lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt
lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest.
lg 3 kohaselt vastutavale kasutajale laienevad lõikes 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga. Esmalt märgib kohus, et selguse huvides peaks rikutud õigusnormina olema väärteoprotokollis välja toodud ka sama paragrahvi lõige 2, millest nähtuvad need kohustused, mis laienevad ka vastutavale kasutajale. Teokirjelduses on
lg 2 sisu siiski väljatoodud ning kohtul on võimalik eelnimetatut ka sisuliselt analüüsida, väljumata väärteoprotokollis toodud teokirjelduse piiridest.
lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Sama sätte lõike 3 kohaselt laieneb eeltoodu ka vastutavale kasutajale. Vaidlust ei ole selles, et 16.03.2019 kell 01:06 Tallinnas xxx ja xxx ristmikul toimunud liiklusõnnetuses osales Andres Aasma kasutuses olnud J A kuulunud sõiduk xxx. Vaidlust ei ole ka selles, et 27.03.2019 kell 14:40 ajal Harjumaal, xxx ei andnud Andres Aasma liiklusõnnetuse hetkel roolis olnud isiku kohta liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel mootorsõiduki kasutaja nime, aadressi, sünniaega ja juhiloa numbrit. Väärteoprotokollis kajastatud faktilisi asjaolusid kinnitavad lisaks kaebuse esitaja enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll ja J. A poolt A. Aasmale koostatud volikiri. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et kuigi ta ei ole liiklusõnnetuse põhjustanud juhi andmeid talletanud ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel neid edastanud, ei saa temale ette heita liiklusseaduse § 72 lg 3 rikkumist ning sellega liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, sest ta kasutab sõidukit volikirja alusel ning ta ei ole sõiduki omanik ega ka vastutav kasutaja. Sõiduki tehniline pass ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitavad, et sõiduki omanik on J A. J.A kinnitas, et ei ole olnud ka suulist kokkulepet, mille kohaselt oleks sõiduki omanikuks sõiduki valdaja A.Aasma. Seega, ei ole Andres Aasma sõiduki xxx omanik. Vastutavat kasutajat Maanteeameti liiklusregistri väljavõttel ega ka tehnilises passis märgitud ei ole.
p 93 kohaselt vastutav kasutaja on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Seega, jättes hetkel kõrvale kodakondsuse- ja elukohapiirangu (isik on alalise elukohaga Eesti kodanik), näeb
p 93 eeldustena ette nii kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu olemasolu (mida käesoleval juhul ei ole, kuna J.A sõnade kohaselt ostis ta ise selle auto) kui ka kande vastutava kasutaja kohta liiklusregistris. Eelnimetatud tõlgendust toetavad ka liiklusseaduse seletuskirjad, mille kohaselt vastutava kasutaja puhul on, nagu nimetusestki nähtub, tegemist isikuga, kellele on pandud sõiduki suhtes omanikusarnased kohustused – vastutus sõiduki õiguspärase kasutamise eest. Taoline kohustus tekib isiku vastutava kasutajana registrisse kandmisega. (liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus 179 SE). Paragrahvi 11 lõike 3 lisamine täidab lünga, mis praegu liikluse valdkonnas on – mootorsõidukiomanik (või vastutav kasutaja) suurema ohuallika valdajana peab küll tagama mootorsõiduki õiguspärase kasutamise, kuid praktika on näidanud, et sunnivahendita seda kohustust ei täideta. Samas puudub ka võimalus riikliku järelevalve teostamiseks. Järelevalve on võimalik juhul, kui omanik teab, kelle kasutuses temale kuuluv mootorsõiduk on ning vajadusel annab selle kohta informatsiooni ka järelevalveametnikule. Vajalikud andmed saab omanik (või vastutav kasutaja) ka praegu mootorsõiduki kasutajale volikirja koostades, muudatus lisab vaid kohustuse neid andmeid ka säilitada (seletuskiri liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 179 SE II). Eeltsiteeritu kinnitab, et ka seadusandja eristab vastutavat kasutajat volikirja alusel kasutajast ning vastutus andmete talletamise eest on omanikul ja vastutaval kasutajal. Vastutavaks kasutajaks saab lugeda üksnes vastavasse registrisse vastutava kasutajana kantud isikut. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a määrusele nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord 1“ § 31 lg-le 2 peab vastutav kasutaja enda registrisse kandmiseks andma kirjalikus või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis nõusoleku. Taoline nõue on igati loogiline, arvestades, et isiku vastutava kasutajana liiklusregistrisse kandmisest tekivad talle erinevad kohustused, sh
Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt nähtuvalt, on ka kohtuväline menetleja tõlgendanud liiklusseaduse § 72 lg 2 kohaldumist vaid liiklusregistrisse kantud sõidukiomaniku ja sõiduki vastutava kasutaja suhtes: Sõidukiomanik ja sõiduki vastutav kasutaja = mootorsõiduki eest vastutav isik Kirjaliku hoiatamismenetluse regulatsioonis käsitletakse nii liiklusregistrisse kantud sõidukiomanikku kui sõiduki vastutavat kasutajat mootorsõiduki eest vastutava isikuna. Mootorsõiduki eest vastutav isik peab tagama enda kasutuses oleva mootorsõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kohustus tagada mootorsõiduki õiguspärane kasutamine tähendab ka omaniku õigust ja kohustust otsustada, kellele ta oma mootorsõidukit kasutada annab. Seega on tema kohustus hea seista selle eest, kuidas ja millal teised isikud tema mootorsõidukit kasutavad, millest tulenevalt peab ta omama ka teavet mootorsõidukit kasutanud teiste isikute kohta. Eelkõige tagab seda kohustust liiklusseadus § 72 lg 2, mille kohaselt on vastutaval isikul kohustus omada ja säilitada teise isiku poolt sõiduki kasutamise ajal või kuue kuu jooksul pärast kasutamise lõppemist teavet selle kohta, kes tema mootorsõidukit kasutanud on. Sealhulgas sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanime, aadressi, juhiloa numbri, sünniaja või isikukoodi ning liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel seda teavet temaga jagada. Kõigest eelnevast johtuvalt nõustub kohus kaebajaga selles, et volikirja alusel sõidukit kasutav isik ei ole vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 p 93 mõttes. Kuivõrd Andres Aasma kasutas sõidukit lihtkirjaliku volikirja alusel ning ta ei olnud kantud liiklusregistrisse vastutava kasutajana, siis ei ole Andres Aasma sõiduki xxx vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 p 93 mõttes. Seega puudub Andres Aasma puhul oluline eeldus
Järelikult ei saa Andres Aasma vastutada
Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes VTMS §-st 132 p-st 3 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p3, 29 lg 1p1 133, 134, Otsustas 1.Rahuldada Andres Aasma kaebus. 2. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 tühistada ja lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus Andres Aasma suhtes süüdistuses liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on kaebuse esitanud isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 28.06.2019
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.