KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019, Tal

§ 146lg 1 järgi kolm aastat, on hageja nõue kostja vastu aegunud.

Esimese astme kohtu otsus 2

1. Harju Maakohtu 23.08.2018 otsusega jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
2. Hagiavalduse kohaselt tõestas Tallinna notar Margus Veskimäe 08.02.2016 lepingust taganemise avalduse, millega nõuti kostjalt lepingu eseme müügi eest saadud raha 19 173,50 euro ja leppetrahvi 76 693,98 euro tasumist.
3. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt tõestas Tallinna notar Priidu Pärna juba 05.03.2013 viidatud müügilepingust taganemise avalduse, millega nõuti kostjalt samuti lepingu eseme müügi eest saadud raha 19 173,50 euro ja leppetrahvi 76 693,98 euro tasumist kahe nädala jooksul alates lepingust taganemise avalduse kätte saamisest. Kohus ei pea asjakohaseks hageja vastuväiteid, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud 05.03.2013 taganemisavalduse kättesaamist, mistõttu tuleb lugeda, et kostja ei ole seda kätte saanud. Kostja on kinnitanud, et sai notari poolt posti teel edastatud 05.03.2013 taganemisavalduse kätte märtsis
5. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist enam korduvate kohustusega, mistõttu algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 järgi kolm aastat (RKTKo nr 3-2-1-153-10).

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 3 esimene lause sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja poolt esitatud asjaolude kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 01.01.2014 (

§ 147lg 3).

Seega tulenevalt

§ 146lg-st 1 oli nõude aegumistähtaeg 01.01.2017.

Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 05.10.2017, on hageja nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub 24.09.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hagiavalduses toodud asjaolusid. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole tõendanud 05.03.2013 taganemise avalduse kättesaamist. Hageja viitas

§ 69lg-tele 1 ja 3.

Kuna tõendamata on lepingust taganemise avalduse kättesaamise aeg, siis tuleb tõlgendada olukorda selliselt, et 05.03.2013 avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud või siis alternatiivselt, et kostja sai antud avalduse kätte kohtumenetluse käigus. Vastustaja seisukoht

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks aegumise tõttu on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta aegumise õiguslike põhjenduste osas. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
3. Hageja on nõude alusena tuginenud asjaoludele, et kostja rikkus poolte vahel 20.09.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingut, hageja taganes lepingust 08.02.2016 notariaalse taganemisavaldusega ja nõuab müügilepingu alusel üleantu tagastamist ja lepingus taganemise puhuks ettenähtud leppetrahvi tasumist.
4. Kostja palus hageja nõudele kohaldada aegumist.
5. Aegumise asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Kostja tugines asjaoludele, et hageja 3 taganes lepingust juba 05.03.2013 notariaalse taganemisavaldusega, mille kostja on kätte saanud märtsis
6. Samuti on kostja märkinud, et ei enne ega samaaegselt taganemisavaldusega pole kostjani jõudnud tahteavalduse tagasivõtmist, mistõttu hageja tahteavaldus loetakse tehtuks ja hageja on lepingust taganenud juba märtsis
8. Kuna kostja on aegumise asjaolud kohtu ette toonud, pidi hageja omakorda tooma kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel saab kohtul jõuda veendumusele, et nõue ei ole aegunud või nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.
9. Hageja vaidles aegumise kohaldamisele vastu põhjusel, et tal puuduvad andmed, et kostja oleks 05.03.2013 taganemisavalduse kätte saanud ning seetõttu tuleb tõlgendada olukorda selliselt, et 05.03.2013 tõestatud lepingust taganemise avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud või siis alternatiivselt, et kostja sai antud avalduse kätte kohtumenetluse käigus.
10. Taganemisavalduses (tl 90) on hageja palunud notariaalakti kinnitatud ärakirja notariaalkorras väljastusteatega tähitud postiga edasi saata M.K’le aadressil xxx. Hageja ei ole esile toonud, et notar ei oleks mingil põhjusel seda korraldust täitnud. Taganemisavaldus on esitatud maakohtule kostja poolt, seega on kostja pidanud selle eelnevalt kätte saama, mitte kohtumenetluse käigus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, milleks nähtuks, et kostja sai 05.03.2013 taganemisavalduse kätte mingil muul ajal, kui märtsis
12. Eeltoodu alusel leidis maakohus põhjendatult, et kostja sai 05.03.2013 taganemisavalduse kätte märtsis
14. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 järgi kolm aastat,

§ 147

lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist on

§ 147

lg 3 esimeses lauses sätestatud kokkulepitud tasu maksmise nõudega, mille aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist rahaliste nõuetega, mis muutusid sissenõutavaks lepingust taganemise tõttu.

§ 147

lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

1. Riigikohus on 22.02.2011 otsuses nr 3-2-1-153-10 p-s 12 leidnud järgmist: „Samas tuleb eristada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Eeldusel et BIG võis krediidilepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu laenu tagastamist ning kui ei ole võimalik määrata muud nõude sissenõutavaks muutumise aega, muutus laenu tagastamise nõue VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest, st ülesütlemisteate kostjani jõudmisest.“
2. Käesolevas asjas on kostja kinnitanud, et 05.03.2013 notariaalselt tõestatud taganemisavaldusega sai ta kätte
3. a. märtsis. Taganemisavalduses endas oli määratud kohustuse täitmise tähtaeg, see on kaks nädalat avalduse kättesaamisest. Kuna kostja on kinnitanud, et sai avalduse kätte märtsis, see on hiljemalt 31.03.2013, tuli kohustus täita hiljemalt 14.04.2013 ja aegumistähtaeg algas 15.04.2013 ning nõue aegus 15.04.
4. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 05.10.2017, on hageja nõue aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
6. Maakohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, leides, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 180 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: ettevalmistus ja esindamine ringkonnakohtu istungil, kokku 1,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames.
8. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
9. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 180 (1,5x120) eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
10. Kostja esindaja tasu 1,5 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik kulu. Ka kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5