lg-s 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Leho Raud; ik: 36101090249; elukoht: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON
lg-s 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 20.02.2019 otsus nr 2302,19,000168 Leho Raua karistamises
lg-s 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning § 236 lg 1 1
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 600 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast kohtuotsuse peale edasikaebamise 30 päevase tähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. Kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Asitõend: 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 21.06.2019. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 22.07.2019. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.07.2019. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 20.02.2019 otsusega nr 2302,19,000168 karistati Leho Rauda
lg-s 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selles, et 10.01.2019 kell 09:28 Xxx tn 11 juures Tallinnas juhtis Leho Raud mootorsõidukit kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud
lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 15.08.
(Lisa 10) 3 Pean lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks liiga karmiks kuna vajan sõiduvahendit oma igapäevases töös xxx. Olen füüsilisest isikust ettevõtja xxx alal. (Lisa 11) Samuti elan oma xxx aastase emaga, kes vajab tihti transportimist arsti juurde. Vajan sõiduvahendit igapäevaselt ja selle puudumine raskendab minu ja mu ema toimetulekut igapäevases elus ning jätab mu igapäevaste sissetulekuteta. Kuna otsuses ei ole arvestatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja menetlusaluse isiku ülekuulamisel ei esitatud ka täiendavaid küsimusi minu kui isiku kohta vaid ainult sõiduki juhtimise kohta. (Lisa 5) Olen nõus kandma karistust ja tunnistan puhtsüdamlikult oma süüd hooletusest tekitatud avarii eest mida ei märganud. Palun jätta alles juhtimisõigus. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-122-13, p 9). Minu hinnangul on menetleja lisakaristuse mõistmist põhjendades tuginenud peamiselt üldpreventiivsetele kaalutlustele. Menetleja ei ole tuvastanud õigesti keskmisest suuremat teosüüd, mis annaks aluse lisakaristuse kohaldamiseks, otsusest ei nähtu eripreventiivseid kaalutlusi, mille tõttu tuleb juhtimisõigus ära võtta kolmeks kuuks. Sealjuures ei saa viidata sellele, et autoga tagurdades avarii tekitamine näitab sõidukijuhi üleolevat suhtumist liikluseeskirjadesse. See võib toimuda ka hoolsuse puudumisest või harjumusest. Sõidukiga avariikohalt lahkunise eest ongi seadusandja ette näinud karistuse, mistõttu ei saa karistusnormile vastavat käitumist heita rikkujale ette tema karistuse suuruse puhul. Lisaks tuleb arvestada, et põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vastaks keskmisele teosüüle. Olukorras, kus toimepandud väärteo eest on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine nähtud ette ka põhikaristusena, isikule on põhikaristusena mõistetud küll keskmisest madalam rahatrahv kuid puuduvad kaalukad eripreventiivsed kaalutlused lisakaristuse kohaldamiseks selle suuremas määras, ei saa mõistetud karistust lugeda lisakaristuse süüle vastavaks. Taotlus: Palun karistuse muutmist järgmises osas: 1. Rahatrahvi suurendamist vastavalt kohtu otsusele. 2. Mitte rakendada juhtimisõiguse äravõtmist. Olen nõus kirjaliku kohtumenetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Leho Raud esitas 15.03.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles tunnistab, et ta tõepoolest võis teisele autole otsa tagurdada, kuid selle tingis käigukasti rike. Kaebaja hinnangul ei ole ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt ära kiirustanud ja varasem rahatrahv on tänaseks päevaks tasutud, mistõttu on lisakaristuse kohaldamine tema suhtes liiga range karistus. Sõiduvahendit vajab ta oma igapäevases töös kinnisvaramaaklerina ja oma ema eest hoolitsemiseks. Kokkuvõtlikult taotleb Leho Raud maakohtult lisakaristuse kohaldamata jätmist. Menetlusalune isik on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteomenetleja Regina Siimert koostas 29.01.2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis Leho Raud mootorsõidukit 10.01.2019 Tallinnas Xxx tänav 11 juures ajal, kui perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning tema juhtimisõigus oli peatunud. Ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ning kahjustada teist vara, mille tagajärjel tagurdas otsa pargitud sõidukile xxx. 4 Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 20.02.2019 koostas juhtivspetsialist Margus Pihl üldmenetluse otsuse, milles leidis, et Leho Raud on toime pannud talle inkrimineeritavad rikkumised ja lähtudes KarS § 63 lg 3 sätetest, määras
300 eurot).
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest määras kohtuväline menetleja isikule põhikaristuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses (s.o. 300 eurot) ja
Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et Leho Rauale inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega.
lg 1 p 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas, arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestisest ja tunnistaja A M ütlustest nähtub üheselt, et Leho Raud rikkus
lg 1 p 1 ja
Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks kaebaja esitatud väidet, et ta ei tundnud taolist sõidukite vahelist kokkupuudet ja arvas, et see on põhjustatud käigukasti rikkest. Tegemist oli selgelt tugevajõulise kontaktiga, mille toimumist pidi menetlusalune isik kindlasti tajuma ja seetõttu aru saama, et talle tekkisid
loetletud kohustused.
lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kuivõrd üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud, kellele kuulub kahjustada saanud sõiduk ja ta ei täitnud ka muid eelpoolkirjeldatud nõudeid, kuigi tal oli selleks võimalus, siis pani ta toime
Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole mitte mingil juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Tulenevalt eeltoodust peab kohtuvälise menetleja poolt määratud 5 karistus vastama toimepandud tegude raskusele, ei tohi olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma. Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust kui ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus, kuid arvestades, et menetlusalune isik on toime pannud 2 enamohtlikku rikkumist, on pidanud vajalikuks ka lisakaristuse määramist. Kuivõrd lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, siis tuleb kohtuvälisel menetlejal teha kõik selleks, et eemaldada liiklusest need rikkujad, kes oma tegevusega on näidanud, et nad on teiste liiklejate turvalisusele suureks ohuks. Juhtimisõiguse vajalikkus oli Leho Rauale teada ka rikkumiste toimepanemise ajal, kuid see ei takistanud talle uusi rikkumisi toime panna. Samuti on menetlusalune isik eelmise rikkumise eest määratud rahatrahvi tasunud alles 12.03.2019 s.o. rohkem kui aasta peale karistuse määramist. See aga omakorda näitab, et just lisakaristuse kohaldamine on mõjutanud menetlusalust isikut paranemise teele. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 20.02.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kaebusesse märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise 6 menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 3 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli A-, AM-, B-, BE ja T kategooria juhiloa korral iga kümne aasta või C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. Kehtiva
lg 8 kohaselt mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit. Liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse peatumine tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (
lg 1) juhul, kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (
Samal ajal määratleb
lg 1 ka juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Leho Raud juhtis 10.01.2019 mootorsõidukit, kuid Maanteeameti vastusest selgitustaotlusele (tl 15) tuleneb, et liiklusregistri andmetel oli Leho Raua mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud alates 16.08.2018 seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivuse lõppemisega, mistõttu Leho Raud seisuga 10.01.2019 mootorsõiduki juhtimisõigust ajutiselt ei omanud. Kohus leiab, et Leho Raud on jätnud Maanteeametile uue kehtiva tervisetõendi esitamata pannes toime
lg 8 rikkumise ja oma käitumisega täitnud temale süüksarvata väärteo objektiivse koosseisu ning selline tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena
S § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Leho Raud on ülekuulamisel 7 öelnud, et tema tervisetõend on kehtivuse kaotanud ja ta pole uut teinud, sest ei olnud teadlik selle kehtivuse lõppemisest. Tema juhilaod vahetati 2015. aastal seoses vanade kadumisega ja seetõttu polnud tal ka vastavat infot. Kohus rõhutab, et isik, kes on läbinud juhtimisõiguse saamiseks nii riikliku teooria- kui ka sõidueksami, peab teadma, et
lg 3 p 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Samuti peab mootorsõidukijuht teadma, et
lg 8 kohaselt mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit. Menetlusaluse isiku väärteo kohta antud ütlustest ning kaebuses esitatud seisukohtadest saab teha järelduse, et Leho Raud ei olnud teadlik, et tema tervisekontrolli tähtaeg on juba saabunud ning tema juhtimisõigus on eeltoodust tulenevalt peatunud. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks Leho Raud pidanud kontrollima, millal saabub tema tervisekontrolli tähtaeg, kuid käesoleval juhul on Leho Raud jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi tema poolt kaasa väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, Leho Raud on antud väärteo toime pannud hooletusest. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Sellega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki omanikule K Sle. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja kahjustada saanudsõiduki fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil xxx reg. märgiga xxx: parempoolne külg vigastada saanud. Fikseeritud vigastused eeldavad sõiduki remonti. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki xxx reg. märgiga xxx omanikule K Sle on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki xxx omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Tunnistaja A M ütluste kohaselt nägi ta Xxx tn 11 ees, kuidas üks sõiduauto tagurdas ümberpööramiseks vastasmaja ees seisva auto otsa. Pauk oli vali, rammitava auto külg kerkis ca 5 cm õhku. Avarii tekitaja sõitis kiirustades minema. Fikseeris autonumbri ning kirjutas toimunust kirja ning pani rammitud auto kojamehe vahele. Peale teda oli veel üks nägija, kes tegi toimunust ka pilti. Pargitud auto number oli xxx. Auto, kes seisvale autole otsa tagurdas oli numbriga xxx. Sündmus toimus umbes kell 9:
lg 1 ja § 16 lg 1 sätestatud kohustust, s.t tagurdades ei tohi juht ohustada teist liiklejat ning et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Menetlusalune isik Leho Raud on kaebuses tuginenud asjaolule, et põhjus, miks ta ei saanud aru, et tagurdas vastu seisvat autot, oli tema sõiduki käigukasti rikkes, mis pani käiguvahetusega sõiduki rappuma. Samuti oli parkimisandurid lumised-jäätunud, mis pidevalt piiksusid kui lülitas sisse tagurpidi käigu. Samuti oli väljas tee lumine ning sõiduk xxx sarnanes maja taustal 3 meetri kaugusel oleva kangialusega. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väidetega nagu välistaks isiku vastutuse see, et sõiduki parkimisandurid andsid katkematut heli, kuna olid talviste ilmastikuolude tõttu lumised ning jäätunud ja et sõiduk, millele isik otsa tagurdas sarnanes maja taustal kangialusega. Lisaks parkimisanduritele on sõidukitel ka küljepeeglid ning tahavaatepeegel, mis on autodele paigaldatud, mis võimaldavad juhil jälgida ja näha, mis toimub auto taga ja külgedel. Samuti tuleneb ka seadusest juhile kohustus enne sõidu alustamist veenduda, et tahavaatepeeglid ja iste on õigesse asendisse seatud ning et sõiduki aknad ja peeglid oleks puhtad. Autole paigaldatud parkimisandurid on küll abiks auto parkimisel, sh tagurdamisel, kuid sõiduki külje- ning tahavaatepeeglit nad siiski ei asenda. Talvistes ilmastikuoludes võivad sõidukile paigaldatud parkimisandurid anda valesignaali tulenevalt sellest, et parkimisanduritele on kogunenud lumi või jäätunud jää. Ka antud juhul tagurpidi käigu sisse panemisel andsid parkimisandurid katkematut heli ning seega ei saanud juht parkimisandureid targudamisel kasutada, vaid pidi kasutama selleks peegleid. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et auto, millele ta otsa tagurdas oli sarnane maja taustaga või kangialusega, ei ole samuti vastutust välistav asjaolu, kuna juhi kohustus on enne paigald liikuma hakkamist või manöövri alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ega põhjustaks kahju. Seega oleks pidanud juht enne targudamist veenduma, et tal on piisavalt ruumi ja et see oleks ohutu. Lisaks on videosalvestuselt näha, kuidas hetk enne tagurdamist sõitis menetlusalune isik sõidukist xxx mööda ning peatus hetkeks xxx eespool nii, et seisev sõiduk jäi temast paremale. Tähelepaneliku juhina oleks pidanud xxx sõiduk olema talle nähtav. Seega ei ole menetlusaluse isiku väide pädev selle kohta, et sõiduk, millele ta otsa sõitis oli sarnane maja taustal kangialusega. Üldjuhul on kangialused maja osaks, mitte ei seisa sõiduteel maja ees. Samuti on menetlusalune isik kaebuses märkinud, et ei saanud aru, et tagurdas vastu seisvat autot, kuna sõiduki käigukast oli rikkis, mis pani sõiduki käiguvahetusega rappuma. Xxx tn 11 maja turvakaamera videosalvestuselt on näha, kuidas xxx reg.nr xxx targurdab otsa tänaval seisvale xxx reg.märgiga xxx, kuid kaebuse esitaja sõnu sõiduki rappumise osas videosalvestus ei kinnita. Videosalvestuselt ei nähtu, et sõiduk tagurdaks tõrgetega ning rappudes. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelist näha, et xxx on tekkis kokkupõrke tulemusel esiuksele suur mõlk, mille tekkimine ei saanud jääda juhile kuidagi märkamatuks. Ka videosalvestuselt nähtub, et kokkupõrke ajal liikus xxx paigalt ning seega ei ole usutav, et Leho Raud ei saanud aru, et sõitis teisele sõidukile otsa. Samuti ei ole menetlusalune isik käigukasti 9 rikke olemasolu ning enda sõnade tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kohus suhtub kriitiliselt menetlusaluse isiku väidetesse, mille kohaselt ta ei saanud aru, et tagurdas vastu seisvat autot, kuna tema sõiduki käiguskast oli rikkes, mis pani käiguvahetusega sõiduki rappuma, parkimisandurid olid lumised-jäätunud, mis pidevalt piiksusid kui lülitas sisse tagurpidi käigu ning, et väljas oli tee lumine ning sõiduk xxx sarnanes maja taustal 3 meetri kaugusel oleva kangialusega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu mitte ühtegi kaebuses nimetatud asjaolu, vaid vastupidiselt kaebuses esitatule sõnas menetlusalune isik ülekuulamisel, et autot ümber pöörates tagurdas väidetavalt otsa teisele sõidukile ning kuna tema autol on taga kärukonks, siis sõidukil vigastused puuduvad. Enda sõnul ta avarii hetke ei märganud ja seetõttu lahkus sündmuskohalt. Seega on käigukasti rikkele, lumistele ning jäätunud parkimisanduritele ning xxx ning maja taustal oleva kangialuse sarnasuele menetlusalune isik viidanud alles kaebuses, mis muudab selle ebausutavaks. Kui väidetavad asjaolud tõepoolest oleks aset leidnud, siis oleks menetlusalune isik sellele tähelepanu pööranud juba ülekuulamise protokollis. Nende asjaolude hilisem esitamine paraku kahandab väidete usutavust ega muuda rikkumist olematuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kaebuses toodud selgitused õigusrikkumise toimepanemise asjaolude kohta eluliselt usutavad ja pigem on esitatud eesmärgiga kohut eksitada. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 16 lg 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 ja § 16 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule K Sle.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese 10 tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Tegemist on
lg 1, § 242 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärtegudega ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Seega on otsuse koostanud ametnik pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud 11 ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kuivõrd
lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod on toime pandud ühe teoga, tuleb nende väärtegude toimepanemise eest määrata karistus raskeimat karistust ette nägeva sätte, s.o § 223 lg 1 järgi. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning
lg 1 sätetest tulenevalt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväline menetleja on nii
lg 1 kui ka § 236 lg 1 sanktsiooni, so kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvid oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Seejuures näevad
Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud
ja § 223 järgi kvalifitseeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
12 Hinnates Leho Raua süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega ei kaasnenud Leho Raua juhitud sõidukil kokkupõrke tagajärjel vigastusi, kuid kahjustused tekkisid K S sõidukile xxx reg.märgiga xxx – suur mõlk sõiduki juhipoolsel uksel. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuna kahjustused ei olnud eriti suured ja sõiduki taastamisremont ei ole väga kulukas. Samas pani kaebuse esitaja ühe teoga toime kaks väärtegu ja juhul, kui kaebuse esitaja olnuks hoolikam oma terrvisetõendi kehtivuse tähtaja osas, olnuks ka sõiduki juhtimine olnud välistatud, kuivõrd kaebuse esitaja juhtimisõigus oli peatunud. Seda muidugi juhul, kui kaebuse esitaja oleks seda tervisetõendi kehtivuse tähtaja lõppemist juhtimisõiguse peatumise alusena üldse oluliseks pidanud. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtule adresseeritud kaebuses on kaebuse esitaja väljendanud, et on nõus kandma karistust ja tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd hooletusest tekitatud avarii eest, mida ei märganud. Kaebuses esitatust tulenevalt võib äärmisel juhul tuletada, et ilmselt menetlusalune isik kahetseb toimepandut, kuid kohus suhtub sellesse kriitiliselt, kuivõrd kaebuse esitaja seisukohad tema süü osas on olnud ajas muutuvad. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes leiab kohus, et nii
lg 1, § 233 lg 1 kui ka § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistuste kohaldamine peab ka avalikkusele, mitte ainult süüdlasele, andma signaali, et liikluses hooletule ja teisi kahjustavale käitumisele reageeritakse seaduses ettenähtud korras, s.h ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, kuigi kahe väärteo üheaegne toimepanemine muudab süüd suuremaks. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistusse, on see määratud samas suurusjärgus, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd kaebuse esitaja karistusandmed ei näita, et ta oleks varem samalaadset väärtegu toime pannud, võib ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust lugeda proportsionaalseks. Käesoleval juhul on mõlemad rahatrahvilised karistused määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistused proportsionaalsed süü suurusega ja menetlusaluse isiku isikuandmetega. Kaebuses on taotletud lisakaristuse tühistamist ja rahatrahvi suurendamist, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et kaebemenetluses on kohtul küll õigus kohtuvälise menetleja otsust osaliselt või täielikult tühistada ning teha ka tühistatud osas uus otsus, kuid kaebemenetluses ei või kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada. Seega ei saa kohus määratud rahatrahvi suurendada. Seetõttu jääb rahatrahvi suurendamise taotlus tagajärjetuks. Edasi lisakaristuse määramisse puutuvalt viitab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisaks juhib kohus 13 tähelepanu asjaolule, et menetlusalusele isikule süüks arvatud süütegude toimepanemise eest on nii põhi- kui ka lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on tal üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Nimelt karistati menetlusalust isikut Põhja prefektuuri 27.02.2018 otsusega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Arvestades seda, et Leho Rauda on karistatud ka varem liiklusalase süüteo eest ning viimase süüteo toimepanemisest on möödunud 10 kuud, leiab kohus, et korduv süüteo toimepanemise oht on üheselt tuvastatud. Menetlusalune isik leiab, et kohtuvälise menetleja väide, et ta on eelnevalt karistatud liiklusalase väärteo eest ja et rahatrahv on tasumata, ei anna alust tema süütegude kogumist võtta korduvusena, kuna enne ei ole teda sellise süüteo eest karistatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et korduvust sarnaselt varasemale karistatusele saab arvestada, kui isikul on karistusregistris kehtivad andmed. Riigikohus on otsuses 3-1-1-28-04 leidnud, et isiku varasema karistatuse olemasolu tuvastamiseks ei piisa üksnes tema poolt sarnaste tunnustega teo faktilise toimepanemise tuvastamisest, vaid varasema teo osas peab olema kohtuvälise menetleja või kohtu otsus. Lisaks on nõutav, et varasema teo kohta tehtud otsuse alusel on isiku karistusandmed kantud karistusregistrisse, sest karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 5 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on seadusandja tahteks olnud karistusregistri kandele juriidilise tähenduse andmine just selle küsimuse lahendamisel, kas lugeda isikut varem karistatuks või tegu korduvaks. Seega võttes arvesse antud Riigikohtu otsust võib öelda, et üheks korduvuse hindamise aluseks on karistusregistrisse kantud andmed isiku karistatuse kohta ning mitte see, kas isikut on varasemalt sama süüteo eest karistatud või mitte. Samuti viitavad menetlusaluse isiku karistusandmed sellele, et eelnevalt määratud rahatrahv ei ole menetlusalust isikut sundinud õiguskuulekusele. Määratud rahatrahvi eelmise liiklusalase väärteo toimepanemise eest tasus menetlusalune isik alles 12.03.2019, s.o pärast käesoleva väärteo toimepanemist ning rohkem kui aasta peale eelmise karistuse määramist. Rohkem kui aasta pärast karistuse määramist tasutud rahatrahv annab kohtule tõestust sellest, et see ei ole menetlusalust isikut suutnud piisavalt õiguskuulekusele mõjutada, vaid eelduslikult mõjutas eelmise rahatrahvi maksmist viimase väärteo toimepanemise eest kohaldatud lisakaristus. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, kolme erineva väärteo toimepanemist ja kehtivat karistust, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ainult rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses 14 õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta, kuna peab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks liiga karmiks, kuna vajab sõiduvahendit oma igapäevases töös xxx. Samuti elab ta enda xx-aastase emaga, kes vajab tihti transportimist arsti juurde. Ta vajab sõiduvahendit igapäevaselt ja selle puudumine raskendab tema ja tema ema toimetulekut igapäevases elus ning jätab ta igapäevaste sissetulekuteta. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Seega peab menetlusalune isik aru saama sellest, et edaspidi peab ta sõltumata oma töö iseloomust liikluses käituma viisil, mis välistab tema karistamise juhtimisõiguse äravõtmisega ning juhul, kui menetlusalune isik paneb ajal, mil tal on kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, toime uue liiklusalase süüteo, peab ta arvestama sellega, et temalt võidakse juhtimisõigus karistusena ära võtta. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halxxxks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.