lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Tuvastatud asjaolud: 01.09.2016.a. on kostja poolt antud võlatunnistus, mille kohaselt on kostja kohustatud tagastama hagejale kokku summa 8 000 eurot kahe aasta jooksul alates 01.09.2016 kuni 01.09.2018 (tlk 5). 03.09.2018 on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse, tagastada hagejale kokku summa 8 000 eurot, täitmiseks kahe nädala jooksul 04.09.2018 – 18.09.2018 ja hoiatuse, et vastasel korral pöördub hageja kohtusse (tlk 7). Hagi on kostjale isiklikult kätte toimetatud ja kostja ei ole sisuliselt hagile vastu vaielnud, avaldades üksnes, et võib maksta võlga 150 eurot kuus ja et ta soovib maksegraafikut. Kohus suunas pooli kompromissile, andeks selle tähtaja ja andes lisaks kostjale tähtaja täiendavate sisukohtade esitamiseks hagile juhul kui kompromissile ei jõuta. Kompromissi kohtule ei esitatud ja kostja oma vastust samuti ei täiendanud. Kuivõrd kostja ei ole selgesõnaliselt hagi õigeks võtnud, ei saa kohus hagi õigeksvõtuga lahendada, vaid teeb asja lahendamiseks täisotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Võlaõigusseaduse § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt, et kostja on kohustatud hagejale 01.09.2016.a. võlatunnistuse alusel tagastama 8 000 eurot ja et vastav kohustus on muutunud sissenõutavaks. 2 2-18-14916 Kostja ei ole vastavatele tõenditele ega asjaoludele vastuväited esitanud. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnetav 8 000 eurot. Hagejal ja kostjal on võimalik kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni sõlmida omavahel kompromiss ja see kohtule kinnitamiseks esitada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.