← Eesti

2-18-12083/29

Obsah (6)§ 662§ 238§ 172§ 169§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12083 Tsi

) § 322 lg 1 alusel. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei esitanud avaldusele vastuväiteid ega tõendeid elatise tasumise kohta. Maakohus leidis, et praeguses asjas ei esine TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud aluseid. Kohtutäituri esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on sissenõudjale võlgu jooksva elatise ajavahemiku

  1. jaanuar 2018 kuni
  2. aprill 2019 eest kokku 3468 eurot (täiteasjas nr 176/2018/214 425,00 eurot, täiteasjas nr 176/2018/1073 1062,50 eurot, täiteasjas nr 176/2018/1648 1980,50 eurot), millest tuleb maha arvestada täiteasjas nr 176/2018/214 laekumine 19,46 eurot. Seega on
  3. aprilli 2019 seisuga võlgniku jooksva elatise võlg vähemalt 3448,54 eurot. Võlgnik ei ole pärast kohtutäituri TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ega ole tasunud vähemalt kahe kuu elatist. Maakohus leidis, et ilmselgelt ei ole senise täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Juhtimisõiguse puudumine 2

(5)võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ega tööle asumisel. Võlgnik ei ole esitanud väiteid ka selle kohta, et võlgnikule väljastatud jahipidamisõigus ja relvaluba on vältimatult vajalikud võlgniku sissetuleku tagamiseks. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole alates
  1. jaanuarist 2018 sissenõudjale faktiliselt ülalpidamist tasunud, on viimati nimetatud õigused pigem seotud võlgniku hobiga, mitte tööga. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  2. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohtutäituri avaldatud andmed ebaõiged. Võlgnik asus tööle
  3. märtsist 2019 xxxxxxxxxna. Alates
  4. aprillist 2019 on kohtutäitur võlgniku pangakontolt elatisnõude täitmiseks ülekandeid teinud. Praeguseks on võlgnik tasunud vähemalt kolme kuu elatise, mistõttu õiguste peatamine ei ole enam põhjendatud. Lisaks oleks juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, sest see piiraks oluliselt tema toimetulekut ja elatisnõude täitmist. Võlgnik on leidnud endale töö ja tema sissetulek sõltub eelkõige juhtimisõiguse olemasolust.
  5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgniku pangakontolt arestitud summad ei ole läinud sissenõudja elatisnõude täitmiseks, mistõttu on täiteasjas nr 176/2018/214 laekunud üksnes 39,78 eurot. Ülejäänud võlgniku pangakontolt arestitud summa on laekunud täiteasjas nr 176/2018/
  7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Kolleegium saab teha uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 9. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Võlgnik on esmakordselt avaldanud oma seisukoha määruskaebuses ning esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Saab eeldada, et võlgnik soovib määruskaebusega esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist.

§ 238

lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul omavad võlgniku poolt esitatud tõendid asjas tähtsust, mistõttu tuleb võtta tööleping nr 06 (tl-d 120-121) ja võlgniku pangakonto väljavõte (tl 122) tõenditena asja juurde.

  1. Maakohus tuvastas, et TMS § 1772 lg 1 eeldused võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks olid täidetud. Arvestades võlgniku määruskaebuses esitatud väiteid ja tõendeid, tuleb maakohtu määrus avalduse rahuldamise osas tühistada, sest vahetult enne maakohtu määruse tegemist ning määruskaebuse menetlemise ajal on avalduse rahuldamise alused ära langenud.
  2. Määruskaebuses esitatud asjaolu kohaselt asus võlgnik
  3. märtsist 2019 (s.o ca 2 kuud enne maakohtu määruse tegemist) tööle xxxxxxxxna (tl-d 118-121). Võlgniku töötasu on 575 eurot kuus, mis makstakse võlgniku pangakontole iga kuu 8-ndal kuupäeval. Võlgniku pangakontolt on kohtutäiturid kinni pidanud järgmised summad:
  4. aprill 2019 - 252,60 eurot täiteasjas nr 176/2018/213; 39,78 eurot täiteasjas nr 176/2018/214; 269,62 eurot täiteasjas nr 173/2018/503; 3

(5)
  1. mai 2019 - 216,37 eurot täiteasjas nr 176/2018/214 ja 269,62 eurot täiteasjas nr 173/2018/503 (tl 122). Võlgniku väite kohaselt, millele avaldaja ega sissenõudja ei ole vastu vaielnud, on võlgniku pangakontole laekunud ka juunikuu töötasu, millest on kohtutäitur samuti elatise maksmiseks raha kinni pidanud. Võlgniku pangakonto väljavõttest tulenevalt on võlgniku pangakontolt raha kinni peetud erinevate täiteasjade täitmiseks. Avaldaja andmetel on sissenõudja nõude täitmiseks võlgniku pangakontolt kinni peetud 39,78 eurot. Avaldaja selgitas, et
  2. aprillil 2019 kohtutäituri kontole laekunud rahaga 252,60 eurot ei täidetud sissenõudja nõuet. Sissenõudja poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnik tasunud elatist aprillist
  3. a kuni juunini
  4. a kokku 335,57 eurot.
  5. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud meetmeid võib kohus kohaldada üksnes lapse elatisnõude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses (vt Riigikohtu
  6. detsembri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 15). Määruskaebuses on võlgnik märkinud, et kohtutäitur on lapsele elatise maksmiseks kinni pidanud
  8. aprillil 2019 252,60 eurot. Samas on kohtutäitur avaldanud, et seda raha ei peetud kinni sissenõudja nõude täitmiseks. Samuti on Pärnu kohtutäitur Eha Nikker
  9. aprillil 2019 ja
  10. mail 2019 võlgniku pangakontolt kinni pidanud raha Politsei- ja Piirivalveameti nõude täitmiseks kokku summas 539,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt on osa võlgnikult sissenõutud rahast läinud mujale kui lapsele elatise maksmiseks. Võlgnikult sissenõutud raha on jagatud sissenõudjate vahel erinevate täitedokumentide järgi ja sellest rahast ei ole jätkunud lapsele elatise maksmiseks täitedokumendis märgitud ulatuses. Seega ei kohaldata TMS § 177² lg 1 p-des 1-3 nimetatud meetmeid üksnes lapse elatisnõude sissenõudmiseks, vaid kõigi täitmisel olevate nõuete sissenõudmiseks. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta on võlgniku pangakontolt
  11. aprillil 2019 kinni pidanud 252,60 eurot teise täiteasja täitmiseks olukorras, kus rahast ei jätku täitedokumendis märgitud ulatuses lapsele elatise maksmiseks.
  12. Ringkonnakohus kontrollib, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissenõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude tätimiseks, oleks võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui mitte, siis ei saa võlgnikule TMS § 1772 lg 1 p-des 1-3 nimetatud meetmeid kohaldada. Täiteasja nr 176/2018/214 aluseks oleva kompromissimääruse resolutsiooni p 1.5 kohaselt kohustus võlgnik maksma sissenõudjale igakuist elatist alates
  13. jaanuarist 2018 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni summas, mille igakuiseks suuruseks on 42,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Praegu on kehtestatud kuupalga alammääraks 540 eurot, mistõttu tuleb võlgnikult sissenõudjale tasuda jooksvalt elatist 229,50 eurot kuus. Arvestades, et
  14. aprillil 2019 on kohtutäiturid võlgniku pangakontolt kinni pidanud ja välja maksnud 562 eurot ja
  15. mail 2019 485,99 eurot, mille arvelt tulnuks esmajärjekorras täita lapse elatisnõue (vt nt TMS §-d 65, 119 lg 1), on võlgnik pärast kohtutäituri avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ja kohtutäiturite poolt kinni peetud summad ületavad kahe kuu elatise (TMS § 1774 lg 2 p 1). Võlgniku õiguste piiramise meetmete eesmärk ei ole sundida võlgnikku tasuma kõiki täitmisel olevaid sissenõudeid ega karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest, vaid see on meede, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma.
  16. Kolleegium hinnangul ei aitaks praegusel juhul võlgniku õiguste (eelkõige juhtimisõiguse) piiramine väljamõistetud elatise maksmisele kaasa ja paneks sissenõudja senisest halvemasse olukorda. Võlgnik töötab alates
  17. märtsist 2019 xxxxxxxxna ning tema selgituste kohaselt on ta peamiseks tööülesandeks xxxxxxxxxxx. Seega esineb suur tõenäosus, et juhtimisõiguse peatamisega kaasneb võlgniku töökoha kaotus. Täiteasjas nr 176/2018/214 on kohtutäitur tuvastanud, et vara, mille arvelt elatisnõuet tasuda, võlgnikul ei ole. Seega ei aitaks juhtimisõiguse peatamine kaasa sellele, et võlgnik tasuks edaspidi korrapäraselt elatist.
  18. Maakohus jättis

§ 172lg-st 1 tulenevalt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaatamata maakohtu määruse tühistamisele jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas 4

(5)maakohtu määruse muutmata. Kolleegiumi hinnangul on see asjaolusid arvestades õiglane, sest avaldus jääb rahuldamata võlgniku tegevuse tõttu pärast avalduse esitamist. Kuigi ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt rahuldab, jätab kolleegium ringkonnakohtu menetluskulud võlgniku kanda

§ 172

lg 1 alusel koosmõjus

§ 169lg-ga 1, sest see on asjaolusid arvestades õiglane.

Võlgnik esitas oma seisukoha ja tõendid alles määruskaebusega, kuigi tal oli võimalik need esitada maakohtu menetluses. Tegemist oli asjaoludega, mis ei saanud olla maakohtule teada ning mis muutsid asja lõpplahendust. 16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Sissenõudja esitas menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle menetluses õigusteenust kokku 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud tulenesid määruskaebusele seisukoha koostamisest. Seega nõuab sissenõudja võlgnikult 120 euro menetluskulude hüvitamist. Arvestades menetlustoimingu ja -dokumendi mahtu ja asja keerukust, on sissenõudja lepingulise esindaja kulu

§ 175lg 1 esimese lause järgi vajalik ja põhjendatud.

Sissenõudja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sissenõudja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

  1. TMS § 1774 lg 6 järgi saab määrust vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks. Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis ei ole võimalik ringkonnakohtu määrust selles osas vaidlustada.
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Soots 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.