Obsah (6)

§ 118§ 117§ 129§ 115§ 121§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-124067 Tsiviilasi I D hagi H

§ 118lg 2 alusel volitus kostja nimel lepingut sõlmida.

M V (B) tõlgendas volikirja kui lepingu sõlmimise tarbeks volitust andvana, samuti on selge, et hagejal ei saanud olla kahtlust M Vi (B) esindusõiguse olemasolu suhtes. Hageja hinnangul ei muuda kahe lepingu versiooni esinemine, hageja allkirja puudumine 20.04.2015 M Vi (B) poolt allkirjastatud lepingu versioonilt või tõsiasi, et 15.04.2015 hageja poolt ja 19.04.2015 M V (B) poolt digitaalallkirjastatud lepingu versioonis on lepingu tekstis kostja esindajaks ekslikult märgitud G B, käesolevas hagiavalduses märgitud nõude aluseid olematuks. Hageja hinnangul tuleb nõude alusena käsitleda 15.04.2015 hageja poolt ja 19.04.2015 M Vi (B) poolt digitaalallkirjastatud lepingu versiooni.

1. Lepingu p 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustus hageja kostjale laenama 500 eurot ja kandma laenu kostja arveldusarvele hiljemalt 13 aprillini 2015, 6 (kuue) päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. Hageja kandis laenusumma üle 20.04.
2. Lepingu p-i 1.3 kohaselt on laenu intressiks 20% aastas, seejuures arvestatakse intressi lepingu p-i 1.4 kohaselt päevapõhiselt. Lepingu p-i 2.1 kohaselt anti laen tagasimaksetähtajaga 30.04.
3. Lepingu pi 6.1 kohaselt lepiti viivisekskokku 0,02% päevas. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud ega intressimakseid teostanud. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 500 eurot ja välja mõista intress perioodi eest 20.04.2015 - 01.11.2017 s.o. 253,70 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja lepinguline viivis perioodi eest 30.04.2017 - 01.11.2017 s.o. 18,50 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja lepinguline viivis täies ulatuses kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud.
4. Vastuseks kostja vastuväidetele jääb hageja 19.03.2018 esitatud menetlusdokumendis oma seisukoha juurde, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud ning hagiavalduses käsitletud laenuleping kehtiv, ning sõlmitud kostja nimel ja kostjat esindades. Hageja jääb oma hinnangu juurde, mille kohaselt esindas M V (endine B) kostjat

§ 117

lg 2 pinnalt ja alternatiivselt

§ 118lg 2 pinnalt.

Hagejal ei saanud tekkida kahtlusi M Vi (B) esindusõiguse suhtes. Hageja oli Hooneühistu Retke 19 liige lepingu sõlmimise ajal, mistõttu oli hageja teadlik M Vi (B) käitumisest kostja esindajana, talle usaldatud volituste ulatustest ning volituse väljastamise faktist ning tõsiasjast, et kostja talus M Vi (B) vastavat käitumist esindajana. 27.04.2014 väljastatud volikiri, on antud M Vile (B) tsiviilasjast nr 2-17-5349 eraldiseisvana ning sisaldab laiaulatuslikke volitusi sh volitusi tehingute tegemiseks. Oluline on, et mitte üksnes hageja, 2 vaid ka kostja esindajana tegutsenud M V (B) sisustas 27.04.2014 väljastatud volikirja ilmselgelt tehingute tegemiseks volitusi andva volikirjana – seda kinnitab lepingu sõlmimine kostja nimel. Siinjuures on oluline ka tõsiasi, et lepinguga kanti laen kostja, mitte kellegi kolmanda arveldusarvele. 4. Kostja teadmise ja talumise osas

§ 118

lg 2 mõistes, on oluline tõsiasi, et kostja juhatus ja ka üldkoosolek kinnitas heaks

1. aastal võetud laenukohustuste (kokku 800 EUR). On selge, et kostja kasutas M Vi (B) pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses nii lepingu sõlmimise hetkel (tuginedes volitusele), kostja
2. aasta majandusaasta aruande revideerimisel ja kostja
3. aasta majandusaasta aruande kinnitamisel 09.04.
4. Juhul kui kohus leiab, et M Vil ei olnud volitust lepingu sõlmimiseks

§ 117

lg 2 ega alternatiivselt

§ 118

lg 2 pinnalt, on hageja seisukohal, et kostja on lepingu sõlmimise heaks kiitnud 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamisega vastavalt

§ 129lg-le 1.

Hageja on kostjale laenusumma üle kandnud. Kostja ei vaidle sellele faktile vastu. Kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud.

1. Hageja esitas 19.09.2018 kohtule alternatiivnõude, mille kohaselt juhul kui kohus tuvastab, et 20.04.2015 sõlmitud laenuleping ei kehti, mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult üle kantud summa 500 eurot; seadusjärgne viivis perioodi eest 16.04.2016 - 18.09.2018 s.o. 99,47 eurot (või alternatiivselt, perioodi eest 09.11.2017 - 18.09.2018 s.o. 35,17 eurot); seadusjärgne viivis kuni alusetult saadud raha summas 500 eurot tagastamiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindajaga kulud summas 270 eurot ja hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamise pealt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Hageja hinnangul pidi kostja alusetust rikastumisest teada saama hiljemalt
2. aasta majandusaasta aruande kinnitamise hetkest, kuna aruanne, kajastades laenukohustusi summas 800 eurot, pidi kostja juhatusele selgelt ja arusaadavalt viitama kostja poolt võetud laenukohustustele sh hageja poolt saadud laenusummale 500 eurot. Igal juhul sai kostja alusetust rikastumisest teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse vältel kohtu poolt kostjale tehtud makseettepaneku esitamise hetkest s.o. 2.11.
3. Sellisel juhul oleks mõistlik aeg alusetult saadud raha tagastamiseks hiljemalt 9.11.
4. Menetluskulude jaotamise otsus hageja alternatiivse nõude rahuldamise puhul, mille kohaselt jääksid menetluskulud poolte endi kanda või hageja kanda olulises ulatuses, ei oleks õiglane. Õigusvastase käitumise risk ja kulud peavad jääma selle poole kanda, kes õigusvastaselt käitus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja oli ajavahemikul 11.11.2010 kuni 9.04.2016 kostja liige ning oli seetõttu teadlik, et M V (B) ei olnud lepingu sõlmimisel ajal juhatuse liige. Hagejal oli võimalus tuvastada äriregistris kostja seaduslik esindaja, samuti oli hagejal võimalus välja nõuda laenulepingus viidatud volitus. Ühepoolne laenulepingu allkirjastamine ei too kaasa mingeid tagajärgi. M V (B) ei ole esitanud hagejale laenulepingu sõlmimiseks volikirja. Samuti ei tulene volituse sisust, et M Vil on õigus sõlmida laenuleping kostja nimel. M V (B) ei võinud sõlmida ilma volituseta lepingut ning tegemist on tühise tehinguga. Kostjal puudus vajadus võtta laenu, kuna kostjal olid endal rahalised vahendid olemas. KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata põhinõude osas ning rahuldada alternatiivnõude osas. Esmalt lahendab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks.
7. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt hageja taotluse protokolli parandamiseks.
8. Hageja esitas 10.09.2018 taotluse 5.09.2018 protokolli parandamiseks. Kostja protokolli parandamise taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel 3 on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi.
9. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus leiab, et protokoll tuleb parandada sellises ulatuses, millised parandused on hageja välja toonud. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sellest tulenevalt tuleb protokolli viia sisse hageja parandused. Hageja viidatud parandused kajastavad menetlustoimingu olulist käiku.
10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt 20.04.2015 500 eurot. Nimetatu on tõendatud ka maksekorraldusega nr 271 (tl 33). Pooled vaidlevad selle üle, so kas kostja sai hagejalt raha poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel või rikastus alusetult hageja arvel 500 euro võtta. Juhul, kui poolte vahel on kehtiv laenuleping, siis võiks hagi kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esmalt peab kohus tuvastama, kas hageja tasus kostjale 500 eurot laenulepingu alusel. 13.

§ 115lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib

§ 117

lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus).

§ 118

lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. 14. Kohus tuvastab, et kostja nimel lepingu sõlminud M V (B) oli lepingu sõlmimise ajal 19.04.2015 kostja tavaliige, mitte juhatuse liige. Pooled selle üle ka ei vaidle. Hageja leiab, et 27.04.2014 väljastatud volikiri sisaldab volitust lepingu sõlmimiseks hagejaga. Kohus nimetatuga ei nõustu, kuna nimetatud volikiri ei sisalda otsest volitust lepingu sõlmimiseks (tl 28 pöördel). Volikirja ei saa ka tõlgendada selliselt, et nimetatud volikirjaga oleks õigus laenulepinguid sõlmida. Kohus leiab, et volitus ei tekkinud ka

§ 118

lg 2 alusel, mis reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena.

§ 118

lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus leiab, et kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et M V (B) tegutseb tema esindajana laenulepingute sõlmimisel, ja talus M Vi 4 (B) tegevust, kuna 27.04.2014 antud volitus ei anna M Vile (B) õigust laenulepingute sõlmimiseks kostja nimel. Seega asub kohus sisukohale, et kostja ei saanud eeldada, et M V (B) sõlmib kostja nimel lepinguid, vaid kostja sai eeldada, et M V (B) tegutseb kostja esindajana 27.04.2014 väljastatud volikirja piires. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kostja pidi olema teadlik lepingu sõlmimisest ning kostja talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Nimetatud ei saa ka kinnitada fakt, et hageja oli kostja liige, mistõttu oli kostja teadlik lepingu sõlmimise ajal M Vi (B) käitumisest kostja esindajana, talle usaldatud volituse ulatusest ning tõsiasjast, et kostja talus M Vi (B) vastavat käitumist esindajana. Kohus juba märkis eelnevalt, et nimetatud volikiri ei sisaldanud volitusi laenulepingute sõlmimiseks. 15. Seoses kostja viitele

§-ile 212 lg 1 selgitab kohus, et käesoleval juhul ei ole kostja näol tegemist majandus- või kutsetegevuses kaupu müüvateks või teenuseid osutavateks isikuteks

§ 121lg 2 tähenduses.

Kostja on hooneühistu, kelle tegevuse eesmärgiks on põhikirja kohaselt toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikku huvi kinnisasja asukohaga Retke

1. Tallinn ühise majandustegevuse kaudu, samuti ka selle osaks oleva hoone valdamisel ja juhendamisel, andes hooneühistu liikmete ainukasutusse hoone määratud osad (tl 36-38).
2. Pärast esindusõiguse puudumise tuvastamist tuleb kontrollida tehingu kehtivust

§ 129

alusel.

§ 129

lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja leiab, et juhul kui kohus leiab, et M Vil ei olnud volitust lepingu sõlmimiseks

§ 117

lg 2 ega alternatiivselt

§ 118lg 2 pinnalt, on kostja lepingu sõlmimise heaks kiitnud 2015.

aasta majandusaasta aruande kinnitamisega vastavalt

§ 129lg-le 1.

Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et volitus sai tekkida

§ 118

lg 2 mõttes seetõttu, et kostja juhatus ja üldkoosolek kinnitas heaks 2015 võetud laenukohustuse kostja

1. aasta majandusaruandega ning kostja 09.04.2016 üldkoosoleku otsusega, mil M V oli revisjonikomisjoni liige ega ka kostja 3.12.2016 üldkoosoleku otsusega, mil M V oli kostja juhatuse liige. Õiguskirjanduse kohaselt tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus tehingu teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas selgesõnaliselt tehingu kehtivust või millest võib järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud esindusõigusest. Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul vastavasisulise teate saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 129 komm, lk 378). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kostja pärast majandusaastaaruande kinnitamist või üldkoosoleku otsuseid avaldanud heakskiitu. Sellest tulenevalt tuleb lugeda laenuleping tühiseks.
2. Seega on laenuleping tühine ning käesoleval ajal ei ole poolte vahel kehtivat lepingut. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. 18.

§ 84lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna poolte sõlmitud leping on tervikuna tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 lg 1 järgi. Üleantu võib tagasi nõuda isikult, kes oli soorituse saajaks, st isikult, kelle kasuks tagatisraha maksti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 500 eurot kooskõlas VÕS § 1032 lg 1 esimese lausega. Kohus ei ole tuvastanud nõuet välistavaid asjaolusid VÕS § 6 ega § 1028 lg 2 alusel. Hageja esitas alternatiivnõudes kostja vastu ka viivisenõude perioodi eest 16.04.2016-18.09.2018 s.o. 99,47 eurot (või alternatiivselt, perioodi eest 09.11.2017 - 18.09.2018 s.o. 35,17 eurot) ning seadusjärgse viivisenõude kuni 5 alusetult saadud raha summas 500 eurot tagastamiseni. viiviseperioodi ega ka viivise summa kujunemist. Kostja ei vaidlusta kumbagi

1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, pis 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
2. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1, 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel perioodi 9.11.2017 - 18.09.2018 eest summas 35,17 eurot ning edasiulatuva viivisenõude osas kuni 500 euro tagastamiseni. Kohus leiab, et nõudest teatamiseks ei saa lugeda majandusaastaaruande kinnitamise aega. Seega tuleks arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, so 26.10.
3. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas nõude alates 9.11.2017 kuni 18.09.2018 ja kohus on hageja nõuetega seotud, arvestab kohus viivist hageja poolt esitatud perioodist alates, so alates 9.11.
4. Hageja oli esitanud kostjale nõude üleantu tagastamiseks ning 08.12.2015 oli kostja raha tagasimaksmisega viivituses (VÕS § 82 lg 7). MENETLUSKULUD
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
6. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
7. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6