) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks juba tekkinud ja edasiste massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotihaldur esitab kohtule taotluse ja lõpparuande võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur esitas viimati oma seisukohad võlausaldajatele tutvumiseks 06.12.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul. Võlausaldajate üldkoosolek nõustus, et võlgniku pankrotimenetluses puuduvad võimalused pankrotivara suurendada ning andis pankrotihaldurile nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Võlgniku pankrotimenetluses on puudunud realiseerimisele kuuluv vara. Rahalisi vahendeid pankrotivarasse laekunud ei ole. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid tulenevalt
Haldur teeb kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur on teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks. Asjast huvitatud isikutel oli võimalik kuni 04.03.2019 tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu deposiiti raha ei tasutud. 3. Kohtu hinnangul puuduvad
Kohus lõpetab seetõttu võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 4.
lg 4 sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses on esitatud, tunnustatud ja rahuldamata alljärgnevad nõuded: Rahuldamisjärk Tunnustatud, kuid Jrk rahuldamata nõude nr Võlausaldaja suurus eurodes Teine (II)
lg-le 4 eelnimetatud andmed nõuete kohta kohtumääruse resolutsiooni.
kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 5.
lg 5 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.“ Haldur on leidnud, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt võetud laenukohustused, mida võlgnik ei ole olnud suuteline tasuma. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 163 lõike 5 mõistes. 6.
lg 3 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Pankrotihaldur on palunud enda vabastamist võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Kohus vabastab pankrotihaldur Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest. 7. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi,
Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist ja tema nimetamist pankrotihalduriks teinud tööd 10,5 tundi. Pankrotimenetluse jooksul on haldur tutvunud dokumentidega, koondanud ja kontrollinud nõudeid, viinud läbi ja protokollinud võlausaldajate üldkoosolekuid, suhelnud eelmise halduri, võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Haldur palub määrata halduri tasuks 840 eurot (1 tund on 80 eurot), millele lisandub käibemaks summas 168 eurot. Halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, palub pankrotihaldur määrata menetlusabi korras, ülejäänud puuduvas osas välja mõista võlgnikult. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Kohus peab halduri tasu taotlust põhjendatuks ning määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 840 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras, kokku 1008 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel
MS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Esitatud lõpparuande kohaselt on võlgniku pankrotimenetluse kuludeks vaid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused ning taotletav pankrotihalduri tasu. 8.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt
lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning M M andnud oma nõusoleku usaldusisikuks määramiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Pankrotihaldur on palunud kohtul otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik. Halduri esitatud lõpparuande kohaselt ei ole pankrotihalduril olnud pankrotimenetluse jooksul probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab nõusoleku andnud Maie M t täitma usaldusisiku kohustusi.
§-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas 10. novembriks. Kohus lisab kohtumäärusele aruande võimaliku näidisvormi, mida usaldusisik võib soovi korral kasutada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.