudutatud isik tasus menetluse käigus avaldaja nõude, mistõttu leiab kohus, et kuna avaldajal tuli võlgnevuse väljamõistmiseks pöörduda kohtusse ja teha selleks ka kulutusi, siis on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja kulud puudutatud isiku kanda. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu avalduse esitamisega kaasnenud kulude väljamõistmisega, ei anna alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja üksnes avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud, st rahuldab avaldaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt. Avaldaja on märkinud enda menetluskuluks 250 eurot riigilõivu eest ja 250 eurot õigusabikulu eest (arved ja maksekorraldused on esitatud). Kohus peab põhjendatud kuluks riigilõivu kulu summas 50 eurot, mis tuli avaldajal avalduse eest tasuda (alus: RLS § 59 lg 5). Nimetatud kulu kuulub ka puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Enamtasutud riigilõivu osas, so summas 200 eurot saab avaldaja esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks peale kohtumääruse jõustumist. Õigusabikuludest peab kohus põhjendatuks kulu summas 100 eurot, so arve nr 02/2019 eest, kuna see on seostatav avaldaja lepingulise esindaja tööga, osalemisega kohtuistungil. Ülejäänud osas kohus õigusabikulu põhjendatuks ei pea, kuna kohtutoimikust ei nähtu avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud, hagiavaldus ja vastus kohtule on allkirjastatud avaldaja seadusliku esindaja poolt. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks kokku 150 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabi kulu 100 eurot).
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.