KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7729 Tsiviilasi R.E.D Trailer Ren

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende võlgade tasumiseni.

5. Välja mõista L Blt R.E.D Trailer Rental kasuks viivist alates 18.05.2018 temalt p 2 nimetatud ja väljamõistetud ning viivise arvestamise ajal võlgu olevalt võlasummalt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.

1. Välja mõista Bonili Auto OÜ-lt ja L Blt solidaarselt R.E.D Trailer Rental kasuks menetluskulude katteks 1680 eurot.
2. Jätta Bonili Auto OÜ menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja 1 vormistasid
3. veebruaril
4. a. digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega (edaspidi leping) hageja ja kostja 1 vahel
5. novembril
6. a. sõlmitud poolhaagiste rendilepingu nr 3172 alusel väljastatud arvetest nr 18188, 18314, 18397, 18141, 18448, 18524, 20004, 20033, 20124 ja 201793 tuleneva kostja 1 võla hagejale summas 9330,14 €, laenuks. Kostja 1 kohustusega tasuda laenuks vormistatud võlg hagejale ühines lepingu allkirjastamisega vastavalt lepingu punktis 5) sätestatule kostja 2, kes kohustus vastavalt lepingu punktile 6) vastutama võla tasumise eest nagu kostja
8. mail
9. a. saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele kohustuste täitmise nõude ja taganemise avalduse (edaspidi taganemisavaldus) e-kirjaga aadressil bonili@hot.ee, mis vastuvõtja serveri saadetud automaatse teavituse kohaselt samal päeval adressaadini jõudis. Hageja esitas kostjatele taganemisavalduse, sest kostjad ei täitnud lepingut ja lepingu punktis 3) sätestatud maksegraafikut, kostjad ei tasunud osamakset € 666 hiljemalt
10. veebruaril
11. a., osamakset € 400 hiljemalt
12. märtsil
13. a., osamakset € 400 hiljemalt
14. märtsil
15. a., osamakset € 400 hiljemalt
16. aprillil
17. a. ja osamakset € 400 hiljemalt
18. aprillil.
19. a. Taganemisavalduse esitamise hetkeks olid võlgniku 1 poolt muutnud sissenõutavaks tähtajaks tasumata viis osamakset kokki 2266 €. Taganemisavaldusega andis hageja kostjatele täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja graafikujärgsete osamaksete ehk põhivõla summas 2266 € tasumiseks kuni
20. maini
21. a. Kostja 1 kandis
22. mail
23. a., so enne hageja lepingulise esindaja poolt taganemisavalduse esitamist kostjatele, hagejale üle € 400, märkides maksekorralduse7 selgitusse: „Arve nr 18188 osal.“ 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (€ 8930,14) summas 26,30€ ja leppetrahvilt 500 €) summas 3,70 € hagi esitamise seisuga ja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud,

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, tasumata põhivõlalt (€ 8930,14) ja leppetrahvilt (€ 500) hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 4) mõista Bonili Auto OÜ-lt kasuks välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud,

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõudmiskulude hüvitiselt (40 €) ja kahjuhüvitiselt (290 €) hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 5) jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega. Kostjate vastuväited Kostjad märkisid, et kostja 1 sõlmis rendilepingu vaid ühe haagise mitte mitme haagise kohta. Haagiste rentimisega tegeles kostaja 2 poeg, 2014.a. alates maksed viibisid, võla tasumine oli vaevaline. Üllatus oli suur, kui selgus, et arved olid esitatud mitme haagise peale (kahe ja kolme haagise kohta, arve 18448, arve 18524). Raamatupidaja lubas arved ära maksta ja arved said makstud. Ehmatus oli suur, kui 23.02.18 saatis hageja 10 arvet summas 9330,14 eurot, mis sisaldas k1 haagise remonti. Remondiarvet hageja vähendas. Kostjad allkirjastasid stressi tingimustes kokkuleppe, mille leppis hageja kokku tegelikult kostja 2 pojaga. Enne 23.02.18 ei teadnud kostjad midagi võla suurusest. Kostjad on nõus maksma solidaarselt vaid ühe haagise eest lepingu p 1.1, 1.2, 1.3 summas 2563 ja remondiarve eest 427,02 €. Ülejäänud võla eest peab maksa kostja 1. Kostja poeg tegutseb nüüd iseseisvalt. Kostjad sõlmisid kokkuleppe vaid ühe haagise võla kohta. 4

§ 396

lg 2 sätestatule võib isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kohtule esitatud hageja ja kostja 1 vahelisest rendilepingust 18.11.2013 (lk 8) nähtuvalt oli rendilepingu sõlminud kostja 1 nimel juhatuse liige L B (kostja 2). Seega pidi lepingut sõlmides olema tal selge, milliseid ja mitut sõidukit äriühing (kostja 1) rendib. Seega ei ole asjakohane tema seisukoht, et tema teada oli sõlmitud leping vaid ühe haagise rendi kohta ja et hageja pole võlast teavitanud ja andnud võimalust peatada lepingut ja tagastada haagised. Seda ei nähtu ka lepingust, et leping on sõlmitud konkreetselt vaid ühe haagise rentimise kohta. Seetõttu ei ole üldse tähtust, milliseid ja kui paljude haagistega tegeles kostja poeg ja et kostjate arvates sõlmiti rendilepingu vaid ühe haagise kohta. Nimelt nähtub kohtule esitatud kokkuleppest (lk 6), et hageja ja kostja 1 sõlmisid kokkuleppe selles, et kostja 1 võlgneb hagejale 9930,14 eurot, mis tal on tekkinud 18.11.2013 rendilepingust ja mida ta võlgneb hagejale 28.02.18 seisuga. Selles kokkuleppes ei ole mingeid viiteid haagiste arvule või numbrile. Kostjate vastusest hagile nähtub, 5

§ 396lg 2 järgi poolte vahel laenuks (laenusuhteks).

Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei nõua hagis mitte rendiarvete tasumist rendilepingu järgi vaid kokkuleppest tulenevat võlga ja leppetrahve. Nii on pooled ehk hageja ja kostja 1 leppinud kokku selles, et kostja 1 võlgneb hagejale 9930,14 eurot ja seda on võimalik vaadelda

§ 396

lg 1 järgi laenuna ning asjaolu, mitut haagist kostja 1 rentis, ei oma tähtsust, sest kostja 1 on võtnud endale kohustuse maksta hagejale ära võlg 9930,14 €, sõltumata haagiste arvust. Selle tõttu ei ole vaja anda hinnangut hagile lisatud arvetele. Vaidlus puudus selles, et kostja 2 ühines nimetatud kohustusega ja see nähtub ka kokkuleppe p 5. Viimane on kooskõlas

§ 178

lg 2, 3, mis võimaldab kolmandal isikul, antud juhul kostjal 2, ühineda kohustusega võlausaldaja nõude tagamisel. Kooskõlas

§ 178

lg 4 tekib sellisel juhul solidaarkohustus ning kui ühinemine on toimunud võlausaldaja nõuda tagamise eesmärgil, siis kohaldatakse § -des 145, 149 ja 152 sätestatut. Eeltoodu alusel tuleb kostjatel 1, 2 kokkulepet täita

§ 65lg 1, § 76 lg 1, 3, § 8 lg 2, § 178 lg 2, 3, 4 alusel solidaarselt.

Millises ulatuses tuleb seda täita kostjal 2, vaatleb kohus edaspidi.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldaja võib, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

§ 101

lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 alusel nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, lepingust taganeda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada koos või eraldi kõiki lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. 6

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi võib nõuda lisaks kohustuse täitmisele (

§ 159lg 1).

Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata (

§ 161lg 1).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist vastavalt

§-s 113 lg 1 sätestatule arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§-s 94 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Seadusjärgseks intressimääraks hageja nõuete tekkimise ja hagi esitamise ajal on 8% aastas. Vaidlus puudus selles, et kostja 1 ei tasunud kokkuleppes märgitud osamakset 666 € hiljemalt
3. veebruaril
4. a., osamakset 400€ hiljemalt
5. märtsil
6. a., osamakset 400 € hiljemalt
7. märtsil
8. a., osamakset 400 hiljemalt
9. aprillil
10. a. ja osamakset 400 € hiljemalt
11. aprillil
12. a. Ka ei ole vaidlust, et kostja 2 ei ole neid osamakseid kostja 1 eest tasunud. Nii jäi kostja 1 võlgu hagejale põhivõlga kokku 2266 €. Seega rikkus kostja 1, 2

§ 100

mõttes kohustust kostja ei täitnud osamaksete tasumise kohustust, kostja 2 ei taganud kostja 1 kohustuse täitmist ning kohtu hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, millisel juhul võib võlausaldaja lepingust taganeda/üles öelda.

§ 101

lg 1 p 4, § 399 lg 1 p 1 järgi võib laenuandja lepingu üles öelda enne tähtaega, kui laenusaaja ei täida osamaksete tasumise kohustust ja on võlas enam kui 2 osamakse tagastamisega. Vaidlus puudus selles, et lepingu ülesütlemise teade on kostjatele saadetud (serveri teade, lk 21) ja leping on üles öeldud 14.05.2018. Sellega kirjaga oli andnud hageja veel tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks, võla tasumiseks ja hoiatanud, et kui võlga ei tasuta, siis taganeb hageja kokkuleppest. Ehkki hageja on nimetanud oma kirjas lepingu tähtaja andmise ja lõpetamise teadet taganemiseks, on tegelikult see avaldus vaadeldav

§ 101

lg 1p 4 ja § 399 lg 1 p 1 järgi lepingu ülesülemisena, sest hageja soov oli avalduse kohaselt õigussuhe lõpetada ja nõuda

§ 399lg 1 p 1 järgi kogu laen sisse.

Seega on hagejal õigus kooskõlas

§ 101

lg 1 p1, § 108 lg 1 ja § 399 lg 1 alusel nõuda kogu võlgnetava laenu tagastamist, sest kostja 1 oli kohtu hinnangul ka olulises kohustuse rikkumiseks. Kuna hageja tõi esile, et kostja 1 tasus 03.05.2017 400 eurot ehk vähendas võlga ning kostjad 1, 2 pole toonud esile, et nad on võlga rohkem ära tasunud, siis on põhjendatud hageja põhivõla nõue 8930,14 eurot. Kostja 2 märkis, et tema käendajana võlgneb vaid ühe haagise rendi võla eest, ei ole millegagi põhjendatud, peale selle ei nähtu märgitud kokkuleppest sellist asjaolu. Kohus tuvastas eespool, et vaidluses pole tähtsust, mitut haagist kostja 1 rentis, sest kostja 1, keda esindas lepingut sõlmides kostja 2, on ise võtnud endale kokkuleppest tuleneva võla tasumise kohustuse kokkuleppes märgitud ulatuses ja selle kohustusega ühinemist on kostja 2 ka kinnitanud. Seetõttu on igasugused viited rendilepingule antud juhul asjakohatud, peale selle ei nähtu kostja 2 vastuses toodud viidetest rendilepingu p –dele 1.1-1.3, et rendileping on sõlmitud mingi konkreetse ühe haagise kohta ja kokkulepe ja kohustusega ühinemine samuti mingi konkreetse 1 haagise võla kohta. 7

§ 178lg 4 järgi § 145, 149 ja 152 ehk käenduse sätted.

Kohustusega ühinemine on toimunud kostja 2 poolt kirjalikult (digitaalne allkiri kokkuleppel kohustuse ühinemisel), vastates

§ 144lg 2 tulenevalt tarbijakäenduse kirjalikule vormile.

Seega on kohustusega ühinemine kehtiv.

§ 145

lg 1, 2, järgi vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga, kui lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei nähtu lepingust, et kostja 2 ei vastuta kostjaga 1 solidaarselt, seega ei ole võimalik kostjat 2 vabastada solidaarkohustusest, nagu kostja 2 on väitnud ja soovinud. Samas vastutab ta § 145 lg 2 järgi kahjude ja leppetrahvide ja viiviste eest, küll aga tuleb erandlikel asjaoludel arvestada sellega, et kostja 2 on füüsiline isik, mistõttu tuleb tema vastutust piirata kokkuleppe p 5 järgi vastavalt

§ 143lg 1, 2.

Vastutuse piirimäära on võimalik otseselt kokkuleppe p-st 2 tuvastada, mis on 9330,14 eurot. Eeltoodu alusel on kostja 2 vastutus kostja 1 võla, viiviste, leppetrahvide osas piiratud kokku summas 9330,14 eurot. Märgitu ei välista kostja 2 enda viivitusest tingitud viiviseid. Hagejad on tõendanud kohtule esitatud 04.05.208 kirjaga (lk 18), et kostjatelt nõuti enne hagi kohtusse esitamistes võla tasumist, hoiatati lepingu ülesütlemisega kui võlga ära ei tasuta ja anti tähtaeg võla 2266 € tasumiseks 14.05.2018, leppetrahvi tasumiseks 10.05.18 500 € ja viiviste tasumiseks seadusjärgses määras. Vaidlust pole võlgnetava leppetrahvi ja selle suuruse üle, mis on kokku 500 eurot. Kostjad pole väitnud, et võlg või leppetrahv oleks tasutud või väiksem, seega rikub kostja 1 kokkuleppe p 2, 4 ja

§ 399

lg 1 tulenevat võla tagastamise ja leppetrahvi tasumise kohustust ning kostja 2 kokkuleppe p 2, 4, 5 ja

§ 178

lg 4, § 145 lg 1, 2, 158 lg 1, § 159 lg 1, §161 lg 1 järgi kostja 1 kohustuse täitmise tagamise kohustust. Seega on nad hageja ees ka viivituses. Nimetatud põhjendustel on hagejal õigus nõuda kostjatelt

§ 78

lg 1,2 § 8 lg 2, § 101 lg p 1, 6, § 108 lg 1, § 178 lg 4, § 145 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 399 lg 1, § 158 kg 1, 159 lg 1, § 161 lg 1 järgi põhivõla kohustuse täitmis 8930,14 eurot, leppetrahvi kohustuse täitmist 500 € ja nendelt viivist. Vaidlus puudus selles, et viivis on hagi esitamise ajaks põhivõlalt 8930,14 €lt 26,30 €, leppetrahvilt 500 €-lt 3,70 € (hagi esitatud 17.05.2018). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt märgitud viivise tasumist. Kuna hagejal on õigus nõuda viiviseid, on hagejal lisaks õigus nõuda kostjalt 1 (kostjalt 2 ei nõua)

§ 113.1 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulusid.

Nimelt sätestab §113.1. lg 1, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Ülalpool tuvastas kohus, et enne hagi esitamist nõudis hageja kostjatelt võla, leppetrahvi, viiviste tasumist, ja avalduse kohaselt on hageja kasutanud selleks õigusabi teenust. Õigusabi teenuse kasutamine võla sissenõudmiseks, on vaadeldav

§ 128lg 2 järgi kahjuna, mida võlausaldaja saab nõuda.

Eelpool tuvastas kohus, et kostja 1 rikkuskohustusi, mistõttu oli hageja õigustatud võla sissenõudmiseks pöörduma lepingulise esindaja poole ja kandma ka õigusabikulusid. Seega on kohustuse rikkumise tulemusel tekkinud hagejal

§ 128

lg 2 järgi kahju, mis on seoses § 127 lg 3 järgi kostja 1 poolt oma kohustuse rikkumisega ja nii saab hageja nõuda

§ 101lg p 3, § 113.1.

lg 1, 2, § 128 lg 2, § 127 lg 3 järgi kahju hüvitamist ja võla sissenõudmisega soetud kulusid (40 €). Hageja on tõendanud kohtule esitatud Magnusson 8

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi viivist.

Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud kostja 1 vastu täies ulatuses ja kuulub rahuldamisele tema vastu täies ulatuses ning kostja 2 vastu osaliselt, tulenevalt piirmäärast, kuid mis ei välista kostja 2 kohustust tasuda oma kohustuse täitmisega viivitamise eest ise viivist

§ 113lg 1 järgi. Ts

MS § 367 järgi võib hageja nõuda viivist kostjatelt

§ 113

lg 1 (aastane viivis § 94 tulenev määr +8%) hagi esitamisele järgevast päevast 18.02.2018 kuni vastavate võlgade tasumiseni alljärgnevalt. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele järgmiselt:

1. Välja mõista Bonili Auto OÜ-lt hageja kasuks põhivõlga kokku 9460,14 €, sh põhivõlga 8930,14 eurot, leppetrahvi 500 eurot, viivist põhivõlalt 26,30 eurot, viivist leppetrahvilt 3,70 eurot, ja millest tuleb Bonili Auto OÜ-lt ja L Blt solidaarselt välja mõista hagejale 9330,14 eurot,
2. Välja mõista Bonili Auto OÜ-lt hageja kasuks sissenõudmiskulusid 40 eurot ja kahju hüvitist 270 €.
3. Välja mõista Bonili Auto OÜ-lt hageja kasuks alates 18.05.2018 viivist võlgnetavalt põhivõlalt, võlgnetavalt leppetrahvilt, võlgnetavalt kahju hüvitiselt ja võlgnetavadelt sissenõudmiskuludelt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende võlgade tasumiseni.

4. Välja mõista L Blt hageja kasuks viivist alates 18.05.2018 temalt p 1 nimetatud ja väljamõistetud viivise arvestamise ajal võlguolevast võlasummalt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.

Menetluskulud Ehkki kostja 2 vastutus oli piiratud, on sisuliselt tema vastu nõue rahuldatud. TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 3 alusel jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 II lause järgi hüvitatakse teisele poolele tema lepingulise esindaja kulud ja lepinguliseks esindajaks on kas advokaat või muu esindaja, kes menetlusosalist menetluses esindab. Hageja palus välja mõista riigilõivu 600 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud, ja esindaja kulude katteks 1080 eurot 7 h ja 12 min eest, tunnitasu määr 150 €. Kostjatele on menetluskulude nimekiri kätte toimetaud, kuid kostjad ei ole sellele vastust esitanud (kirjaliku menetluse määrus 11.10.2018). Esitatud arvestuse kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega hagi koostamiseks, sh viiviste arvestamiseks ja materjalide komplekteerimiseks, kostja vastusele vastamiseks ning kohtu poolt antud juhiste täitmiseks (võimliku kompromissi sõlmimiseks). Viidatud aeg on alla ühe tööpäeva 8-tunnisetööpäeva juures. Kohtu hinnangul on tegemist, arvestades asja mahtu, põhjendatud ajakuluga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud kokku 9

§ 113lg 1 II lause järgi kuni kulude tasumiseni. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 10