← Eesti

2-18-58/40

Obsah (7)§ 231§ 657§ 654§ 651§ 652§ 163§ 171

Tsiviilasi nr: 2-18-58 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2019, Tallinn Tsivi

§ 231

mõttes ja kohtulahendi tegemine kostja kahjuks tema omaksvõtu alusel on põhjendamatu. Menetluses on nii lepingulisel kui ka seaduslikul esindajal võrdsed õigused ning omaksvõtu eelduseks on mõlema esindaja sellekohane nõustumus, mida aga praegusel juhul ei olnud.

  1. Maakohus käsitles faktilisi asjaolusid ekslikult ning hindas asjas kogutud tõendeid valikuliselt ja ebaõigelt, jõudes seetõttu lõpptulemusena ebaõigele seisukohale. Seejuures jättis maakohus põhjendamata osa oluliste tõendite hindamata jätmise. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6).

20. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus hagi rahuldas. 21.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-58
  1. Osaühing Pernau Pesukoda ja kostja vahel 12.04.2016 sõlmitud kokkuleppe p 1 järgi kohustus osaühing Pernau Pesukoda osutama pesupesemise teenust lepingu p-des 1.
  2. – 1.
  3. loetletud klientidele vastavalt kostja poolt üleantavatele kogustele iga konkreetse üksiktellimuse vormistamisel. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kolleegiumi arvates pole alust tõlgendada lepingu p 1 kostja soovitud viisil, mille kohaselt oleksid pidanud iga üksiktellimuse kohta vormistama lepingupooled eraldi kirjaliku kokkuleppe. Hageja selgitas 18.04.2018 menetlusdokumendis, et teenuse osutaja ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, et pesu liikus osaühingu Pernau Pesukoda ja lõpptarbijate vahel, mis oli tingitud ennekõike sellest, et kostja asukoht oli nii teenuse osutajast kui lõpptarbijast kaugel. Nimelt asub teenuse osutaja Pärnus ja samuti olid kliendid Pärnus ja selle ümbruses, kuid kostja asub Haapsalus. Pesuvoogude juhtimine, s.t nende vastuvõtmine ja üleandmine kostja poolt, oleks olnud ebamajanduslik (I kd, tl 107). Kostja seaduslik esindaja E. V selgitas kohtuistungil, et suhted kostja ja osaühingu Pernau Pesukoda, kus kostja seaduslik esindaja oli kuni 2016 alguseni juhatuse liige, vahel halvenesid veebruaris-märtsis
  4. 12.04.2016 leping sõlmiti seetõttu, et kostja võitis riigihanke, mille täitmiseks pidi pesu pesema osaühing Pernau Pesukoda. Pesu käis teenuse osutaja ja kliendi vahel ja kostja sellega ei tegelenud. Kostja seaduslik esindaja ei osanud täpsustada, kaua selline teenuse osutamine kestis, kuid vähemalt ühe kuu. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et 12.04.2016 kokkulepe oli garantii, et teenuse osutaja jätkab ka edaspidi pesu pesemist ja kostja oli sellest huvitatud (I kd tl 140). Kolleegium leiab, et kostja seadusliku esindaja kohtuistungil avaldatust tuleneb, et klientide poolt pesu üleandmine toimus otse osaühingule Pernau Pesukoda ja eraldi kirjaliku tellimuse vormistamises teenuse osutaja ja kostja vahel ei olnud lepingupooled kokku leppinud. Seega tuleb lepingut tõlgendada viisil, nagu pooled seda täitsid.
  5. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus poleks saanud lähtuda otsuse tegemisel kostja seadusliku esindaja poolt kirjeldatud viisil osaühingu Pernau Pesukoda poolt teenuse osutamisest, kuna sellega pole nõustunud kostja lepinguline esindaja.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kolleegium leiab, et kostja seaduslik esindaja on sellega, et teenuse osutaja osutas pärast 12.04.2016 lepingu sõlmimist pesupesemise teenust viisil, kus pesu anti kliendilt otse üle teenuse osutajale, kes selle pesi ja andis üle kliendile, nõustunud, s.t on selle asjaolu omaks võtnud. Hageja oli samasisulise väite esitanud 18.04.2018 menetlusdokumendis. Ka pärast kostja lepingulise esindaja täpsustavaid küsimusi jäi kostja seaduslik esindaja selle juurde, et osaühingu Pernau Pesukoda poolt teenust osutati ja see oli kostja huvides. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et asjaolu oleks pidanud omaks võtma ka kostja lepinguline esindaja. Kolleegiumi arvates on piisav, kui seda teeb kostja ise, s.t tema seaduslik esindaja, kes on teadlik tegelikest asjaoludest.

§ 231lg 3 järgi omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-58 pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kostja väitis maakohtu menetluses, et teenuse osutaja poolt pesupesemine ei ole tõendatud, kuid seda, et osaühing Pernau Pesukoda pole teenust osutanud, ei ole kostja otsesõnu väitnud ja seda mitte ka apellatsioonkaebuses. Asjaolust, et hageja seaduslik esindaja ei osanud kohtuistungil täpselt nimetada, millal ja millistest kohtadest pesu vastu võeti ja mille järgi tuvastati pesu täpne kaal ja pesukogused, kostja poolt soovitud järeldust teha ei saa. Hageja on nõude saanud loovutamise teel ja seetõttu ei olnud ta teenuse osutamise täpsetest asjaoludest teadlik. Enne kohtuistungit ei olnud kostja tõstatanud küsimusi pesu vastuvõtmise kohtadest ja kaalu täpse tuvastamise viisist. Eeltoodu tõttu ei olnud hagejal vaja seda tõendada.
  1. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud arvete võrdlemisel hindama seda, kas mitte kostja ise ei osutanud lõppklientidele pesupesemise teenust. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et osaühing Pernau Pesukoda osutas kostja klientidele, kes olid lepingus loetletud, teenust ja nimetatud teenuse osutamise eest on osaühing Pernau Pesukoda esitanud kostjale arved. Osaühingu Pernau Pesukoda arvetel olevad pesukogused ja tasu on identsed sellega, mis on kostja poolt klientidele esitatud arvetel. Vaidlust ei ole, et kliendid pidid tasuma kostjale. Eeltoodu muudab usutavaks, et kostja on lõpptarbijatele esitanud arved vastavalt teenuse osutaja poolt talle saadetud arvetel olevatele pesukogustele.
  2. Seoses hagi osalise rahuldamisega jättis maakohus

§ 163

lg 1 järgi menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Kostja apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust ega suurust vaidlustanud ei ole. 26. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 järgi kostja (apellandi) kanda.

Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.