Obsah (12)

§ 175§ 652§ 654§ 442§ 5§ 230§ 238§ 438§ 376§ 436§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15947 Tsiviil

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistab need välja teistsuguses summas, kui tegi maakohus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 59. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheidetega, et maakohus ei ole põhjendanud, miks on vajalik ja õigustatud arvestada kostja esindajate tunnitasu suuruseks 170 eurot (käibemaksuta), mis ületab oluliselt tavapärast esindaja tunnitasu. 60.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1182-15, p 14 jt). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud juhul neid piire ületanud.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud ei ole arvestada sama büroo advokaatide erinevas suuruses tunnitasusid. Samas märkis maakohus üldsõnaliselt, et arvestades asja tõenduslikku keerukust ja mahukust, on põhjendatud kostja esindajate tunnitasu suurusega 170 eurot.
2. Ringkonnakohus märgib, et hagi esitamisel peab kostja menetluskulude suurus, mis hagejal tuleb kostjale hagi rahuldamata jäämise korral hüvitada, olema hageja jaoks üldjoontes ettenähtav. Kohtupraktika järgi ei saa menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu puhul üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtu 11 määratud kostja esindajate tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
3. Kohtupraktikas on mõnikord peetud põhjendatuks ja vajalikuks ka keskmisest suurema tunnitasu arvestamist, kuid seda tuleb

§ 175lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes.

Maakohus ei ole otsuses sisuliselt põhjendanud, miks tuleb kohtu arvates pidada kolme esindaja 170 euro suurust, st keskmist oluliselt ületavat tunnitasu praegusel juhul põhjendatuks. Käesolevat vaidlust võib ringkonnakohtu arvates pidada küll keskmisest mahukamaks, kuid mitte õiguslikult keskmisest keerukamaks. Asja mahtu ja keerukust arvestades on

§ 175

lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul 150 eurot (käibemaksuta).

1. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohtu hinnangul kontrollis maakohus kostja esindajate Marika Küti, Arne Otsa ja Martin-Johannes Raude poolt tehtud toiminguid ja nende ajakulu piisava põhjalikkusega. Kohus tuvastas, et M. Küti puhul on põhjendatud ajakulu 16 tundi, Arne Otsa puhul 33,09 tundi ja M.-J. Raude puhul 51,70 tundi. Kuna ringkonnakohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kostjate esindajate 150 eurot ületavaid tunnitasusid, tuleb põhjendatud õigusabikuluks lugeda vastavalt 2400 eurot, 4963,50 eurot ja 7755 eurot, s.o kokku 15 118,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 18 142,20 eurot (käibemaksuga). Sellele lisandub registripäringutega seotud kulu 7,20 eurot. Kokku on hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus maakohtus 18 149,40 eurot, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 66.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 67. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 68. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.

1. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus märkis otsuse põhjendavas osas ebaõigesti, et kostja valiti uueks Süda Maja juhatuse liikmeks 27.06.
2. Õige kuupäev on 27.07.
3. Hageja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses, mil viisil mõjutas selline eksimus, õigemini trükiviga, asja lahendamise tulemust. Ringkonnakohtu hinnangul see asja lahendamist ei mõjutanud. 12
4. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et kohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus selgitas 10.10.2017 korraldaval istungil, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (V kd lk 34 jj). Hageja ei avaldanud kohtule, et ta ei saa kohtu selgitustest aru. 71.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-57-11, p 40). 72. Hageja leiab ekslikult, et kohus peab juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (

§ 238lg-d 1–4).

73. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Hagejat esindas kaks vandeadvokaati ja nad pidid teadma kohustusest oma väiteid tõendada. Põhjenduste esitamine ei ole tõendamiskoormise täitmine, nagu hageja ekslikult leiab. Hagimenetluses on hageja kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 438

järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastupidiselt apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui andis hageja esitatud tõenditele hinnangu kohtuotsuses.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus tõendamiskoormise jaotamisel ega pannud hagejale ebamõistlikku tõendamiskoormist. Kohtupraktikas (sh Riigikohus) on oldud järjekindlalt seisukohal, et kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab põhimõtteliselt tõendama hageja. Õigusvastaselt tekitatud kahju puhul eeldatakse deliktilise vastutuse elementidest üksnes rikkuja (kostja) süüd (VÕS § 1050 lg 1), st kahju tekitaja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Vandeadvokaatidest hageja esindajatele ei saanud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus olla üllatuslik.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt 10.10.2017 kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et hageja on 03.10.2017 menetlusdokumendis (V kd lk 1-4) hagi

§ 376lg 1 mõttes muutnud (V kd, lk 34 jj).

Tegemist ei olnud esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamise või parandamisega, mida

§ 376lg 4 p 1 järgi hagi muutmiseks ei peeta.

1. Kohtule 22.10.2016 esitatud hagiavalduses tugines hageja sellele, et Süda Maja pankrotiavalduse esitamine kostja poolt oli ebaõige, kuna kostja jättis eelnevalt kokku kutsumata aktsionäride üldkoosoleku ja esitas pankrotiavalduses ebaõigeid andmeid Süda Maja maksejõuetuse kohta ning et alusetu pankrotiavalduse esitamine tõi kaasa pankrotimenetluse ja hageja aktsionärile T. Kele kahju tekkimise.
2. 18.04.2017 menetlusdokumendis (IV kd lk 1-10) kirjeldas hageja muu hulgas 2013.a maisjuunis Süda Maja endise juhatuse liikme V. M poolt Süda Maja kinnisasjade kohta sõlmitud kasumlike müügilepingute täitmata jätmist ja nende täitmise takistamist, kuid 13 menetlusdokumendist ei ole võimalik järeldada, mil viisil seonduvad need väited kostja ja tema vastu esitatud nõude lahendamisega. Eeltoodud asjaolud on hageja seostanud selles menetlusdokumendis Süda Maja enamusaktsionäri OÜ Probus ja selle juhatuse liikme AJ tegevuse (tegevusetuse) ning huvidega. Asja materjalist nähtub, et ka kostjale jäi arusaamatuks, millist tähtsust omavad eelmärgitud tehingud käesoleva vaidluse lahendamisel. Samas ta märkis alternatiivselt, et juhul, kui hageja heidab kostjale muu hulgas ette kinnisvaratehingute täitmata jätmist, on tegemist hagi aluse muutmisega, milleks ta oma nõusolekut ei anna (IV kd lk 171 pöördel).
3. 03.10.2017 menetlusdokumendis tugines hageja selgelt sellele, et kostja jättis muu hulgas täitmata 2013.a mais-juunis Süda Maja endise juhatuse liikme V. M poolt Süda Maja kinnisasjade kohta sõlmitud kasumlikud müügilepingud ja põhjustas sellega tahtlikult Süda Maja maksejõuetuse. Seega on hageja alles selles menetlusdokumendis seostanud oma nõude täiesti uue faktiliste asjaolude kogumiga. 79.

§ 376

lg 1 esimese lause järgi võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Asja materjalist nähtub, et kostja vastavat nõusolekut ei andnud ja seda ei teinud ka maakohus. 80.

§ 376

lg 1 teise lause järgi eeldatakse kostja nõusolekut hagi muutmiseks, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Antud juhul muutis hageja hagi 03.10.2017 menetlusdokumendis ja kostja esitas sellele 10.10.2017 kohtuistungil vastuväite, mida saab lugeda viivitamata esitatuks.

1. Kohtu poolt hagi muutmiseks nõusoleku andmine või sellest keeldumine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus ning ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses kontrollida üksnes seda, kas maakohus on kaalutlusõiguse piire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus nõusoleku andmisest keeldumisel diskretsiooni piire. Hagi muutmise lubamine oleks tinginud vaidluse eseme olulise laiendamise ja maakohus leidis põhjendatult, et see põhjustaks menetluse olulise pikenemise. Hageja 03.10.2017 menetlusdokumendi alusel oleks pooled hakanud vaidlema lisaks hagiavalduses märgitule ka selle üle, mis põhjustel ja kelle tegevuse tagajärjel muutus Süda Maja püsivalt maksejõuetuks. Maakohus märkis, et lahendab nõuet esialgses hagiavalduses toodud asjaolude alusel, st kostja poolt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja põhjendamatu (ebaõigete andmetega) pankrotiavalduse esitamine (V kd lk 34-35).
2. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei lahendanud hagiavalduses esitatud nõudeid ega kontrollinud nende eeldusi hagiavalduses toodud järjekorras. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu kahju hüvitamise ja viivise nõuded ning kohus on need lahendanud. Kohus jättis mõlemad nõuded rahuldamata, mis on otsuse resolutsiooni p-s 1 selgelt märgitud.
3. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et hageja käsitleb erinevate nõuetena õigusnorme, millele ta hagiavalduses viidanud. Selline käsitlus on ebaõige. Hageja esitatud erinevad õiguslikud põhjendused (võimalikud alternatiivsed materiaalõiguslikud nõude alused) nõuete paljusust ei moodusta. Menetluslikult ei ole mingit tähendust sellel, mitu õiguslikku põhjendust on hageja oma nõude jaoks välja pakkunud või mitme normi alusel peab kohus vajalikuks hageja nõude rahuldamise eeldusi kontrollida. 84.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust (vt nt Riigikohtu lahendit 14 nr 3-2-1-145-16, p 12 jt). Seega ei oma hagiavalduses märgitud materiaalõiguse sätted asja lahendamisel tähtsust.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ÄS § 306 lg-t 3¹ ebaõigesti. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus on ilmnenud aktsiaseltsi püsiv maksejõuetus, ei pea juhatus kokku kutsuma aktsionäride üldkoosolekut, et viimane saaks otsustada pankrotiavalduse esitamise või esitamata jätmise. ÄS § 306 lg-s 3¹ järgi on juhatusel püsiva maksejõuetuse korral kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus viivitamatult. Seega ÄS § 292 lg 1, § 298 lg 1 ja § 301 ei kohaldu olukorras, mil äriühing on püsivalt maksejõuetu. Need sätted reguleerivad olukorda, mil aktsiaseltsil esineb netovara puudujääk, kuid äriühing ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Maakohus tuvastas, et Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu ja seega ei pidanud kostja aktsionäride üldkoosolekut kokku kutsuma mõne ÄS §-s 301 sätestatud otsuse, sh pankrotiavalduse esitamise otsuse vastuvõtmiseks.
2. Isegi juhul, kui kostjal oleks olnud kohustus kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolek, ei ole hageja suutnud põhistada, et aktsionärid oleks sellisel üldkoosolekul tõenäoliselt vastu võtnud mõne ÄS § 301 p-s 1 või p-s 1¹ nimetatud otsustest, eriti arvestades olukorda, et Süda Maja aktsionäride omavahelised suhted olid aastal 2013 konfliktsed ning neil olid kujunenud põhimõtteliselt erinevad seisukohad aktsiaseltsi majandusliku olukorra ja edasise tegevuse perspektiivikuse osas, mida on kirjeldanud ka hageja oma menetlusdokumentides. Samuti oli selleks ajaks juba võõrandatud oluline osa Süda Majale kuulunud kinnisasjadest, millel saanuks äritegevust jätkata, töötajad olid koondatud ja kontor suletud, st majandustegevus oli tegelikult juba lõppenud. Eeltoodut arvestades ei oleks hageja ringkonnakohtu arvates suutnud tõendada ka põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4) kostja väidetava rikkumise ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel.
3. Põhiliselt vaidlustab hageja maakohtu poolt tõendite hindamist ja nendele rajatud järeldusi. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei tuvastanud ringkonnakohus tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ja seetõttu puudub alus hinnata tõendeid teisiti või teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
4. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et nii nõukogu kui ka aktsionärid olid informeeritud Süda Maja raskest majanduslikust olukorrast, kuid kellelgi ei olnud täiendava finantseerimise võimekust ega soovi seda teha. Samuti tegi maakohus õiged järeldused 11.10.2013 aktsionäride üldkoosolekul avaldatust. Koosoleku päevakorras oli p 1 all aktsiaseltsi juhatuse aruanne 2012.a majandusaasta kohta ja selle päevakorrapunkti all andis selgitusi endine juhatuse liige V. M, kes kinnitas selgelt, et aktsiaselts ei ole maksejõuline. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks V. M kinnitanud üksnes likviidsuskriisi, on vastuolus koosoleku protokollis märgituga (II kd lk 101 pöördel). Ekslik on hageja seisukoht, et asjaolusid, mida V. M sellel koosolekul avaldas, oleks pidanud tuvastama tema ülekuulamisel. Maakohtul oli õigus koosoleku protokolli tõendina hinnata ja protokollis kajastatut ei ole vaja täiendavalt üle kontrollida informatsiooni avaldanud isiku ütlustega.
5. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kostja poolt pankrotiavalduse esitamisel koostatud Süda Maja varade ja kohustuste nimekiri oli sisuliselt korrigeeritud bilanss. Samas ei oma see asjaolu asja lahendamisel tähtsust, sest äriühingu maksejõuetuse üle ei saa otsustada üksnes raamatupidamislike näitajate alusel. Kui äriühingu püsiv maksejõuetus on tuvastatud pankrotimenetluses kogutud andmete ja tõendite alusel, ei saa selle olemasolu ümber lükata hageja viidatud raamatupidamisdokumentide, sh äriühingu majandusaasta aruannega, nagu hageja ekslikult leiab. Maakohus tuvastas õigesti, et Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt veebruaris
6. Maakohus hindas korrektselt nii ajutise pankrotihalduri aruannet kui ka Pindi, Uus Maa, L P, BDO Advisory, U. V, Colliers 15 Internationali,EK Investeeringud OÜ, M. V ja H. S arvamusi ning S. K õiendit. Samuti on maakohus andnud hinnangu Süda Maja 11.12.2012 ja 18.04.2013 nõukogu istungite protokollidele ning tunnistajate J. Ri ja T. Ke ütlustele.
7. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu poolt määratletud vaidluse esemest lähtudes (vt käesoleva otsuse p 81) ei oleks kohus pidanud otsuses käsitlema hageja väiteid, mis seonduvad 2013.a V. M poolt sõlmitud kinnisasjade müügilepingutega, sh andma hinnangut sellele, kas need tehingud olid Süda Maja jaoks kasulikud või kahjulikud ning kas kostja jättis need lepingud täitmata või takistas nende täitmist. Samas ei muuda eeltoodu ebaõigeks maakohtu teisi järeldusi, mis seonduvad hagi aluseks olnud asjaoludega.
8. Maakohus ei tuvastanud kostja poolt seaduses sätestatud nõuete rikkumist, heade kommete vastast tahtlikku käitumist ega hea usu põhimõtte järgimata jätmist. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid teisiti ega teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jääb lõppjärelduses muutmata, mistõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostja palus ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 9780 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Ots õigusabi 7,1 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) ja M.-J. Raude 36,6 tundi tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta), kokku 43,7 tundi. Menetluskuluks on ka tõendite (28.05.2018 taotluse lisad 1 ja 2) saamise kulu 4 eurot. Kohtuistungil palus kostja täiendavalt välja mõista õigusabikulu vastavalt kohtuistungi toimumise ajale. Kohtuistungi protokolli järgi kestis istung 50 minutit.
2. Ringkonnakohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata 28.05.2018 taotlusele lisatud tõendite, s.o hageja 2016.a ja 2017.a majandusaasta aruannete saamise kulu 4 eurot. Nimetatud tõendid esitati koos taotlusega kohustada hagejat andma tagatis kostja menetluskulude katteks. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse 28.06.2018 määrusega rahuldamata, mistõttu ei ole eelnimetatud kulu vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuuluks hageja poolt kostjale hüvitamisele. Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus vajaliku ja põhjendatud õigusabikuluna 28.05.2018 tagatise andmise taotluse koostamise kulu 7,5 töötunni eest.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindajate tehtud toimingud ja nende ajakulu ülejäänud osas kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kulude nimekirjas märgitud toimingud on kooskõlas tsiviilasja materjaliga ja ei nähtu, et mõni toimingu tegemine oli ebavajalik või kahe esindaja toimingud oleks dubleeritud.
4. Samas ei ole kostja esindajate tunnitasud 180 ja 220 eurot

§ 175lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud.

Need ületavad oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja keskmisest suuremat mahtu ja keskmist keerukust arvestades loeb ringkonnakohus mõlema esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu suuruseks 150 eurot (käibemaksuta).

1. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt. Enne kohtuistungi toimumist tehtud toimingute osas kuulub hüvitamisele õigusabikulu 36,2 töötunni eest 150 euro suuruse tunnitasuga, s.o 5430 eurot (käibemaksuta), millele lisandub tasu istungil osalemise aja, 50 minutit eest, s.o 125 16 eurot – kokku 5555 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks (õigusabikulu) 6666 eurot.
2. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et

§ 177

lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm Ande Tänav 17