1-18-8781 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8781 (kohtueelses menetluses

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav KAUPO RÕIGAS, isikukood: 36203072721, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, ei tööta, elukoht: xxx; viibib xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristused puuduvad, tõkend: vahistamine kuni 19.11.2018. a. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada KAUPO RÕIGAS (i.k. 36203072721)

§ 199

lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 2. Tunnistada KAUPO RÕIGAS (i.k. 36203072721)

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 3. Tunnistada KAUPO RÕIGAS (i.k. 36203072721)

§ 209

lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks

§ 63

lg 1 ja

§ 209lg 2 p 1 alusel 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kaupo Rõigas’ele

§ 199

lg 2 p 4,

§ 201

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest 1-18-8781 liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kaupo Rõigas’ele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
2. Karistusaja algust lugeda alates Kaupo Rõigas’e kahtlustatavana kinnipidamisest, s.t alates 19.09.
3. a.
4. Kaupo Rõigas’e suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena.
5. Rahuldada kannatanu T S tsiviilhagi täielikult ja mõista Kaupo Rõigas’elt T S kasuks välja 5140 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda T S arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
6. Rahuldada kannatanu I P’i tsiviilhagi täielikult ja mõista Kaupo Rõigas’elt I P’i kasuks välja 6630 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda I P’i arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
7. Rahuldada kannatanu A S’e tsiviilhagi täielikult ja mõista Kaupo Rõigas’elt A S’e kasuks välja 2500 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda A S’e arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
8. Rahuldada kannatanu V D’i tsiviilhagi täielikult ja mõista Kaupo Rõigas’elt V D’i kasuks välja 12 000 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda V D’i arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
9. Rahuldada kannatanu L S tsiviilhagi täielikult ja mõista Kaupo Rõigas’elt L S kasuks välja 900 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda L S arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
10. Rahuldada kannatanu L S’a tsiviilhagi täielikult ja mõista Kaupo Rõigas’elt L S’a kasuks välja 7470 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda L S’a arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
11. Rahuldada kannatanu V V (isikukood xxx) tsiviilhagi tsiviilkostja XXX Xxx OÜ (registrikood xxx) vastu täielikult. Tunnustada V V omandiõigust sõiduautole Xxx Xxx reg. nr xxx (VIN kood XXX). Kohustada XXX Xxx OÜ-d andma V Vle või viimase poolt volitatud isikule üle sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx, selle sõiduki kahe süütevõtme ja registreerimistunnistuse XXX valdus kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Kohus selgitab, et juhul kui tsiviilkostja ei täida sõiduauto üleandmise kohustust, on kannatanul õigus pöörduda kohtutäituri poole.
12. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kaupo Rõigas’elt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsja tasu kokku summas 780 eurot;  käekirjaekspertiisid (akt nr 15E-DK0142 ja akt nr 17F-DK0098) kokku summas 1410 eurot;  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 2940 eurot. 2

§ 199

lg 2 p 4 ja § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isik ja olles vabanenud mõistetud vangistuse kandmiselt vanglast 11.12.

1. a, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik, et tema allpool märgitavaid autosid, muid esemeid ja sularaha kannatanutele ei tagasta: 1) 22.01.
2. a Tallinnas xxx ehk kannatanu T S korteris, esinedes kannatanule Jani N´i nime all, remondi teostamise ettekäändel pettis T S’lt välja viimasele kuuluvad arvuti Acer väärtusega 70 eurot ja arvuti Asus väärtusega 70 eurot, millised ta ei tagastanud kannatanule kuni käesoleva ajani. Samal päeval ehk 22.01.
3. a Tallinnas, olles eelnevalt T S teadmata võtnud viimase käekotist sõiduki registreerimistunnistuse, võttis Kaupo Rõigas kasutamiseks T S’lt viimase loal viimasele kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx väärtusega 5000 eurot, mille ta lubas kannatanule viimast eksitusse viies sama päeva õhtul tagastada, kuid ta ei tagastanud seda sõidukit T S’le kuni käesoleva ajani ja kadus kannatanu jaoks. 22.01.2015.a. ehk juba samal päeval Tallinnas xxx müüs Kaupo Rõigas nimetatud sõiduki OÜ-le XXX Xxx; 2) 11.08.
4. a, olles eelnevalt võtnud V V rahakotist sõiduki registreerimistunnistuse ja esinenud kannatanule J A Ni nime all, palus ta Tartu linnas V V’lt viimast eksitusse viies 4

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

7) olles

§ 201lg 2 p 1 tähendatud isik, laenas ta 2014.

a detsembri lõpus Tallinnas xxx I P’ilt suulise lepingu alusel sularaha 3400 eurot, mille ta kohustus I P’ile tagastama 04.02.

1. a, kuid Kaupo Rõigas ei tagastanud seda raha isegi mitte osaliselt kuni käesoleva ajani. Lisaks sellele alates 15.12.
2. a kasutas Kaupo Rõigas I P loal viimasele kuuluvat sõiduautot Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx väärtusega 2500 eurot. Alates
3. a jaanuari keskpaigast I P palus Kaupo Rõigasel see sõiduk temale tagastada, kuid Kaupo Rõigas ei tagastanud seda sõidukit I P’le kuni käesoleva ajani ja ta kadus kannatanu jaoks alates
4. a veebruari algusest koos nimetatud sõidukiga, millesse jäid ka kannatanule kuuluvad kott tööriistadega väärtusega 500 eurot, tagavararatas väärtusega 220 eurot ja mobiiltelefoni HTC akulaadija väärtusega 10 eurot. 5

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 8) olles

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata päeval

1. a juunis, kuid mitte hiljem kui 24.06.
2. a, viibides L S’a elukohas Harju mk xxx, varastas tema salaja L Sa’le kuuluva sularaha 270 eurot ja L S’ale kuuluvad asjad kogusummas 2200 eurot – kuldesemed (2 kullast käeketti, kuldsõrmuse, kullast kõrvarõngad, ühe kullast skorpioniga ripatsi, 2 kullast abielusõrmust), tekitades vargusega L S’ale varalise kahju kokku 2470 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime varguse korduvalt ehk

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9) kriminaxxxenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 22.01.

1. a võltsis dokumenti – T S ja XXX Xxx OÜ (A Mi isikus) vahel sõlmitud müügilepingut 22.01.
2. a kuupäevaga sõiduauto Xxx Xxx reg.nr xxx, VIN-kood XXX müügi kohta, millele kirjutas allkirja T Š nimelt eesmärgiga omandada õigust ehk müüa nimetatud sõiduk XXX Xxx OÜ-le; 10) kriminaxxxenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.
3. a võltsis dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, s.o. müüa sõiduk XXX Xxx OÜ-le: justkui V V esindaja Kaupo Rõigas’e ja XXX Xxx OÜ vahel sõlmitud müügilepingut 11.08.2017 kuupäevaga sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx, VIN-kood XXX müügi kohta. Võltsimine seisnes selles, et Kaupo Rõigas justkui V V esindajana pani lepingule allkirja lahtrisse „müüja“. Antud leping oli oma sisu poolest väär, kuna ei väljendanud V V tegelikku tahet ja oli koostatud V V’le teadmata; 11) kriminaxxxenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.
4. a võltsis dokumenti: V V nimelt kirjutatud volikirja 01.01.2017 kuupäevaga sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx, VIN-kood XXX kasutamiseks ja müügiks. Võltsimine seisnes selles, et Kaupo Rõigas täitis volikirja, mis oli oma sisu poolest väär, kuna ei väljendanud V V tegelikku tahet ja oli koostatud V V’le teadmata ning ta kirjutas volikirjale allkirja V V nimelt eesmärgiga omandada õigusi, s.o. müüa nimetatud sõiduk XXX Xxx OÜ-le. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada, võltsimise ehk

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

12) kriminaxxxenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 22.01.2015. a eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil xxx esitas Kaupo Rõigas XXX Xxx OÜ esindajale A M’ile võltsitud dokumendi: tema (Kaupo Rõigas’

1. e)poolt justkui T S nimelt allkirjastatud sõiduauto Xxx Xxx reg.nr xxx, VIN-kood XXX müügilepingu 22.01.2015. a kuupäevaga, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa nimetatud sõiduauto XXX Xxx OÜ-le; 13) kriminaxxxenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil xxx esitas Kaupo Rõigas XXX Xxx OÜ töötajale A T’ile võltsitud dokumendi: tema (Kaupo Rõigas’
2. e)poolt allkirjastatud sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx, VIN-kood XXX müügilepingu 11.08.2017. a kuupäevaga ja justkui V V nimelt kirjutatud volikirja 01.01.2017 kuupäevaga sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx, VIN-kood XXX kasutamiseks ja müügiks, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa nimetatud sõiduauto XXX Xxx OÜ-le; 6

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.

1. Kannatanu I P episood Objektiivne koosseis Kannatanu I P esitas 09.02.
2. a politseile kuriteoavalduse (I kd tl 153-156), milles teatab talle kuuluva sõiduki Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx ärandamisest Kaupo Rõigas’e poolt (kahju 3000 eurot) ning viimasele laenatud 3400 eurost, mida pole tagasi saanud. Kannatanu I P ütlustest (I kd tl 158-166) nähtub, et ta tutvus ning suhtles Kaupo Rõigas’ega, kes pärast vanglast vabanemist 15.12.
3. a tema juurde kolis ning kellele ta andis kasutada oma sõiduauto Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et 19.12.
4. a laenas Kaupo Rõigas temalt suure summa raha – 3400 eurot, mille Kaupo Rõigas’ele laenamiseks võttis kannatanu ise Swedbank’ist 3000 eurot laenu ning ülejäänud 400 eurot oma konto vabadest vahenditest. Kannatanu ütluste kohaselt on kõik temale kuuluva auto dokumendid Kaupo Rõigas’e käes, kuid mingit volitust auto kasutamiseks pole ta andnud. Kannatanu ütlusi tõendab kannatanu poolt 09.02.
5. a kuriteoavaldusele lisatud võlakiri (I kd tl 157), millest nähtub, et Kaupo Rõigas kinnitab kannatanu I Plt 3400 euro laenamist ning võtab kohustuse nimetatud summa kannatanule tagastada hiljemalt 04.02.
6. Kannatanu ütlusi tõendab ka Maanteeameti 10.02.
7. a vastus nõudekirjale kriminaalasjas nr 15230100726 (I kd tl 206-210), mille kohaselt oli Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx (VIN-koodiga XXX) viimase registritoimingu dokumendi koopia kohaselt nimetatud sõiduki omanik
8. aasta algul kannatanu I P (sõiduk ostetud I P poolt 31.05.2012). 11.02.
9. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 184-191) vaadeldakse kannatanu poolt vabatahtlikult menetlejale üle antud ning kannatanule kuuluvaid mobiiltelefone Noxxx N76-1 (RM-135) ja HTC One 801n (xxx). Nii mobiiltelefonist Noxxx kui ka mobiiltelefonist HTC on kätte saadud käesolevas kriminaalasjas tähtsust omavad kontaktid: Kaupo (+xxx), sõnumite hulgast sõnumid ning vastamata, vastuvõetud ja valitud kõned eelnimetatud kontaktiga. Nimetatud väljavõtetest selgub, et I P oli Kaupo Rõigas’ega tihedas kontaktis, samuti on kannatanu korduvalt SMS-i teel küsinud millal Kaupo Rõigas kannatanule tema sõiduki tagasi toob. 7

§ 201

näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Maanteeameti 10.02.

1. a vastusest nõudekirjale kriminaalasjas nr 15230100726 (I kd tl 206210), nähtub, et sõiduauto Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx (VIN-koodiga XXX omanik oli kannatanu I P. Kannatanu ütlustest (I kd tl 158-166) nähtub, et ta andis
2. aasta lõpus Kaupo Rõigasele kasutada oma sõiduauto Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx. Kannatanu ütlustest nähtub ka, et kannatanu nõudmisel Kaupo Rõigas autot ei tagastanud, väitis, et tegi autoga avarii ja remondib ära, kuid auto on senini tagastamata. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka kannatanu ema tunnistaja Aa S ütlused (I kd tl 195-200). 11.02.
3. a teostatud äratundmiseks esitamise protokollist (I kd tl 178-183) nähtub, et isik, kellega I P suhtles ning kellele laenas raha ja andis kasutamiseks oma sõiduki oli Kaupo Rõigas. Nähtuvalt auto24.ee väljavõtetest (I kd tl 167-168) jääb samalaadsete sõidukite turuhind 2200 – 2500 euro vahele, seega ületab sõiduki hind 200 eurot. Süüdistatav Kaupo Rõigas andis 28.09.
4. a ja 4.10.
5. a ülekuulamistel ütlusi, kus tunnistas peale kahtlustuse tutvustamist enda süüd kuid keeldus ütluste andmisest. Sellest tuleb järeldada, et ta nõustub kahtlustuses tooduga ja muuhulgas ka sellega, et kasutas I P sõiduautot ja ei tagastanud seda I Ple. Kuigi uurimisel ei ole välja selgitatud sõiduauto Xxx Xxx Xxx reg.nr xxx hilisem saatus, s.h see mida Kaupo Rõigas sõiduautoga tegi, kuid arvestades, et süüdistatav ei ole tagastanud kannatanule kuuluvat sõiduautot sedavõrd pikka aega peale kannatanu tagastamisnõuet, tuleb sellest järeldada süüdistatava omastamismanifestatsiooni. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ehk

§ 201lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Kohus ei nõustu, et omastamisena tuleb kvalifitseerida ka sularaha 3400 eurot laenamist. Võlakirjast (I kd tl 157) ja kannatanu I P ütlustest (I kd tl 158-166) nähtub, et Kaupo Rõigas kinnitab kannatanu I Plt 3400 euro laenamist ning võtab kohustuse nimetatud summa kannatanule tagastada hiljemalt 04.02.2015. Arvestades, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, siis ei usaldanud I P Kaupo Rõigasele oma raha, vaid andis raha Kaupo Rõigase omandisse kohustusega see raha hiljem tagastada. Seega, peale laenulepingu sõlmimist ei olnud raha Kaupo Rõigase jaoks enam võõras. Hinnates Kaupo Rõigase tegevust kompleksselt käesolevas süüdistuses toodud etteheidete alusel, siis saab järeldada, et Kaupo Rõigasel puudus laenulepingu sõlmimise ajal kavatsus seda raha I Ple tagastada. Seega lõi ta I Ple ettekujutuse, et ta raha tagastab, tegelikult tal aga tagastamisplaani ei olnud. Seega lõi Kaupo Rõigas I Ple teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu I P sõlmis temaga laenulepingu, mille tulemusena tekkis I Ple kahju 3400 eurot. Nimetatud tegu on kvalifitseeritav mitte omastamise vaid kelmusena

§ 209lg 2 p 1 järgi. 8

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kannatanu ütluste põhjal sõitis Kaupo Rõigas, samal ajal kui oli sõitudeks võtnud kasutada kannatanu auto, teiste autodega vastavalt kannatanu ütlustele:

1. või
2. jaanuaril 2015 XXX džiip, süüdistatava ema ütluste järgi „mingi tumeda autoga“, ja kannatanule ütles, et tema auto läks katki teel Tartust Tallinna Põlvas (mis ei asu Tartust Tallinna suunas), siis sellest saab järeldada, et Kaupo Rõigas ei kavatsenud autot tagastada. Seega pani ta omastamise toime tahtlusega. Ka sularaha 3400 eurot pettis Kaupo Rõigas välja kavatsetult. Süüdistatav ei ole ise selle kohta ütlusi andnud, kuid vastavalt võlakirjale pidi süüdistatav raha tagastama
3. veebruaril
4. Nähtuvalt kannatanu ütlustest pidi süüdistatav tulema
5. veebruaril 2015, kuid peale seda asus Kaupo Rõigas hoopis kannatanuga kontakti vältima. Sellest võib järeldada, et kui Kaupo Rõigas veenis I Pu talle laenu andma, oli tal eesmärk seda raha mitte tagastada. 1.
6. Kannatanu T S episood Objektiivne koosseis Kannatanu T S ütlustest (I kd tl 5-11, 23-27, 32-36) nähtub, et jaanuaris
7. a tutvus ta meesterahvaga, kes kandis nime Jani N ning kes 22.01.
8. a kannatanu sõidukiga Xxx Xxx reg.nr xxx kadunuks jäi. Hiljem avastas kannatanu, et tema käekotist oli kadunud ka nimetatud sõiduki registreerimistunnistus. Kannatanu eitab asjaolu, et talle esitatud 22.01.
9. a sõlmitud ostu-müügilepingu on tema täidetud ning kinnitab, et lepingul olev allkiri ei ole tema oma. 28.01.
10. a toimunud ülekuulamisel (I kd tl 23-27) lisab kannatanu, et 22.01.
11. a andis ta Jani-nimelisele mehele remonti viimiseks ka kaks oma arvutit: sülearvuti Acer maksumusega 70 eurot ja sülearvuti Asus maksumusega 100 eurot. 30.01.
12. a teostatud äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 37-42) kohaselt tundis kannatanu T S fotol nr 3 ära isiku, keda tunneb Jani N’i nime all. Fotol nr 3 on kujutatud Kaupo Rõigas’t. Kannatanu suhtlust Jani-nimelise mehega tõendab kannatanule kuuluv ning tema poolt menetlejale vaatlemiseks üle antud mobiiltelefoni Samsung GT-i9300 Galaxy S III vaatlusprotokoll (I kd tl 15-16), samuti telefonis olnud foto Jani-nimelisest isikust. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi suurust põhjendavad 27.01.
13. a tehtud portaali auto24.ee väljavõte (I kd tl 12-14), mille kohaselt on sarnaste sõidukite turuhind vahemikus 4500 – 4999 eurot, samuti kannatanu poolt menetlejale edastatud sülearvuti Acer ostutšekk (I kd tl 28-29), mis tõendab sülearvuti soetamismaksumust (4999 krooni). Tunnistaja M G 29.01.
14. a antud ütlustest (I kd tl 49-54) selgub, et ta viis 24.01.
15. a autosid müüvasse firmasse (aadressil xxx) kaks oma sõidukit ja vahetas need ühe kallima vastu, milleks valis halli värvi Xxx Xxx reg.nr xxx. Ostu-müügilepingut ta ei täitnud, vaid üksnes allkirjastas. Nimetatud sõiduki vastu andis kaks vana autot ning hinnavahe tasumise osas sõlmis laenulepingu Xxx OÜ-ga summas 2260 eurot. Pärast lepingu sõlmimist sõitis autoregistrisse ja vormistas sõiduki Xxx nimele ning ennast sõiduki kasutajaks. Sõiduki eelmise omaniku kohta tunnistajale midagi ei tea. Tunnistaja ütlusi kinnitab koopia laenulepingust nr xxx (I kd tl 55-61), mille kohaselt 24.01.
16. a anti Xxx Xxx reg.nr xxx laenutagatisena üle Xxx OÜ poolt tunnistaja M G’le. Tunnistaja ütlusi kinnitab veel koopia Xxx Xxx reg.nr xxx registreerimistunnistusest, mille kohaselt on alates 24.01.
17. a sõiduki omanik Xxx OÜ ning vastutav kasutaja M G (I kd tl 9

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanu T S ütlustega (I kd tl 5-11, 23-27, 32-36), tunnistajate M G ja A M’i ütlustega, äratundmiseks esitamise protokollidega, müügilepingu, päringute vastuste ning käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et 22.01.2015. a võttis Kaupo Rõigas T S’le teise nime all esinedes viimaselt auto koos selle registreerimistunnistusega ning müüs samal päeval Tallinnas aadressil xxx asuvale XXX Xxx OÜ-le edasi. Müügilepingus oli Kaupo Rõigas võltsinud sõiduki tegeliku omaniku, T S allkirja ning esitas XXX Xxx OÜ juhatuse liikmele eeltäidetud müügilepingu koos võltsitud allkirjaga. Oma sellise tegevusega moonutas Kaupo Rõigas tegelikke asjaolusid, s.t pani toime petmise. Petmise tõttu tekkis Kaupo Rõigas’e poolt esitatud asjaolude moonutamise teel XXX Xxx OÜ esindajal eksimus ehk ta uskus talle esitatud T S võltsitud allkirjaga sõlmitud müügilepingut. Eksimuse tulemusena toimus varakäsutus – XXX Xxx OÜ andis Kaupo Rõigas’ele sõiduki omandamiseks üle 3000 eurot. Käesolevas episoodis pani Kaupo Rõigas toime nn. kolmnurk-kelmuse ehk petetu ja kahjusaaja ei lange kelmuse episoodis küll kokku, kuid mõlemad on uskunud ja usaldanud, et Kaupo Rõigas käitub nende suhtes heas usus. Seega tekkis mõlemal neil eksimus. XXX Xxx OÜ müüs kannatanu T S’le kuuluva sõiduki edasi, mistõttu sisulist kahju ei kannatanud. Kannatanu T S’l tekkis käesoleva kelmuse episoodi tõttu kokku kahju 5140 eurot, millest 5000 eurot on sõiduki väärtus ning 140 eurot kahe Kaupo Rõigas’ele usaldatud remonti vajava sülearvuti väärtus, mida kannatanu samuti tagasi ei ole saanud. 10

§ 209

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

§ 344

lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimise eest.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgil omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kannatanu T S ja tunnistaja A M’i ütlused, XXX Xxx OÜ ja T S vahel sõlmitud müügileping, äratundmiseks esitamise protokollid ning käekirjaekspertiis tõendavad, et Kaupo Rõigas pani toime dokumendi võltsimise

§ 344

lg 1 mõttes, sest allkirjastas teise isiku eest isiku allkirja järgi tehes dokumendi, mis on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks (s.t sõiduki ostu-müügileping).

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Kaupo Rõigas toime, sest esitas XXX Xxx OÜ esindajale A M’ile teadvalt võltsitud dokumendi eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud dokumendi esitamise ehk müügilepingus võltsitud allkirja tõttu jäi kannatanu T S ilma talle kuuluvast sõiduautost Xxx Xxx reg.nr xxx. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime dokumendi võltsimise ning teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, s.t kasutas T S võltsitud allkirjaga müügilepingut eesmärgiga saada sõiduki müümise eest ise varalist kasu. Seega on Kaupo Rõigas toime pannud

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsetele koosseisudele vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu T S sõidukiga seotud episoodid toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuse objektiks oli tema naistuttavale T S’le kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx ostu-müügilepingul T S allkirja võltsimise läbi sõiduki võõrandamine XXX Xxx OÜ-le. Kaupo Rõigas tegutses seega varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et müüb maha auto, mille müümiseks tal puudub õigus ning mis kuulub teisele isikule, kes ei ole müümiseks andnud luba ega enda allkirja. Petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, sest teadis, et tekitab asjasse puutuvatel isikutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Kaupo Rõigas pani talle etteheidetava teo kelmuse episoodis toime kavatsetult. Ka dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi esitamise osas leiab kohus, et Kaupo Rõigas tegutses kavatsetusega, sest ta teadis, et kannatanu T S ei ole andnud ostu-müügilepingule allkirja sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx müümiseks ning allkirjastas selle ise. 1.3. Kannatanu V V episood Objektiivne koosseis Kannatanu V V ütlustest (II kd tl 9-16, 39-41, 46-47) nähtub, et 2017. a märtsis tutvus ta internetis J A N’i nimelise mehega, kes kolis kannatanu juurde Tartusse elama ning kasutas kannatanu loal sõidukit Xxx Xxx reg.nr xxx (väärtus 6200 eurot). Kannatanu kinnitab, et ei ole sellele isikule andnud mingit volikirja auto kasutamiseks ega müümiseks, samuti ei andnud talle üle auto registreerimistunnistust. 11. augustil 2017. a võttis meesterahvas kannatanu sõiduki ning sõitis sellega Tallinnasse, kuid tagasi tuli teise autoga – Xxx Xxx reg.nr xxx. Kannatanu 11

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanu V V ütlustega, tunnistajate D B, D P ja A T’i ütlustega, äratundmiseks esitamise protokollidega, müügilepingu, volikirja ning käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et 11.08.2015. a võttis Kaupo Rõigas V V’le teise nime all esinedes viimasele kuuluva auto koos selle registreerimistunnistusega ning müüs selle Tallinnas aadressil xxx asuvale XXX Xxx OÜle edasi. Müügitehingu sõlmimiseks oli Kaupo Rõigas võltsinud V V nimel volikirja, millega volitas iseennast kannatanule kuuluvat sõidukit müüma. XXX Xxx OÜ töötajale esitas Kaupo Rõigas lisaks volikirjale eeltäidetud müügilepingu koos võltsitud allkirjaga, kuid pidi täiendavalt veel uue lepingu allkirjastama. Oma sellise tegevusega moonutas Kaupo Rõigas tegelikke asjaolusid, s.t pani toime petmise. Petmise tõttu tekkis Kaupo Rõigas’e poolt esitatud asjaolude moonutamise teel XXX Xxx OÜ esindajal eksimus ehk ta pidas Kaupo Rõigas’e poolt esitatud volikirja ehtsaks ning uskus talle Kaupo Rõigas’e poolt esitatud dokumentide õigsusesse. Eksimuse tulemusena toimus varakäsutus – XXX Xxx OÜ andis Kaupo Rõigas’ele sõiduki omandamiseks 3200 eurot sularahas. V V aga jäi oma sõidukist XXX Xxx reg.nr xxx ilma, sest arvas ekslikult, et süüdistatav viis tema sõiduki parandusse. Seega pani Kaupo Rõigas käesolevas episoodis toime nn. kolmnurk-kelmuse ehk petetu ja kahjusaaja ei lange küll kokku, kuid mõlemad uskusid ja usaldasid, et Kaupo Rõigas käitub nende suhtes heas usus. Nimetatud sõiduk on endiselt XXX Xxx OÜ omandis. Kannatanu V V’l on tekkinud kelmuse objektiks olnud sõidukist ilmajäämise tõttu varaline kahju, mille tõttu on ta esitanud tsiviilhagi XXX Xxx OÜ vastu sõiduki enda valdusesse tagasi saamiseks. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ehk

§ 209

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

§ 344

lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimise eest.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgil omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kannatanu V V ja tunnistaja A T’i ütlused, XXX Xxx OÜ ja V V vahel sõlmitud müügileping, V V nimelt antud volikiri, äratundmiseks esitamise protokollid ning käekirjaekspertiis tõendavad, et Kaupo Rõigas pani toime dokumendi võltsimise

§ 344

lg 1 mõttes, sest allkirjastas teise isiku eest isiku allkirja järgi tehes dokumendi, mis on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks (s.t volikiri ja sõiduki ostu-müügileping).

§ 13

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsetele koosseisudele vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu V V sõidukiga seotud episoodid toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuse objektiks oli tema naistuttavale V V’le kuuluva sõiduki XXX Xxx reg.nr xxx müümist võimaldava volikirja ning ostu-müügilepingul oleva sõiduki müüja allkirja võltsimise läbi sõiduki võõrandamine XXX Xxx OÜ-le. Kaupo Rõigas tegutses seega varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et müüb maha auto, mille müümiseks tal puudub õigus ning mis kuulub teisele isikule, kes ei ole müümiseks andnud luba, enda allkirja ega volikirja. Petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, sest teadis, et tekitab asjasse puutuvatel isikutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Kaupo Rõigas pani talle etteheidetava teo kelmuse episoodis toime kavatsetult. Ka dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi esitamise osas leiab kohus, et Kaupo Rõigas tegutses kavatsetusega, sest ta teadis, et kannatanu V V ei ole andnud talle sõiduki müümiseks esitatud volikirja ega täitnud vastavat ostu-müügilepingut, mistõttu tegi Kaupo Rõigas seda ise. 1.

1. Kannatanu A S’e episood Objektiivne koosseis Kannatanu A S esitas 29.07.
2. a politseile avalduse (III kd tl 2-5), milles teatab, et sõlmis 09.07.
3. a L S E A. nimelise meesterahvaga Xxx Xxx reg.nr XXX ostu-müügilepingu ning andis müüjale üle 2500 eurot sularahas. Autot ümber registreerides võttis kannatanult sõiduki ning selle dokumendid seoses sõiduki rahvusvaheliselt tagaotsimisega ära politsei. Politsei poolt sõiduki kinnipidamist A S’e valdusest tõendab 24.09.
4. a sõiduki kinnipidamise protokoll (III kd tl 7-8). Politsei- ja Piirivalveameti 10.08.
5. a informatsiooni edastamine rahvusvaheliselt tagaotsitava sõiduki kohta (III kd tl 20-21) tõendab, et A S’ele müüdud sõiduki Xxx Xxx reg.nr XXX (VIN: XXX) suhtes on toime pandud kelmus, mille toimepanemises on kahtlusalune Soomes alalist elukohta mitteomav Kaupo Rõigas. Sõiduki omanik oli kuriteo toimepanemise ajal ning ka praegu XXX OY ning Kaupo Rõigas’e poolt toimepandud kelmus seisnes selles, et ta rentis XXX OY-lt sõiduki ajavahemikuks 30.
6. – 30.05.
7. a, kuid ei tagastanud seda tähtaja saabumisel. 17.08.
8. a on Harju Maakohus teinud määruse kriminaalasjas nr 1-18-6452 (III kd tl 2427), milles annab sõiduki Xxx Xxx reg.nr XXX (VIN: XXX) Soome Vabariigile. Sõiduki väljastamist Xxx OY volitatud isikule tõendab 10.10.
9. a taotlus (III kd tl 97). Kannatanu A S esitas menetlejale 03.09.
10. a elektrooniliselt videofailid (III kd tl 28-31) isikust, kes esines talle nimega L S E A. ning kellega sõlmis ta eelpool nimetatud sõiduki ostumüügilepingu ja kellele andis sõiduki eest 2500 eurot sularaha. 14

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanu A S’e ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga, äratundmiseks esitamise protokolliga, rahvusvaheliselt tagaotsitava sõiduki osas informatsiooni edastamise teatega, Harju Maakohtu 17.08.

1. a määrusega ning tunnistaja V F ütlustega on tõendamist leidnud, et
2. a maikuus võttis Kaupo Rõigas Xxx OY-lt rendile sõiduki Xxx Xxx reg.nr XXX, kuid jättis selle tähtajaks tagastamata ning müüs
3. a juulikuus kannatanu A S’ele. Oma sellise tegevusega moonutas Kaupo Rõigas valenime all esinedes A S’ele tegelikke asjaolusid, s.t pani toime kannatanu petmise. Kannatanul tekkis Kaupo Rõigas’e poolt esitatud asjaolude moonutamise teel eksimus ehk kannatanu pidas Kaupo Rõigas’t müüdava auto omanikuks ning teostas eksimuse tulemusel varakäsutuse – andis Kaupo Rõigas’ele sõiduki omandamiseks üle 2500 eurot sularahas. Hetkel, mil kannatanu soovis ostetud auto enda nimele ümber registreerida selgus, et tal ei ole õigust seda teha. Seega tekkis eeltoodud sündmuste tõttu kannatanul varaline kahju summas 2500 eurot. Kohtu hinnangul on kõik koosseisuelemendid omavahel põhjuslikus seoses: Kaupo Rõigas’e poolt kannatanu petmine viis kannatanu eksitusse, milles viimane uskus ning lootis, et süüdistatav on müüdava auto omanik ning 2500 euro suuruse varakäsutuse tegemisel omandab ta nimetatud sõiduki endale. Eksimuse tõttu tegi kannatanu varakäsutuse, mis lõppkokkuvõttes viis tema varalise seisu kahjustumisele. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu 15

§ 209

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgil omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest, asitõendi vaatlusprotokollist, äratundmiseks esitamise protokollidest ning tunnistaja poolt menetlejale e-kirja teel edastatud Viberi kirjavahetusest nähtub, et Kaupo Rõigas esines selles episoodis L S E A. nimelise isikuna ning esitas ka sellisele isikule välja antud Soome Vabariigi passi. Sellise teoga pani Kaupo Rõigas toime võltsitud dokumendi esitamise ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele ehk võltsitud dokumendi kasutamise, mistõttu sõlmis kannatanu A S isikuga auto ostu-müügilepingu ning arvas kuni viimase hetkeni, et ostis auto müüki teostama õigustatud isikult nimega L S E A., mitte Kaupo Rõigas’elt. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Soome Vabariigi passi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mida Kaupo Rõigas ka tegi. Seega on Kaupo Rõigas toime pannud

§ 345lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu A S’ega seotud episoodid toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuse objektiks oli tema poolt Soomest renditud sõiduki Xxx Xxx reg.nr XXX müümine 2500 euro eest. Tegelikult ei olnud Kaupo Rõigas’el õigust rendiautot müüa, mistõttu tegutses Kaupo Rõigas varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et müüb autot, mille müümiseks puudub tal õigus. Kannatanu petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, sest esines kannatanule juba algusest peale valenime all. Tegelikult Kaupo Rõigas teadis, et ta tekitab kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Kaupo Rõigas pani talle etteheidetava teo kelmuse episoodis toime kavatsetult. Ka võltsitud dokumendi esitamise osas leiab kohus, et Kaupo Rõigas tegutses kavatsetusega, sest ta teadis, et esitatud dokumendi näol on tegemist võltsitud Soome Vabariigi passiga. 1.

1. Kannatanu V D’i episood Objektiivne koosseis Kannatanu V D esitas 12.09.
2. a politseile avalduse (III kd tl 99-103), milles teatab sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx kadumisest. 09.07.
3. a rentis klient nimega L S E nimetatud sõiduki üheks kuuks (tagastamise tähtaeg 08.08.2018), kuid pole autot tagastanud. Vastavalt sõlmitud lepingule maksis klient 700 eurot rendiraha ja 200 eurot tagatisraha, esitas isiku tõendamiseks dokumendina passi ja juhiloa. Lisaks tuli Riiast kaks teavitust kiiruse ületamise kohta, mille xxx OÜ ise kinni maksis (haldusrikkumise protokollid ja sõlmitud rendileping lisatud avaldusele, III kd tl 104-106). Kannatanu V D on 14.09.
4. a kannatanu ülekuulamisel (III kd tl 110-116) täpsustanud, et sõiduk Xxx Xxx reg.nr xxx kuulub ametlikult tema äiale, kuid faktiliselt talle, mistõttu on kannatanuks tema. Firma xxx OÜ kuulub kannatanule ning tegeleb autode rentimisega. Klient L S E esitas passi ja juhiloa, mille juures kannatanu mingeid võltsimise tunnuseid ei märganud. Auto tagastamise tähtajal klient autot tagasi ei toonud, vaid teavitas, et viibib veidi, kuid 16

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanu V D’i ütlustega, esitatud rendilepinguga, äratundmiseks esitamise protokolliga ning politseiandmebaasi päringutega on tõendamist leidnud, et V D kui xxx OÜ esindaja sõlmis 09.07.

1. a L S E nime ja passiga esinenud Kaupo Rõigas’ega sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx kasutamiseks rendilepingu, mille Kaupo Rõigas jättis tähtajaks, s.o 08.08.
2. a tagastamata. Nimetatud sõiduk on tänaseni kannatanu jaoks kadunud. Oma sellise tegevusega moonutas Kaupo Rõigas valenime all esinedes V D’ile tegelikke asjaolusid, s.t pani toime kannatanu petmise. Kannatanul tekkis Kaupo Rõigas’e poolt esitatud asjaolude moonutamise tõttu eksimus ehk kannatanu pidas Kaupo Rõigas’t kellekski teiseks ning uskus ja lootis, et isik täidab kohaselt xxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingut. Sõlmitud rendilepinguga toimus varakäsutus, mille tulemusena sai Kaupo Rõigas enda valdusesse kannatanu sõiduki, millega jäi kadunuks ning tekitas V D’ile varalise kahju summas 12 000 eurot. Kohtu hinnangul on kõik koosseisuelemendid omavahel põhjuslikus seoses: Kaupo Rõigas’e poolt kannatanu petmine viis kannatanu eksitusse, milles viimane uskus ning lootis, et süüdistatav täidab talle rendilepingust tulenevaid kohustusi. Varakäsutus ehk rendilepingu sõlmimine viis petetu varalise seisu kahjustumisele. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ehk

§ 209

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgil omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kannatanu ütlustest, süüdistatava ja kannatanu vahel sõlmitud sõiduki rendilepingust ning äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et Kaupo Rõigas esines selles episoodis L S E nimelise isikuna ning esitas ka sellisele isikule välja antud kehtivana märgitud passi ning juhiloa. Sellise teoga pani Kaupo Rõigas toime võltsitud dokumendi esitamise ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele ehk võltsitud dokumendi kasutamise, mistõttu sõlmis 17

§ 345lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu V D’iga seotud episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuse objektiks oli tema poolt renditava sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx rentimine ning selle tähtajaks tagastamata jätmine. Asjaolu, et nimetatud sõidukit nähti viimati Eesti-Läti piiri ületamas tähendab, et tegelikult ei olnud Kaupo Rõigas’el kavatsust autot tagastada, mistõttu tegutses Kaupo Rõigas varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et rendib auto, mille tagastamise osas tal puudub kavatsus. Kannatanu petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, sest esines kannatanule juba algusest peale valenime all. Kaupo Rõigas teadis, et ta tekitab kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Kaupo Rõigas pani talle etteheidetava teo kelmuse episoodis toime kavatsetult. Ka võltsitud dokumendi esitamise osas leiab kohus, et Kaupo Rõigas tegutses kavatsetusega, sest ta teadis, et kannatanule esitatud pass ja juhiluba on võltsitud, kuna nimetatud dokumentidel oli tema pilt, kuid teine nimi ja teised isikuandmed. 1.

1. Kannatanu L S episood Objektiivne koosseis Kannatanu L S ütlustest (IV kd tl 13-19) nähtub, et ta tutvus ning suhtles T-nimelise meesterahvaga umbes
2. a augustis, kes hakkas kasutama tema autot Xxx Xxx reg.nr xxx väärtusega 2000 eurot. Samuti võttis mees temalt kaks sõrmust lubadusega need tuttava juveliiri juurde parandusse viia: üks sõrmustest (väärtus 100 eurot) oli katki ja teine (väärtuses 800 eurot) deformeerunud. Sõrmuseid ei ole kannatanu tagasi saanud. Kannatanu edastas 14.09.
3. a menetlejale elektroonilise teate, millele oli lisatud pilt Tnimelisest mehest (IV kd tl 8-10). 17.09.
4. a teostatud äratundmiseks esitamise protokolli (IV kd tl 20-25) kohaselt tundis kannatanu L S fotol nr 3 ära talle T-nimelise mehena esinenud isiku kui isiku, kellega ta suhtles ning kellele andis talle kuuluvad sõrmused eesmärgiga parandusse viia. Fotol nr 3 on äratundmiseks esitatud Kaupo Rõigas. 17.09.
5. a asitõendi vaatlusprotokollis (IV kd tl 26-42) vaadeldakse kannatanu poolt vabatahtlikult menetlejale välja antud kirjavahetust Kaupo Rõigas’ega mobiiltelefoni Samsung ekraanil. Kirjavahetusest selgub, et 14.09.
6. a ütleb kannatanu Kaupo Rõigas’ele, et viimane lubas ta auto ja sõrmused tagasi tuua. 27.09.
7. a kannatanu L S ütlustest (IV kd tl 50-53) nähtub, et T (s.t Kaupo Rõigas) tagastas talle auto ning selle registreerimistunnistuse. Rohkem T tagasi ei tulnud ja ei tagastanud sõrmuseid, millised võttis ettekäändel need ära parandada.

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 18

§ 209lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu L S’ga seotud episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuse objektiks olid kaks kannatanule kuulunud sõrmust, mille süüdistatav lubas viia parandusse. Varalise kasu saamise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetult, s.t ta ei kavatsenud viia sõrmuseid parandusse ega neid kannatanule tagastada ning seadis seega eesmärgiks nimetatud esemete enda kasuks pööramise. Kriminaxxxenetluse käigus ei ole nimetatud sõrmuseid leitud. Kannatanu petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, s.t kannatanule tuttavast juveliirist rääkides teadis ta, et tegelikult ta sõrmuseid parandusse ei vii ning tekitab kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Kaupo Rõigas pani talle etteheidetava teo kokkuvõttes toime kavatsetult. 1.

1. Kannatanu L S’a episood Objektiivne koosseis Kannatanu L S esitas 27.06.
2. a politseile süüteoteate (V kd tl 2-3), milles teatab, et laenas A N’i nimelisele mehele 08.06.
3. a 5000 eurot, mille viimane lubas tagasi maksta paari päeva jooksul, kuid pole seda teinud. Tegelik nimi on mehel Kaupo Rõigas, kuid kannatanu teab teda A N’i nime all. Raha andis kannatanu üle oma kodus ilma igasuguste dokumentideta. Kannatanu L S’a ütlustest (V kd tl 4-8) nähtub, et kannatanu kohtus ja suhtles
4. aasta maikuus ennast A N’iks nimetava mehega, kes sõitis punast värvi Xxxga (reg.nr XXX) ning kes palus hiljem temalt 3000 eurot laenu. Kannatanu andis mehele karbi, milles oli 5000 eurot, et ta sealt 3000 võtaks. Hiljem kannatanu avastas, et mees võttis tegelikult karbist 5000 eurot. Raha pole kannatanu tagasi saanud. Hiljem avastas kannatanu, et tema kodust xxx on kadunud veel 270 eurot sularaha, mille kannatanu oli kõrvale pannud. Samuti olid kadunud kaks kullast käeketti, kuldsõrmus, kõrvarõngad ja üks skorpioni ripats. 24.06.
5. a sai kannatanu suhtlusportaali Facebook’i vahendusel teada, et A N’i tegelik nimi on Kaupo Rõigas. 19

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanu ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ning süüdistatava Kaupo Rõigas’e antud ütlustega on tõendamist leidnud, et 2018. a suvel võttis Kaupo Rõigas L S’alt valenime all esinedes laenu 5000 eurot, mille pidi mõne päeva jooksul tagastama. Peale seda jäi Kaupo Rõigas kannatanu jaoks kadunuks ning pole viimasele seniajani laenatud raha tagastanud. Seega oli nimetatud sularaha näol tegemist L S’ale kuuluva varaga, mille osas lõi Kaupo Rõigas kannatanule oleviku tegelike asjaolude moonutamise teel eksimuse. Käesolevas asjas pettis Kaupo Rõigas kannatanult A N’i ehk valenime all esinedes välja 3000 euro asemel 5000 eurot, mille lubas paari päeva jooksul tagastada. Seda uskudes tegi L S varakäsutuse ehk laskis Kaupo Rõigasel ise rahakarbist võtta 3000 eurot, kuid tegelikkuses võttis Kaupo Rõigas karbist 5000 eurot. Varakäsutus käesoleval juhul seisneb selles, et kannatanu lubas ning talus olukorda, kus Kaupo Rõigas temalt raha võttis. Raha on Kaupo Rõigas’e poolt kannatanule tagastamata, seega on tekkinud kannatanule varaline kahju 5000 eurot. Kohtu hinnangul on kõik koosseisuelemendid omavahel põhjuslikus seoses: Kaupo Rõigas’e poolt valenime all esinemine ning kannatanu petmine viis kannatanu eksitusse, milles viimane uskus ning lootis paari päeva jooksul süüdistatavale laenatud raha tagasi saada. Eksimuse tõttu tegi kannatanu varakäsutuse ning kannatas varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ehk

§ 209

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ning menetlejale kannatanu poolt edastatud e-kirjadega on tõendamist leidnud, et kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata päeval

1. a juunis, kuid mitte hiljem kui 24.06.
2. a viibides L S’a elukohas Harju maakonnas xxx toime pandud varguse objektiks olid L S’ale kuuluvad kuldehted koguväärtuses 2200 eurot ja sularaha summas 270 eurot. Seega oli tegemist vallasasjadega. Kuna vallasasjad asusid kannatanu elukohas, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Kuna ehted 20

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu L S’aga seotud episoodid toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuse objektiks oli 5000 eurot suuruses summas kannatanule kuulunud sularaha, mille süüdistatav lubas tagastada paari päeva jooksul. Varalise kasu saamise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetult, s.t ta ei kavatsenudki L S’ale raha tagastada seoses lahkuminekuga. Seega seadis Kaupo Rõigas eesmärgiks sularaha enda kasuks pööramise. Kannatanu petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, sest esines kannatanule juba algusest peale valenime all. Tegelikult Kaupo Rõigas teadis, et ta laenatud raha kannatanule ei tagasta ning selle lubamisega tekitab kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Kaupo Rõigas pani talle etteheidetava teo kelmuse episoodis toime kavatsetult. Ka Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud varguse objektiks olnud ehete ja sularaha osas leiab kohus, et Kaupo Rõigas tegutses selles episoodis kavatsetusega, sest ta teadis, et vallasasjad on talle võõrad ning arvestades asjaolu, et Kaupo Rõigas on töötu, oli varastamise eesmärk eeltoodud vallasasjade omastamine. 1.8. Õigusvastasus ja süü Kaupo Rõigas’e tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaupo Rõigas oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Kaupo Rõigas on sündinud

1. aastal (nt V kd tl 31, 80). Samuti puuduvad Kaupo Rõigas’e puhul süüd välistavad asjaolud. 1.
2. Kelmuste, varguse ja omastamise korduvus Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kelmuste ja omastamise episoodides on toime pandud teod kvalifitseeritud vastavalt

§ 209

lg 2 p 1,

§ 201

lg 2 p 1 ja

§ 199

lg 2 p 4 järgi ehk kui kelmus, omastamine ja vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Asjaolu, et Kaupo Rõigas on varem toime pannud nimetatud kuriteod, tuleneb nii käesoleva kriminaalasja raames toime pandud kelmuse episoodide paljususest kui ka sellest, et Kaupo Rõigas on 2014. aastal karistatud

§ 201

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest (IV kd tl 199-201).

Seega tuleb Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kuriteod kvalifitseerida korduvalt (s.t vähemalt teist korda) toime pandud kelmuse, varguse ning omastamisena ehk

§ 209

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 201lg 2 p 1 järgi. 21

§ 199

lg 2 p 4,

§ 201

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

II KARISTUS Käesolevas kriminaalasjas võimaldab karistusseadustik Kaupo Rõigas’e poolt toime pandud kuritegude eest talle kohaldada järgmisi karistusi:

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,

§ 201

lg 2 p 1 järgi on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,

§ 209

lg 2 p 1 näeb isikule ette vangistuse ühest kuni viie aastani,

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning

§ 345lg 1 järgi vastavalt kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on Kaupo Rõigas’e suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Kaupo Rõigas’el on üks kehtiv kriminaalkaristus, nimelt karistati teda kriminaalkorras Tartu Maakohtu 15.09.2014. a otsusega nr 1-14-5821

§ 201

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest lõpliku ärakandmisele kuuluva karistusega 9 (üheksa) kuu pikkuse reaalse vangistusega (IV kd tl 196-198). Karistusregistri andmetel on karistus täidetud 11.12.

1. a (IV kd tl 199-201). Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Kaupo Rõigas pani esimese, s.t omastamise episoodi toime juba
2. a detsembri lõpus (kannatanu I P episood) ning kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise episoodi (kannatanu T S episood) 22.01.
3. a. Seega pani Kaupo Rõigas uued samalaadsed teod toime vaid poolteist kuud pärast reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Samuti nähtub kriminaalasjast, et Kaupo Rõigas’el puuduvad vahendid rahalise karistuse täitmiseks. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt Kaupo Rõigas
4. aastal ja
5. aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud (V kd tl 41-42). Kaupo Rõigasel puudub töökoht (nt V kd tl 31-33, 80), ka 16.11.
6. a toimunud kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta ei tööta ning on xxx (tl 109). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Kaupo Rõigas’e puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Täiendavalt välistab rahalise karistuse kui karistusliigi ka

§ 209lg 2 p 1 koosseis.

Kaupo Rõigas’e süü suurust mõjutab esmalt toime pandud kuritegude episoodide arv ning tekitatud kahju suurus. Seitsmes erinevas episoodis oli Kaupo Rõigas’e poolt kannatanutele tekitatud kahju kokku summas 34 640 eurot. Lisaks on kannatanu V V esitanud tsiviilhagi oma sõiduauto XXX Xxx reg.nr xxx väärtusega 6200 eurot väljanõudmiseks tsiviilkostja XXX Xxx OÜ valdusest. Kuigi Kaupo Rõigas on enamikel kahtlustatavana ülekuulamistel keeldunud ütluste andmisest või andnud ütlusi üksnes temalt läbiotsimisel äravõetud esemete ja dokumentide kohta (nt IV kd tl 108-113, 125-130), on ta 04.10.

1. a toiminud ülekuulamisel sedastanud, et midagi ta kahetseb, midagi ei kahetse (IV kd tl 131-136). 16.11.
2. a toimunud kohtuistungil avaldas Kaupo Rõigas, et tunnistab end süüdi, palub vabandust kannatanute ees ning püüab tekkinud kahjusid heastada (V kd tl 116). Kuna puhtsüdamlik kahetsus võib avalduda ka kannatanu(te) ees vabandamises ning alles süüdistatava viimases sõnas, siis esineb kohtu hinnangul Kaupo Rõigas’e puhul karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. 22

§ 201

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest 9 kuu pikkuse reaalse vangistusega (IV kd tl 196-198). Selline karistus mõisteti Kaupo Rõigas’ele kokku kahe episoodi toimepanemise eest, millest üks seisnes kannatanule kuuluva auto pantimises laenulepingu tagatisena, sõiduki müügilepingu võltsimises ning võltsitud müügilepingu kasutamises ning teine episood seisnes varguses

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Praegusel juhul on Kaupo Rõigas toime pannud seitse episoodi, mistõttu on ka tema süü oluliselt suurem. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul vastab Kaupo Rõigase süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistus 1 aasta ja 3 kuud vangistust,

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistus 10 kuud vangistust ning

§ 209

lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest

§ 63

lg 1 ja

§ 209lg 2 p 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Kuna kelmuse koosseisus seines pettus Kaupo Rõigas’e poolt ka võltsitud dokumendi kasutamises, siis ei neeldu selline tegu pettuses kui kelmuse koosseisutunnuses ning moodustab ideaalkogumi kelmusega

§ 63

lg 1 mõttes.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Käesoleval juhul leiab kohus, et Kaupo Rõigas’ele tuleb

§ 64

lg 1 alusel mõista toime pandud kuritegude eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistab lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei või isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja algust lugeda alates Kaupo Rõigas’e kahtlustatavana kinnipidamisest, s.t alates 19.09.

1. a. III TSIVIILHAGID Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kannatanu T S on 10.10.
2. a esitanud tsiviilhagi summas 5140 eurot (I kd tl 30-31, tl 48). 16.11.
3. a toimunud kohtuistungil tunnistas Kaupo Rõigas tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (V kd tl 114 pöördel). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu T S poolt esitatud tsiviilhagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning Kaupo Rõigas’elt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. 23

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Kaupo Rõigas’e karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 19.09.

1. a, mil ta peeti kahtlustavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis Kaupo Rõigas’ele reaalse vabadusekaotusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandud ära peaaegu 3 kuud, siis on otstarbekas, et Kaupo Rõigas kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Kaupo Rõigas’e suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. VI MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaxxxenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Kaupo Rõigase määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viili’le määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 450 eurot (V kd tl 75-76), kohtumenetluses on määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 330 eurot (V kd tl 125-126). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsja tasu summas 780 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on selliseks kuluks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 15.02.
2. a läbi viidud käekirjaekspertiis (akt nr 15E-DK0142) summas 846 eurot (I kd tl 150) ja 18.12.
3. a läbi viidud käekirjaekspertiis (akt nr 17F-DK0098) summas 564 eurot (II kd tl 155). Seega on antud kriminaalasjas ekspertiisikulud kokku summas 1410 eurot. Kriminaxxxenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod kõik teise astme kuriteod. Nimelt näeb

§ 199

lg-s 2 ja § 201 lg-s 2 sätestatud sanktsioon karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 209

lg-s 2 sätestatud sanktsioon näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse,

§ 344

lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning

§ 345lg 1 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

1. a määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
2. a 500 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Kaupo Rõigas’el tasuda ka sundraha summas 750 eurot. Seega kokku peab Kaupo Rõigas menetluskuludena hüvitama 2940 eurot. 26