§-de 227 lg 2, § 234 lg 1; § 223 lg 1; 201 lg 2 ja § 237 lg 1 ning NPALS § 15-1 lg 1 järgi: Ralf – Viljar Väljas, isikukood: 39610290847, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varasemalt kriminaal – ja väärteokorras karistatud, käesolevas väärteoasjas kinni peetud 14.05.2019.a kell 13:51; Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja Triinu Riigor Juhindudes karistusseadustiku § 48, väärteomenetluse seadustiku §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ralf – Viljar Väljas Liiklusseaduse § de 227 lg 2; § 234 lg 1; § 223 lg 1; § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemiste eest ja tuginedes KarS § 63 lg 1 karistada teda
lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Samuti tema, eelpool märgitud ajal juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada ja kahjustada inimest, vara või keskkonna, enne sõiduki juurest lahkumist ei rakendanud abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseeneslikku liikuma hakkamist, mistõttu sõiduk veeres otsa kahele pargitud sõidukile: Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx ja Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Xxx, A Kile ja AS xxx ning kerge tervisekahjustuse D Kele, kes jäi kahe sõiduki vahele. Rikkudes selliselt
lg 1 ja
lg 9 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
2 Samuti tema, eelpool märgitud ajal põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sündmuskohale maha liiklusõnnetuses osalenud sõiduki, rikkudes selliselt
lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Samuti tema, eelpool märgitud ajal juhtis mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning helisignaaliga. Rikkudes selliselt
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Samuti tema, eelpool märgitud ajal oli tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – amfetamiini, bensüülekoniini (kokaiini metaboliit) – ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduses ettenähtud nõudei ja nimelt rikkudes NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. (kd I tl 47-51) Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 16.05.2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kinnitas, et tema väärteoasjade arutamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, samuti ei soovi ta kohtuistungil protokolli koostamist. Menetlusalune isik tunnistas end temale etteheidetud väärtegude toimepanemises süüdi. (Kohtute infosüsteemis (edaspidi KIS) olev helisalvestis, kd I tl 55). Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris järgmisi tõendeid: Liiklusõnnetuse akti; (tl 1-2), liiklusõnnetuse teatis, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabelitega; (tl 4-20), sõiduki hoiukohta teisaldamise akti; (tl 21), sõiduki vaatlusprotokolli; (tl 22), tunnistaja V. A ülekuulamise protokolli; (tl 23-24), tunnistaja K. K ülekuulamise protokolli; (tl 25-26), politsei koostatud ettekannet; (tl 27). isiku kinnipidamise protokolli; (tl 28-29), sõidki juhtimiselt kõrvaldamise otsust; (tl 30), joobeseisundi tuvastamise saatekirju; (tl 31-32), narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli (koopiat); (tl 33), joobeseisundi tuvastamise saatekirja; (tl 34), narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli (originaali); (tl 35), menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas isikutunnistuse koopiat; (tl 36, tunnistaja S. S ülekuulamise protokoll; (tl 37-38), teatist liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest; (tl 39), salvestusseadme andmed käsitsi kiiruse salvestamise kohta, märgitud tõendi juurde kuuluvad 2 CD plaadil olevad salvestised; (tl 40-41), taatlustunnistuse koopiat; (tl 41a), hinnangut isikul joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta; (tl 44-45), menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas ülekuulamise kohta koostatud protokolli; (tl 46), väärteoprotokolli nr AB1577893 sh protokolli lisasid; (tl 47-51) ja menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas suhtes väljastatud karistusregistri õiendit; (tl 52-54) Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist samuti ei taotlenud ning jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Ralf – Viljar Väljas süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega, juhtides kohtu tähelepanu teadmisele, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja hinnangul Ralf – Viljar Väljas näol on liikluses tegemist on äärmiselt ohtliku isikuga, viimase tegudel oleks võinud olla äärmiselt traagilised tagajärjed. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. 3 Kohtuväline menetleja märkis kohtulike vaidluste käigus, et menetlusalusele isikule määratav karistus peaks olema niivõrd ebameeldiv, et viimane enam sellisesse olukoda mitte mingi hinna eest sattuda ei tahaks. Menetlusalusele isikule toime pandud väärtegude eest rahalise karistuse mõistmist kohtuväline menetleja otstarbekaks ei pidanud, viimase hinnangul ei ole rahatrahv see karistus, mis motiveeriks menetlusalust isikut õiguskuulekale käitumisele asumist. Samuti ei pidanud kohtuväline menetleja asjakohaseks asenduskaristusena ühiskondlikult kasuliku töö määramist vaid leidis, et Ralf – Viljar Väljast tuleks karistada ja mõjutada lühiajalise vabaduse kaotusega aresti näol. Kohtuväline menetleja arvestades KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid sh ka menetlusaluse isiku kahetsust, mis käesoleval juhul ei saa viimase hinnangul olla karistust kergendavaks asjaoluks, juhindudes KarS § 63 lg 1 tulenevalt taotles kohtult karistada Ralf – Viljar Väljast
§-de 227 lg 2; § 201 lg 2; § 223 lg 1; § 234 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. KarS § 63 lg 3 tulenevalt
234 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Ning KarS § 63 lg 3 tulenevalt NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada viimast arestiga 15 päeva. Lisaks kuna menetlusalune isik oli alates õigusrikkumise toimepanemisest kinni peetud ning sellest on möödunud 48 tundi, siis karistusest maha võtta kaks päeva aresti, karistades menetlusalust isikut väärtegude toimepanemiste eest arestiga 38 päeva. Käesolevas väärteoasjas olevad ekspertiisikulud kogusummas 131 eurot jätta menetlusaluse isiku kanda ning 52 euro ulatuses menetluskulusid jätta riigi kanda. Kohtuväline menetleja arvestades õiguskaitsmise huve ning eripreventiivseid asjaolusid, taotles kohtult määrata menetlusalune isik karistust kandma koheselt. (KIS helisalvestis) Kohtumääruse motiivid: Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja dokumente uurinud digitaaliseid tõendeid, ära kuulanud menetlusaluse isiku seisukohad ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ralf – Viljar Väljast süüdistatakse mitmete erinevate väärtegude toimepanemises ja nimelt
lg 2; § 223 lg 1; § 237 lg 1; § 234 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises. Nimelt heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et tema 14.05.2019.a kella 13:57 paiku juhtis mootorsõidukit XXX reg nr xxx, Tallinnas, xxx juures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit selliselt, et ei hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, oma sõidukogemust ning muid liiklusolusid, sõites otsa kahele pargitud sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuses ja varalise kahju AS Xxx ning A Kile ning AS xxx ning kerge tervisekahjustuse D Kele. Samuti heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette seda, et tema eelpool märgitud kuurpäeval ja ajal juhtides mootorsõidukit eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet ning samuti tarvitas Ralf – Viljar Väljas narkootilisi või psühhotroopseid aineid – amfetamiin, bensüülekoniin (kokaiini metaboliit) – ilma arsti ettekirjutuseta. (tl 47-51) Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles nagu menetlusalune isik ei oleks rikkunud temale väärteoprotokollis etteheidetud
§-dest 90 lg 1 p 1; § 16 lg 1 ja § 20 lg 9; ja 38 lg 1 ning NPALS § 3 lg 1 tulenevaid sätteid, pannes selliselt toime
-des § 201 lg 2; § 223 lg 1; § 234 lg 1; § 227 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod s.t menetlusalune isik ei vaidlustanud kohtus tema suhtes koostatud väärteoprotokollis etteheidetud õigusrikkumisi sisuliselt, tunnistades end kõikides temale väärteoprotokollis etteheidetud 4 väärtegudes süüdi, kahetses ning andis kohtuistungil detailsed ütlusi selle kohta, millistel asjaoludel tema talle etteheidetud väärteod toime pani. Nii on kohtule menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas kohtuliku uurimise käigus antud ütlustest teada, et viimasel ei ole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimise õigust. Auto, millega ta sõitis kuulus liisingufirmale. Tol päeval, kui ta pani toime õigusrikkumised sõitis ta suurel kiirusel, spidomeetrit ta ei vaadanud, kuid ta oli teadlik, mis sõidukiirus selles piirkonnas lubatud on. Politsei sõitis ta autole taha ja ta sai aru, miks politsei seda tegi. Menetlusalune isik mõtles, et läheb kõrvaltänavasse ja eiras seetõttu politsei poolt antud peatumismärguannet, miks ta seda tegi, seletada ei oska. Kõrvaltänavas jättis ta auto seisma, kuna sellel purunes rehv. Teab ta seda, et auto sõitis otsa kahele parkivale sõidukile, seda ütles talle politsei, ise ta seda ei näinud, sest põgenes. Samuti kinnitas menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kohtus, et tema tarvitas narkootilisi aineid kuskil nädal, kaks tagasi. Tarvitas ta kokaiini ja on tarvitanud ka amfetamiini peo käigus. Kahetseb, et kohe seisma ei jäänud ja sellise lollusega hakkama sai. Nõus on hüvitama kõik tekitatud kahjud ja menetluskulud. (Andmebaasis KIS olev helisalvestis 16.05.2019.a) Kohtus menetlusalune isik Ralf –Viljar Väljas kinnitas, et varasemalt on tal tasumata rahatrahve minimaalselt. Kohtul palub ta kaaluda rahatrahvi kohaldamist, aresti oleks ta nõus kandma sellistelt, et sooviks ise hiljem kohale tulla. Arvesse palub ta võtta seda, et ta töötab ja tal on xxx laps, keda ta peab ülal pidama. Tööjuures peab ta leppima kokku, et teda jumala eest lahti ei lastaks või, kui oleks võimalik ühiskondlikku kasulikku tööd teha, siis sellega ta ka nõustuks. Ralf – Viljar Väljas lubas kohtus, et tegemist on tõesti viimase korraga. Ta suutnud nelja aasta jooksul ennast puhtana hoida ja ta suudab ka edaspidi. Arestimajas olles on ta suutnud väga palju järele mõelda ja ta lubab, et mitte midagi sellist enam ei juhtu. Kohus peab menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt temale süüks arvatud väärtegude toimepanemise osas antud ütlusi haakuvateks teiste väärteomenetluse käigus kogutud tõendites sisalduva teabega. Märgitud menetlusaluse isiku ütlustes sisalduva teabega loeb kohus tõendatuks fakti selles, et käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlus selles, et Ralf – Viljar Väljas oli selleks isikuks, kes 14.05.2019.a kell 14.45-15.00 ajal juhtis mootorsõidukit XXX reg nr xxx. Lisaks Ralf – Viljar Väljas täielikult süü omaksvõtule on viimasele väärteoprotokollis etteheidetud väärteod tõendamist leidnud osaliselt ja nimelt järgmiste tõenditega, milliseid kohus kohtuistungil avaldas ja uuris ja nimelt: Liiklusõnnetuse aktiga, millisest nähtub, et 14.05.2019.a kell 14.45-15.00 ajal kohtuväline menetleja on koostanud liiklusõnnetuse akti nr 3100,19,0,256156 ja lisa selle kohta, et märgitud kuupäeval oli toimunud liiklusõnnetus Ralf- Viljar Väljas poolt juhitud sõiduki XXX xxx registreerimisnumbriga xxx, millise omanikuks oli Xxx AS. Märgitud sõidukiga oli otsa sõidetud xxx, Tallinn juures pargitud sõiduauto Xxx Xxxele reg nr xxx, millise omanikuks oli A K. Esimesel sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esiuks ja esiratas, teisel sõiduki esinesid kahjustused parempoolse poritiiva ning parempoolsel esiuksel. Samuti oli Ralf- Viljar Väljas poolt juhitud sõiduk otsa sõitnud samal aadressil asunud ja pargitud Xxx Xxx reg nr xxx, millisele tekkisid järgmised vigastused ja nimelt: esimene registreerimismärk eraldus, kahjustus esimene põrkeraud, esimesel vasakpoolsel nurgal kraape jäljed. Samuti nähtub märgitud tõendist, et liiklusõnnetuses sai vigastusi D K. Liiklusõnnetused põhjustanud juht põgenes sündmuskohalt. (tl 1-2). Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv teave haakub menetlusaluse isiku ütlustega selles, et toimunud oli liiklusõnnetus, millise toimepanemist tema väidete kohaselt ta pealt ei näinud, sest põgenes sündmuskohalt. Kohtu hinnangul liiklusõnnetuse toimumist kinnitavateks tõenditeks on veel teatis liiklusõnnetusest, millisest 5 nähtub, et 14.05.2019.a kella 13.57 ajal xxx, Tallinn juures leidis aset liiklusõnnetus eelpool märgitud tõendis välja toodud asjaolude. Märgitust nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt viidi haiglasse D K. Samuti peeti kinni Ralf- Viljar Väljas, kes ei oma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning, kes toimetati narkojoobe kahtlusega Wismarisse (tl 3). Kohtuväline menetleja on koostanud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabelitega (tl 4-20). Märgitud tõendites on fikseeritud liiklusõnnetuse asjaolud, fotografeeritud on liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastused, millised visuaalsel vaatlusel haakuvad liiklusõnnetuse aktis kirjeldatud vigastustele. Märgitud tõendist ja nimelt fototabelitest nähtub, et Ralf – Viljar Väljas poolt juhitud sõiduki rehvil esineb vigastus, märgitu kohtu hinnangul kinnitab menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste usaldusväärsust selle kohta, et viimane jäi esmalt seisma just seetõttu, et sõidukil purunes rehv. Käesolevas väärteosasjas on koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millisest nähtub, et 14.05.2019.a toimetati sõiduauto XXX xxxD reg nr xxx Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse parklasse seetõttu, et esines kahtlus, et sõidukit juhtinud isikul Ralf – Viljar Väljasel esines mootorsõidukit juhtides narkojoove (tl 21). Kohtule on tõendina esitatud sõiduki vaatlusprotokoll (tl 22). Märgitud tõendist nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt 14.05.2019.a juhitud sõiduauto XXX reg nr xxx, teostatud menetlustoimingu käigus on fikseeritud sõidukil esinenud vigastused, nii on tuvastatud, et sõidki vasakpoolne esiuks on kahjustatud, samuti vasakpoolne esirehv ja velg (tl. 22). Kohtuliku uurimise käigus kohus kohtuistungil avaldas V. Ai ülekuulamise protokolli; (tl 2324), tunnistaja K. Ki ülekuulamise protokolli; (tl 25-26) ning tunnistaja S. S ülekuulamise protokolli; (tl 37-38). Käesoleval hetkel ei saa vähetähtsaks pidada teadmist, et Riigikohtu praktikas (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-55-15) on välja kujunenud seisukoht, et tunnistaja ütluste avaldamine VTMS § 99 lg 8 alusel on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-155-10, p 15). Arvestades teadmist, et tunnistajad V.A ja K. K käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus kohtusse kutsutud ei olnud, üle kuulatud neid ei olnud, jätab kohus märgitud isikute tunnistajatena antud ütlused tõendite kogumist kõrvale ning menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt toime pandud väärtegude tõendamiseseme asjaolude hindamisel ning viimase süüküsimuse lahendamisel ei arvesta. Väärteoasja menetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud S S, kes on politseiametnik. Kohtumenetluse käigus avaldas kohus tunnistaja S. S kohtueelses väärteomenetluses antud ütluste kohta koostatud protokolli. VTMS § 313 lg 1 kohaselt saab kohtuvälise menetleja ametniku räägitu olla tõendiks, kui see isik on kohtu- või kaebemenetluses üle kuulatud tunnistajana. Arvestades teadmist, et S. S kohtus tunnistajana üle ei kuulatud, jätab kohus märgitud tõendi, käesoleva väärteoasja tõendite kogumist välja kui lubamatu tõendi ning menetlusaluse isiku Ralf - Viljar Väljas poolt toime pandud väärtegude tõendamiseseme asjaolude hindamisel ning viimas süüküsimuse lahendamise arvesse ei võta. Kõne all oleva väärteoasja menetluse käigus on politseiametnik S. S koostanud ettekande (tl 27). Kohtu hinnangul märgitud dokumentaalses tõendis on dokumendi koostaja poolt üles märkinud s.t üksikasjalikult on välja toodud, kuidas kõne all oleval kuupäeval politseiametnikud märkasid xxx juures sõidukit XXX reg nr xxx, millise liikumiskiiruseks mõõdeti 90 km/h. Märgitud dokumendis on kirjeldatud, et sõidukile anti politseiametnike poolt 6 peatumismärguanne (sinine ja punane vilkur, koos helisignaaliga), kuid sõiduk ei peatunud vaid kiirendas järsult. Sõiduk jäeti maha juhi poolt xxx ees keset sõiduteed, juht jooksis minema. Hiljem kinnipeetud isikuks osutus Ralf - Viljar Väljas, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kohapeal selgus, et sõiduk oli riivanud ka kahte parkivat sõidukit – Xxx xxx reg nr xxx ja Xxx Xxx reg nr xxx. Sõiduki veeremist oli üritanud takistada D, kes jäi aga ise Xxx xxx ja XXX vahele kinni, isik kurtis valu rinnus ja kätes. XXX leiti ka minigrip rohelise taimse puruga ja kanepisuitsetamise piip, XXX juht viidi Wismarisse narkojoobe kontrolli. Kohtu hinnangul märgitud tõendis sisalduv teave haakub nii menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega kui ka juba eelnevalt märgitud menetluslikes dokumentides tuvastatud teabega. Kohus asub seisukohale, et juba üles loetletud tõenditega on tuvastamist leidnud fakt, et Ralf - Viljar Väljas on olnud selleks isikuks, kes temale väärteo protokollis toimepandud ajal ja kohas sõitis mootorsõidukiga, millise kategooria juhtimise õigus tal puudus, seega pani toime
lg 1 p 3 nõuete rikkumise s.o mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Fakti, et Ralf - Viljar Väljas kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kinnitab viimase suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ostus (tl 30), samuti menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistris sisalduv teave (tl 52-54), millisest nähtub, et menetlusalust isikult on korduvalt ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud sh
Antud väärteoasja menetluse käigus on koostatud isiku kinnipidamise protokoll (tl 28), millisest nähtub, et 14.05.2019.a kella 13:51 ajal peeti
lg 2; § 2354 lg 1 ja
järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kinni just Ralf – Viljar Väljas. Antud teadmist kohtu hinnangul kinnitab, ka käesoleva väärteoasja materjalide juures olev menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas isikutunnistuse koopia (tl 36).
lg 2 nähakse ette väärteovastutus mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Võttes arvesse eelpool märgitud tõendites sisalduvat teavet selle kohta, et menetlusalust isikut on varasemalt
lg 2 järgi korduvalt karistatud, viimane on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning viimasel mootorsõiduki juhtimise õigust omistatud ei ole, siis on alust asuda esikohale, antud juhul on täidetud nii
Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas on temale etteheidetud
Menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et viimane oli mootorsõidukit juhtides teadlik, et tal vastava sõidukikategooria juhtimisõigus puudub, kuid vaatamata sellel asus sõidukit juhtima. Käesoleval hetkel heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette
lg 1 ja § 20 lg 9 nõuete rikkumist ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist (tl 47-51).
lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning
lg 9 sätestab, et enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise, mida menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas 14.05.2019.a ei teinud.
lg 1 kohaselt näeb seadusandja– rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ette väärteovastutuse selle eest, kui mootorsõiduki juht tekitab varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse. Väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt juhitud mootorsõiduki liikuma hakkamise tulemusel, said kahjustada nii viimase enda kasutuses olnud sõiduauto XXX reg nr xxx, milline kuulub Xxx AS-le, kui ka A. Kile kuuluv sõiduauto 7 Xxx Xxx, V. A kasutuses olnud sõiduk Xxx Xxx reg nr xxx ning kannatanuks on olnud veel D K. Kohtu hinnangul märgitu on tuvastamist leidnud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduva teabega (tl 1-2), teatega liiklusõnnetuse toimumise kohta (tl 3), sündmuskoha vaatlusprotokollis ja skeemis tuvastatuga, fototabelites fikseerituga (tl 4-20), sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (tl 21) ning sõiduki XXX vaatlusprotokolliga (tl 22), ettekandega (tl 27) ning liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatisega (tl 39). Viimati märgitud tõendist nähtub, et 14.05.2019.a kella 13.50 ajal vajas EMOs abi D K, kes oli kannatanuks xxx Tallinn aset leidnud liiklusõnnetuses, märgitud dokumendis on fikseeritud ka kannatanul esinenud vigastused. Ka menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas enda kohtus antud ütlused kohtu hinnangul haakuvad välja toodud tõendites sisalduva infoga. Kohtuliku uurimise käigus menetlusalune isik kinnitas, et ta läks kõrvaltänavasse, jättis auto seisma. Autole ei läinud peale parkimisekäik. Ta läks sealt minema ja ta teab, et auto sõitis siis otsa kahele parkivale sõidukile. Sõidukitele otsasõit leidis aset siis, kui tema oli sealt juba läinud, ise ta seda pealt ei näinud. Sellest sai ta teada hiljem, siis, kui politseinikud talle seda ütlesid, et nii juhtus (KIS olev helisalvestis). Vaatamata sellele, et käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastamist leidnud fakt, et menetlusalune isik oleks ise pealt näinud, kuidas liiklusõnnetus toimus, on kohtu hinnangul tõendatud, et viimane on täitnud
lg 1 väärteokoosseisus ette nähtud objektiivse koosseisu – s.t oma hooletu käitumisega tekitanud varalise kahju eelpool märgitud varale ning tervisekahjustuse D Kele. Menetlusalune isik on kinnitanud kohtus, et temale oli teada, et korrektselt ta sõidukit, millegipärast parkida ei saanud, kuid vaatamata sellele otsustas ta koheselt sündmuskohalt põgeneda. Kohtu hinnangu selline menetlusaluse isiku hooletu suhtumine nii enda kasutuses olevasse, kui ka teda ümbritsenud teiste isikute varasse sh võimalike ümbruses viibivate elu ja tervisesse näitab üheselt seda, et Ralf – Viljar Väljas on olnud ükskõikne ning see on kohtu hinnangul taunitav. Ralf – Viljar Väljasele heidetakse käesolevas väärteoasjas ette seda, et tema põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sündmuskohale maha liiklusõnnetuses osalenud sõiduki, rikkudes selliselt
lg 5 nõudeid, pannes toime
Kohtu hinnangul märgitu kohtuliku uurimise käigus kinnitust ei leidnud. Vaatamata sellele, et kõne all olevas väärteo asjas on tuvastamist leidnud fakt, et Ralf – Viljar Väljas on temale
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud oma hooletu käitumise tõttu, siis ei ole tuvastamist leidnud fakt, et tema oleks näinud ise pealt liiklusõnnetuse toimumise hetke.
on seadusandja välja toonud nõuded, mida peab üks juht tegema, kui on sattunud liiklusõnnetusse.
lg 5 kohaselt, sellises olukorras olev juht lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohtu hinnangul märgitud tingimuse täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui viimane on teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Käesoleval hetkel seda tuvastatud ei ole, et menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas oleks olnud teadlik, et tema hooletu käitumise tulemusena liiklusõnnetus toimus. Märgitust tulenevalt ei saa temale järgneda ka vastutust
Kohus asub seisukohale, et käesoleval hetkel on menetlusaluse isiku ütlustes tulenevalt tuvastatud teadmine, et Ralf – Viljar Väljas jättis põgenedes küll sõiduki maha, kuid liiklusõnnetus toimus alles siis kui tema oli lahkunud sõiduki juurest.
lg 1 kohaselt nähakse väärteovastutus ette liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest. 8 Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastamist leidnud, et Ralf – Viljar Väljas oleks pealt näinud toimunud liiklusõnnetust, seejärel põgenenud liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning jätnud kannatanu abitusse seisundisse. Märgitu kohtu hinnangul tähendab seda, et
lg 1 väärteokoosseisu objektiivset külge tuvastatud ei ole ning seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes märgitud väärteokoosseisus menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Ralf – Viljar Väljasele heidetakse ette seda, et tema juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning helisignaaliga, rikkudes selliselt
lg 1 nõudeid, pannes toime
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.
lg 1 kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
lg 1 sedastatakse, et sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kõne all olevas väärteoasjas on kogutud tõendeid ka salvestiste näol. Nii on väärteoasja materjalide juurde kohtuvälise menetleja poolt lisatud 2 CD plaadil olevad videosalvestised, millised kohtu hinnangul toetavad menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljasele ette heidetud väärteoprotokollis välja toodud süüdistuse põhjendatust ning seda eelkõige
lg ja
Riigikohus lahendis nr 3-1-1-74-09 p 9 on märkinud, et VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Tõendi nõuetekohasest vormistatusest ei saa rääkida siis, kui seda tõendit väärteoasja materjalide juures ei ole. Kui mingit teavet nõuetekohaselt tõendina vormistada ei saa, siis jääb see süüteomenetluses tõendamisel kasutamata. Väärteomaterjalidest (üldjuhul vastavast määrusest) peab olema näha, kuidas ning kuna on kõnealune salvestis saadud. Vajadusel tuleb astuda erinevaid täiendavaid menetluslikke samme selleks, et tõendusliku tähendusega teave muutuks tajutavaks. Nii näiteks võidakse videosalvestuse üksikutest kaadritest teha väljatrükke ja vajadusel toimetada ka nende väljatrükkide vaatlust. Salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida. Käesolevas väärteoasjas videosalvestiste kohta vaatlusprotokolli koostatud ei ole, kuid kohtu hinnangul ei kummuta see salvestiste kui tõendite usaldusväärust ja lubatavust. Väärteoasja materjalidest nähtub üheselt, kuidas märgitud salvestised on tõendikogumisse jõudnud. Nii nähtub salvestuse andmetest (tl 40-41), et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteorikkumist, millised puudutavad eelkõige viimase poolt kiiruse ületamist ja politsei poolt peatumismärguande eiramist on salvestatud. 9 Kõne all olevatest videosalvestistest nähtu, et 14.05.2019.a anti peatumismärguanne mootorsõidukit XXX reg nr xxx juhtinud juhile, kuid juht eiras peatumismärguannet ning asus põgenema, sõites politsei eest ära maksimumkiirusega 90 km/h. Kohtuliku uurimise käigus menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kinnitas, et tema sai aru küll, et peatumismärguanne oli talle antud, kuid miks ta seda eiras ja eest ära sõitma hakkas, sellele ta vastata ei osanud, kahetseb, et sellise lollusega hakkama sai. Märgitust tulenevalt kohtu hinnangul puudub antud hetkel vaidlus selle üle nagu menetlusalune isik ei oleks aru saanud, et politsei poolt antud peatumismärguanne oli antud just talle. Juba varasemalt analüüsitud ettekandest (tl 27) sisalduvast informatsioonist nähtuvalt on kirjeldatud, kuidas politsei menetlusalusele isikule peatumismärguande andis, mida viimane eiras. Nii on väärteoasja menetluse käigus tuvastamist leidnud fakt, et politsei sõitis menetlusaluse isiku pool juhtud sõiduki taha ning andis sinise ja punase vilkuri ja helisignaali kaudu peatumismärguande. Menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas, märgitule vastu vaielnud ei ole. Kohtu hinnangul on antud väärteoasja objektiivne külg eelpool märgitud tõendites sisalduva teabega tõendamist leidnud, menetlusalune isik märgitud väärteo toime pannud tahtlikult. Käesolevas väärteomenetluses heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette seda, et tema juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 87 km/h, millega ületas antud tee lõigul lubatut suurimat sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 37 km/h võrra, rikkudes selliselt
lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
lg 2 järgi.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Ralf – Viljar Väljas suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud väärtegu kiiruse ületamise osas on samuti tõendamist ja nimelt järgmiste tõenditega: salvestuse andmetega ja salvestuse andmete juures oleva videosalvestuses sisalduva teabega (tl 40 ja videosalvestused CD plaatidel), milledest nähtub, et 14.05.2019.a kella 13:48 ajal mõõdeti menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt juhitud XXX reg nr xxx suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h ning seda alal, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h. Kohtule on teada, et mõõtmist on läbi viidud 21.03.2019.a taadeldud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr LE0024, kinnitab antud teadmist sellekohane taatlustunnistuse koopia (tl. 41a). Märgitus tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et menetlusaluse isiku sõidukikiiruse mõõtmine ei vasta tegelikkusele. Samuti ei pea kohus vähetähtsaks teadmist, et Ralf – Viljar Väljas ise kohtus on kinnitanud, et kiirust ta ületas. Samuti on menetlusalune isik kinnitanud, et talle oli tegelikkuses teada, missuguse sõidukiirusega ta sõita oleks võinud, kuid eiras seda (KIS olev helisalvestis). Käesolevas väärteomenetluses on koostatud ka menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas ütluste kohta menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 46), millises on fikseeritud sisult sarnased menetlusaluse isiku ütlused toime pandu kohta, millised viimane andis kohtuistungil. Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet ja informatsiooni kogumis, asub kohus seisukohale, et nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h asulasisesel teel, kus liiklevad samal ajal mitmed teised liiklejad ning arvestades sõiduki peatamisteekonda, seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Tegemist on ühe enamohtlikuma väärteoga liikluses ning sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele. 10 Kuna menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas ise tunnistab, et rikkus lubatud sõidukiirust ületades seadust, siis on ka kohtul alust asuda seisukohale, et menetlusalune isik pidi tajuma seda, et tema paneb toime väärteo ja teeb seda otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud ka käesolevas väärteoepisoodis puuduvad. Tuginedes eelpool märgitud tõendites sisalduvale infole ja hinnates käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et Ralf – Viljar Väljas süüksarvatud
lg 1 p 2 nõuete rikkumine, väärtegu, milline on kvalifitseeritud
lg 2 järgi on aset leidnud, menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h. Ralf – Viljar Väljasele heidetakse ette seda, et tema väärteo protokollis märgitud ajal ja kohas oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid – amfetamiini, bensüülekoniini (kokaiin ja metaboliit), ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduses ettenähtud nõudeid, s.t rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud NPALS § 15-1 järgi. Ralf – Viljar Väljasele on ette heidetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPLAS) § 151 lg 1 s.o narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses väärteo osas leiab kohus järgmist: Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisus nähakse ette väärteovastutus narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamist, omandamist või valdamist. Käeoleval hetkel heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette seda, et tema 14.05.2019.a kella 13:57 ajal väärteoprotokollis märgitud mootorsõidukit juhtides oli ka eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – amfetamiini, bensüülekoniini (kokaiini metaboliit) ja seda ilma arsti ettekirjutusega. NPALS § 151 lg 1 etteheidetud väärteo toimepanemises Ralf – Viljar Väljas on ennast ka süüdi tunnistanud. Nii on viimane kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et tema tarvitas narkootilisi aineid kuskil nädal, kaks tagasi. Tarvitas ta kokaiini ja on tarvitanud ka (KIS andmebaasis olev helisalvestis). NPALS § 151 kohaselt tuleb tuvastada isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks loetakse NPALS § 2 p 1 kohaselt narkootilised ja psühhotroopsed ained – NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Käesoleva väärteoasja tõendikogumisse kohtuväline menetleja on lisanud ja kohtuliku uurimise käigus on uuritud järgmisi tõendeid, millised kohtu hinnangul toetavad menetlusalusele isikule kõne all olevas väärteoepisoodis esitatud süüdistuse põhjendatust ja asjakohasust ja nimelt on antud väärteoasja menetluse käigus koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirju; (tl 31-32), millistest nähtub, et menetlustoimingule allutatud just, Ralf – Viljar Väljas, kelle uriinianalüüsi tulemusena tuvastati, et viimane on tarvitanud amfetamiini ja bensüülekoniini (kokaiini metaboliit), antud teadmist kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekirjas sisalduv teave (tl 34). Koostatud on narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll (originaal); (tl 35) ning hinnang isikul joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 44-45). Viimase dokumentaalse tõendiga on tuvastamist leidnud fakt, et menetlusalusel isikul esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toime tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esinenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid 11 selle kohta, et Ralf – Viljar Väljas võiks ilma arsti ettekirjutuseta manustada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mis sisaldaksid eelpool märgitud aineid. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et Ralf – Viljar Väljas näol on tegemist isikuga, kellel on olnud kokkupuutumust narkootiliste ainetega sh ka kaebuse esitaja enda väidete kohaselt ka kokaiini ja amfetamiiniga. Kohtu hinnangul amfetamiini ja kokaiini metaboliidi sattumine menetlusaluse isiku organismi ei saa olla juhuslik. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud Ralf – Viljar Väljas etteheidetud, NPALS § 15-1 lg 1 väärteokoosseisu objektiivne külg. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas on temale etteheidetud väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas etteheidetud käitumine s.t narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta 14.05.2019.a ei olnud juhuslik vaid pigem viimast iseloomustav. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas süü NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o. narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine), toimepanemises tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, Ralf – Viljar Väljas etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ralf – Viljar Väljas on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Ralf – Viljar Väljas on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Ralf – Viljar Väljas pidi keelatud aineid tarvitades mõistma, et rikub narkootilise aine käitlemise nõudeid ja tal puudub vastav arsti ettekirjutus, millega paneb toime väärteo. Eelpool analüüsitud väärteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et Ralf – Viljar Väljas teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta) ja soovis seda. Eeltoodut kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kuna antud väärteoasja menetluse raames on kogutud piisavalt tõendeid, milliseid on uuritud kogumis igakülgselt, viidatud on mitmetele Riigikohtu lahendites kajastatud seisukohtadele annab märgitu võimaluse asuda seisukohale s.t jõuda veendumusele, et just menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, millised on kvalifitseeritud
§ -de 201 lg 2; § 223 lg 1; § 234 lg 1; § 227 lg 2 ja NPALS § 15-1 lg 1 järgi. Kohus juhib tähelepanu sellele, et teatavasti on risk võimalik oht. Seoses sellega, et igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on eelnevalt tarvitanud narkootilisi või/ja psühhotroopseid, kujutab endast liikluses suure ohu loomist ning seega on ühiskonnas soovimatu. Käesolevas kaasuses Ralf – Viljar Väljas olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning asus seejärel omamata selleks vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, mootorsõidukit juhtima, eiras politsei märguannet peatuda, ületas lubatud suurimat sõidukiirust, põhjustas liiklusõnnetuse tekitades nii varalist kui ka tervise kahjustuse isikule. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalust isikut Ralf – Viljar Väljast toimepandud väärtegude eest karistada arestiga ja nimelt: juhindudes KarS § 63 lg 1 tulenevalt taotleti kohtult Ralf – Viljar Väljast karistada
§-de 227 lg 2; § 201 lg 2; § 223 lg 1; § 234 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. KarS § 63 lg 3 tulenevalt
234 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Ning KarS § 63 lg 3 tulenevalt NPALS § 15 -1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada 15 päeva. Lisaks kuna menetlusalune isik oli alates õigusrikkumise toimepanemisest kinni peetud, möödunud oli 48 tundi, siis karistusest maha võtta 2 päeva aresti, karistades Ralf – Viljar Väljast arestiga 28 päeva, millise kandmisele 12 määrata viimane koheselt. Väärteoasjas tekkinud menetluskulud - ekspertiisikulud menetlusaluselt isikult välja mõista osaliselt. (KIS helisalvestis) Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja taotlus karistada menetlusalust isikut arestiga on asjakohane ja põhjendatud. Ralf – Viljar Väljasele karistuse määramisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kohtuliku uurimise käigus avaldanud korduvalt kahetsus toimepandud väärtegude osas. Antud kaasuses kohus menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolset kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvesse ei võta, menetlusaluse isikupoolne kahetsus ei ole kohtule veenev. Kohtu hinnangul karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdlase hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et menetlusalust isiku on varasemalt korduvalt karistatud seda nii kriminaal – kui ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest, märgitu on kohtule isikut iseloomustavaks asjaoluks ning märgitu viitab üheselt sellele, et pigem on Ralf – Viljar Väljase elustiiliks saanud liiklusnõuete eiramine ning tema ükskõikne suhtumine kehtivasse õiguskorda ning nii enda kui ka teiste eludesse, jätkates liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, Ralf- Viljar Väljase poolt toime pandud väärteod on läinud aina ohtlikumaks. Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta teadmist, et Ralf – Viljar Väljast on varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, see näitab üheselt menetlusaluse isiku suhtumist temale varasemalt mõistetud karistustesse. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas poolt väljendatud kahetsus on paljasõnaline ning antud eesmärgi ja lootusega, et kohus kohtleks teda toime pandud väärtegude eest võimalikult leebelt. Nii on menetlusalune isik taotlenud kohtulikul uurimisel ning kohtulike vaidluste käigus, et kohus kaaluks veelkord rahatrahvi kohaldamist või aresti üldkasuliku tööga asendamist. Kohus asub seisukohale, enam ei otstarbekas menetlusalust isikut karistada rahatrahvidega, vaid viimase suhtes tuleb karistusena kohaldada raskemaliigilist karistust ja see on arest ning seda eelkõige seetõttu, et kohus on jõudnud järeldusele, et Ralf – Viljar Väljas ei ole siiski aru saanud oma rikkumiste raskusest. Kohus hindab küll menetlusaluse isiku avameelsust süü tunnistamisel, kuid otsuse tegemisel arvestab ka asjaoluga, et nii suures mahus väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, millised enamuses on otsese tahtlusega toime pandud süüteod viitavad sellele, et viimase süü on suur. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka fakti, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud üldohtlikud liiklusalased väärteod toime ajal, mil liiklus on tihe ja rahvarohke ning piirkonnas, kus liigub rahvast tavapäraselt rohkem (elumajade vahetus läheduses). Kohus ei pea käesoleval hetkel võimalikuks ka menetlusalusele isikule karistusena mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest kohtu hinnangul üldkasuliku töö määramine antud situatsioonis ei oleks piisav õiguskaitsehuvide tagamiseks. Antud kaasuses menetlusalusel isikul oli võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega neid tagajärgi vältida. Menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele väga ohtlik ning seega tuleb ta liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks, kui isik kannab karistusena aresti ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Eripreventiivselt aitab karistusena aresti kandmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõistma, et enne mootorsõiduki juhtimist tuleb esmalt omandada vastava 13 kategooria sõiduki juhtimise õigus, aru saada, et lubatud sõidukiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg ning, et järgida tuleb politsei poolt antud korraldusi. Samuti peab viimane hakkama aru saama, et olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid on keelatud ükskõik, millist sõiduvahendit juhtida. Üldpreventsiooni arvestades võivad märgitud teadmised, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et Ralf Viljar Väljas tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § -de 227 lg 2; § 234 lg 1; § 223 lg 1; § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemiste eest ja tuginedes KarS § 63 lg 1 karistada teda
Samuti tuleb menetlusalust isikut karistada NPALS § 15-1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ja karistada teda arestiga 15 päeva. Märgitu tähendab, et menetlusalusel isikult tuleb karistusena ära kanda arest 30 päeva. Juhindudes KarS § 68 lg 2 tuleb Ralf – Viljar Väljasele mõistetavast arestist kantuks lugeda tema kinnipidamise aeg 14.05.2019.a. kell 13.51 kuni 16.05.2019.a s.o 48 h, lugedes menetlusaluse isiku poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva aresti. Antud hetkel ei saa kohus jätta tähelepanuta menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljase taotlust, et juhul, kui kohus talle karistusena aresti määrab, võimaldaks tal seda kanda osade kaupa ja annaks talle aega oma eraelulisi asju sättida. Menetlusalune isik on kohtule teada andnud, et tema töötab ning tal on kodus väike laps. (KIS helisalvestis) Kohus sellekohast menetlusaluse isiku taotlust peab asjakohaseks ning võttes arvesse menetlusaluse isiku perekondlikku ja tööalast seisundit võimaldab viimasel temale määratud aresti kanda osade kaupa, tingimusel, et järjest kantava karistuse – aresti kestvus peab olema vähemalt kaks päeva. Eeltoodule tuginedes ja tuvastatut arvesse võttes kohus märgib, et juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 tuleb lõpetada väärteomenetlus Ralf – Viljar Väljas süüdistuses Liiklusseaduse § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3 välja mõista Ralf – Viljar Väljaselt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasud joobeseisundi tuvastamise eest kogusummas 131.- eurot, muus osas jätta ekspertiisikulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud Ralf – Viljar Väljasel tuleb riigi tuludesse tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse makseinfos märgitud kontole. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.