S §199 lg.1; §22 lg.
lg.2 p.3 ja §22 lg.
xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxx, töökoht puudub, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud - Tallinna Linnakohtu 07.06.1995 otsusega KrK §15 lg.2 - §139 lg.2 p.3 järgi rahatrahviga summas 3000 krooni - Jõgeva Maakohtu 24.08.1995 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 8 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud - Ida-Viru Maakohtu 13.03.1996 otsusega KrK 1 - - - - §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi rahatrahviga summas 1000 krooni Kohtla-Järve Linnakohtu 18.03.1997 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 ja §140 lg.2 p.1, 2, 3, 4 järgi vabadusekaotusega 3 aastat 4 kuud Lääne-Viru Maakohtu 07.05.1998 otsusega KrK §17 lg.6 - §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud Kohtla-Järve Linnakohtu 18.03.2002 otsusega KrK §210-2 lg.2 p.2 järgi vangistusega 1 aasta Viru Maakohtu 16.11.2006 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega KarS §266 lg.2 p.3 ja §199 lg.2 p.4, 6, 7, 8 järgi vangistusega 5 aastat JB sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega KarS §22 lg.
xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega KarS §199 lg.1; §22 lg.
lg.2 p.3 ja §22 lg.2 p.
lg.2 p.4, 6, 7, 8 järgi vangistusega 4 aastat tingimisi katseajaga 5 aastat Kannatanud AS Xxx registrikood xxx, asukoht xxx esindaja xxx OÜ Xxx registrikood xxx, asukoht xxx esindaja xxx Juhindudes KrMS §306 lg.1 p.11, 14; §312 p.8; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: 2 Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista A PILT, J BLT ja R PILT solidaarselt OÜ Xxx kasuks tsiviilhagi katteks 6608 (kuus tuhat kuussada kaheksa) eurot 46 senti. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista A PILT, J B ja R PILT solidaarselt AS Xxx kasuks 169 143 (ükssada kuuskümmend üheksa tuhat ükssada nelikümmend kolm) eurot 90 senti. Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 ja §190 p.1 alusel välja mõista AS Xxx kasuks valitud esindajale makstud tasu - A PILT 2828 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot 09 senti - J BLT 2828 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot 09 senti - R PILT 2828 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot 09 senti - AS-lt xxx 2828 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot 09 senti. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt A PILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti (s.h. ettevalmistus 32 eurot, esinemine kohtuistungil 32 eurot, käibemaks 12,80 eurot). Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt J BLE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 84 (kaheksakümmend neli) eurot 04 senti (s.h. esinemine kohtuistungil 32 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 20 eurot, sõidukulud 18,20 eurot, käibemaks 14,04 eurot). Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt R PILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti (s.h. ettevalmistamine 32 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 32 eurot, käibemaks 12,80 eurot). Välja mõista A PILT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti riigituludesse. Välja mõista J BLT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti riigituludesse. Välja mõista R PILT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 45 (nelikümmend viis) eurot 84 senti Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulud tuleb A PIL, J BL ja R PIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. 3 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 31.05.2012. Asjaolud ja menetluse varasem käik Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega mõisteti A P süüdi KarS §199 lg.2 p.4, 6, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust alates 14.06.2008; R P KarS §199 lg.1 ja §22 lg.
S §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust alates kinnipidamiskohta karistuse kandmisele saabumisest. Sama otsusega mõisteti A P süüdistuses KarS §266 lg.2 p.3 järgi, R P süüdistuses KarS §22 lg.
S §22 lg.
Sama otsusega leiti, et J B kinnipidamisega on isikule alusetult vabaduse võtmisega tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Sama otsusega tühistati J B suhtes valitud tõkend. Sama otsusega mõisteti A Pilt ja R Pilt solidaarselt välja 1648,50 krooni seoses OÜ Xxx majutus- ja sõidukuludega. Sama otsusega jäeti Eesti Vabariigi kanda J B kriminaalmenetluse kulud. Sama otsusega jäeti AS Xxx tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni ja OÜ Xxx tsiviilhagi summas 103 400 krooni läbi vaatamata ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vastavalt KrMS §310 lg.3. Sama otsusega jäeti rahuldamata AS Xxx taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks summas 177 000 krooni, kuna esitamata olid põhjendavad tõendid. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati eelnimetatud Viru Maakohtu otsus järgmistes osades: A Pi õigeksmõistmises kuriteos KarS §266 lg.2 p.3 järgi; R Pi õigeksmõistmises kuriteos KarS §266 lg.2 p.3 järgi; R Pi karistamises KarS §64 lg.1 järgi, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas; J B õigeksmõistmises kuriteos Kar §22 lg.
lg.2 p.6, 7, 8 järgi ja temale seoses vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamises; J B õigeksmõistmisega seoses kriminaalmenetluskulude riigi kanda jätmises; J B tõkendi tühistamise osas; AS Xxx tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni ja OÜ Xxx tsiviilhagi summas 103 400 krooni läbi vaatamata jätmises ja tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks jätmises vastavalt KrMS §310 lg.3; AS Xxx õigusabi teenuse osutamises Õigusbüroo xxx AS poolt summas 177 000 krooni rahuldamata jätmises; A Pilt ja R Pilt solidaarselt 4 1648,50 krooni väljamõistmises seoses OÜ Xxx esindaja sõidu- ja majutuskuludega kohtuliku arutamise käigus. Sama otsusega tunnistati A P süüdi KarS §266 lg.2 p.3 järgi , mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, karS §64 lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust alates 14.06.2008. Sama otsusega tunnistati R P süüdi KarS §22 lg.
S §64 lg.1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS §68 lg.1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS §73 lg.1, 3 alusel otsustati jätta täitmisele pööramata katseajaga 5 aastat. Sama otsusega tunnistati süüdi J B KarS §22 lg.
S §68 lg.1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS §74 lg.1, 3 alusel otsustati mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Sama otsusega kohaldati J B suhtes tõkend – elukohast lahkumise keeld – kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sama otsusega mõisteti J Blt välja sundraha summas 6525 krooni, kaitsjatasu summas 8962,10 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 631,90 krooni. Sama otsusega mõisteti J Blt, A Pilt ja R Pilt solidaarselt välja 1648,50 krooni seoses OÜ Xxx esindaja sõidu- ja majutuskuludega kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus. Sama otsusega saadeti kriminaalasi AS Xxx ja OÜ Xxx tsiviilhagide osas ning AS Xxx õigusabi teenuse osutamises Õigusbüroo xxx AS poolt uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.05.2010 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsus osas, millega J B tunnistati süüdi KarS §199 lg.2 p.6, 7 järgi, jättes J Ble mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega jäeti OÜ Xxx tsiviilhagi 6608,46 eurot ja AS Xxx tsiviilhagi 169 143,90 eurot KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Sama otsusega mõisteti A Pilt, J Blt ja R Pilt solidaarselt AS Xxx kasuks välja valitud esindajale makstud tasu 11 312,36 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 17.06.2011 kohtuotsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus. Maakohtu istung Maakohtu istungil palus ringkonnaprokurör Irina Karo AS Xxx tsiviilhagi summas 169 143,90 € ja OÜ Xxx tsiviilhagi summas 6608,46 € mõista välja süüdistatavatelt 5 solidaarselt. AS Xxx taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 11 312,36 € palus ringkonnaprokurör rahuldada ning nimetatud summa mõista välja süüdimõistetutelt ja AS-lt xxx võrdsetes osades. AS Xxx esindaja xxx palus maakohtu istungil rahuldada tsiviilhagi summas 169 143,90 € ning mõista see summa välja solidaarselt süüdistatavatelt ja AS-lt xxx. Menetluskulude taotluse osas palus esindaja mõista 70% menetluskuludest välja ASlt xxx ja 30% menetluskuludest kohtualustelt. OÜ Xxx esindaja xxx palus maakohtu istungil rahuldada tsiviilhagi summas 6608,46 €. Esindaja toetas AS Xxx esindaja väiteid. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et tsiviilhagi suurus tuleb eraldi tõendada. Kaitsja leidis, et tegemist võis olla kaupluse suure juurdehindlusega, võrdlevat analüüsi ei ole. Menetluskulude osas tegi kaitsja ettepaneku võrrelda summat kallite advokaatide kuludega ning leidis, et töö ei ole olnud põhjalik ja võrreldav tippadvokaatide tööga. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui maakohus leiab, et tsiviilhagi kuulub läbivaatamisele, tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulude osas leidis kaitsja, et see summa kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna tegemist ei ole mõistliku suurusega tasuga, lähtuma peaks kaitsjatasu summadest. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov ei nõustunud maakohtu istungil ringkonnaprokuröri seisukohaga ja nõustus teiste kaitsjate seisukohtadega selles osas, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi suurus pole tõendatud. Menetluskulude osas nõustus kaitsja kolleegidega, et tegemist ei ole mõistliku summaga. Süüdimõistetu A P leidis maakohtu istungil, et ringkonnaprokuröri seisukohtades on vastuolu, kuna eelmisel istungil leidis ta, et summad ei kuulu väljamõistmisele, kuid nüüd leiab vastupidi. Süüdimõistetu J B seletas maakohtu istungil, et ta ei nõustu ei oma süüdimõistmise ega tsiviilhagide rahuldamisega. Süüdimõistetu seletas, et on oma karistuse tänaseks ära kandnud, kuid summade väljamõistmisega ta ei nõustu, kuna sellist raha tal ei ole. Süüdimõistetu R P ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on esitatud põhjendatult. 6 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kannatanu AS Xxx on maakohtule asja arutamise käigus esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 177 000 krooni Õigusbüroo xxx AS-le. Nimetatud taotluse põhjenduseks on esitatud 6 arvet (VI kd., t.l.144, 146, 148, 150, 152, 153) ja 5 maksekorralduse ärakirja arvete tasumise kohta (VI kd., t.l.145, 147, 149, 151, 154). Maakohus leiab, et nimetatud summa õigusabiteenuste eest käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud ja ei ole üle paisutatud. Asja materjalide kohaselt on AS Xxx andnud Õigusbüroole xxx AS volikirja enda esindamiseks juba 30.06.2008. Maakohus nõustub esindaja seisukohaga selles osas, et peale volituse saamist oli vaja teha ka eeltööd. Arvestades kriminaalasja mahtu ja menetluse aega ei pea maakohus õigusabikulude summat ülemääraseks. Eeltoodu alusel kuulub õigusabikulude summa väljamõistmisele süüdimõistetutelt. Maakohus leiab, et lisaks neile kuulub osa õigusabikuludest hüvitamisele ka AS xxx poolt. Süüdimõistetu R P oli turvafirma AS xxx xxx, kelle tegevuse tagajärjel sai kuriteo toimepanemine võimalikuks. AS Xxx ja AS xxx vahel oli alates 22.04.2004 sõlmitud leping tehnilise valveteenuse, häiresüsteemide renditeenuse ja valveseadmete hoolduseja remonditeenuse osas. Kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Kui kahju tekitati töötaja süü läbi seoses tema töökohustuste täitmisega, siis ei ole vastutusest vabastamise aluseks see, et kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja tööandja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi. Eeltoodu alusel kuuluvad õigusabikulud summas 177 000 EEK, s.o. 11 312,36 € väljamõistmisele A Pilt, J Blt, R Pilt ja AS-lt xxx. Maakohus leiab, et ringkonnaprokuröri seisukoht selles osas, et õigusabikulud tuleb välja mõista mitte solidaarselt, vaid kindlaksmääratud summades, on põhjendatud KrMS §190 p.1 alusel. Eeltoodu alusel kuulub süüdimõistetutelt ja AS-lt väljamõistmisele AS Xxx kasuks igaühelt 2828,09 €. xxx õigusabikuludena Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et ringkonnaprokuröri seisukoht tsiviilhagide rahuldamise osas on põhjendatud. OU Xxx on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 6608,46 € ja AS Xxx summas 169 143,90 €. Oma tsiviilhagi tõendamiseks varastatud kauba osas on OÜ Xxx esitanud saateleht-arved ja AS Xxx kauba liikumise nimekirjad. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja kannatanute esindajate seisukohtadega, et nimetatud dokumentide alusel on võimalik kindlaks teha konkreetne kahjusumma. Vastavalt TsÜS §65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 7 Vastavalt Võlaõigusseaduse §132 lg.1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja vastavalt sama sätte lg.2 kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Käesoleva kriminaalasja materjalides on olemas saatelehed ja kõik vajalikud dokumendid, kus on märgitud ja kindlaks määratud iga juveelitoote hind. Tegemist on hinnaga, mis maakohtu arvates on TsÜS §65 kohane eseme hind, millest tuleb lähtuda. Maakohus ei nõustu kaitsja Lembit Nirgi seisukohaga, et tegemist võib olla kaupluse suure juurdehindlusega. Kriminaalasja materjalides asuvatest OÜ Xxx saatelehtedest (II kd, lk-d 88-92), et kokku tekitati OÜ-le kahju summas 150 565 EEK. Kannatanu esindaja seletustest nähtub, et tegemist oli esialgse inventuuri tulemustega ning teise inventuuri käigus selgus, et osad esemed ei olnud varastatud ja olid olemas. Sellega seoses vähendas OÜ tsiviilhagi summat summani 108 910 EEK. Kuna OÜ sai politseist tagasi osa esemeid (käeketi ja 2 kuldsõrmust, kokku summas 5510 EEK), oli lõplik tsiviilhagi summas 103 400 EEK. Kriminaalasja materjalides asuvatest AS Xxx kauba liikumise lehtedest (II kd, lk-d 136-165) nähtub vargusega seotud kauba puudujääk koos müügihindadega. Kokku tekitati AS-le kahju summas 2 646 527 EEK. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus leiab, et kuna tänaseks päevaks on jõustunud kohtuotsus A Pi, J B ja R Pi süüdimõistmise osas, siis kuulub rahuldamisele ka antud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Kahjud tuleb süüdimõistetutelt välja mõista solidaarselt. Kuigi süüdimõistetu R P oli AS xxx töötaja, ei pea maakohus põhjendatuks ka tsiviilhagide summade väljamõistmist AS-lt xxx. Maakohus leiab, et kuriteoga tekitatud kahju peavad hüvitama selle kuriteo otseselt toimepannud isikud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.