ja § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat;
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 6 aastat, 11 kuud 28 päeva;
Karistuse kandmise algus 07.01.
lg 1 p 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Suhovskih
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.12.2018.a. Kohaldada Andrei Suhovskih suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Andrei Suhovskih kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Andrei Suhovskih’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras –1250 eurot; - kaitsjatasu summas 240 eurot. - isiku ekspertiisi teostamise kulud summas 181 eurot. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. - lihvimiskivi (asub PPA asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 05.12.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist, s.o hiljemalt 27.12.2018.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Andrei Suhovskih´i selles, et tema 19.12.2017 kella 10.00 paiku xxxx majas lõi lihvimiskiviga P Bile pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – aju-kolju kinnise trauma koljulae ning koljupõhimiku murruga vasakul, ämblikvõrkkelmealuse verevalumi paremal otsmiku-oimupiirkonnas, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastused vasakul pool kiiru- ja oimupiirkonnas, millistest paranemine kestis ekspertiisiaktide nr 18E-PõI0007 ja nr 18E-PõT0003 kohaselt vähem kui neli kuud, kuid tervisekahjustuste tüsistusena tekkinud, perearsti poolt fikseeritud vaevused – peauimasus, pidev kohin peas, peavalu ja tasakaaluhäired pingutusel, kiire väsimus - põhjustasid üle nelja kuu kestva tervisehäire ning olid otseselt seotud P Bile 19.12.2017 tekitatud tervisekahjustustega. 2 Süüdistusakti kohaselt oma tahtliku tegevusega Andrei Suhovskih pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, tekitades vähemalt neli kuud kestva tervisehäire, s.o
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Andrei Suhovskih tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav avaldas, et ta väga kahetseb. Ka märkis süüdistatav, et ta on nõus kandma ükskõik, millist karistust. Süüdistatav selgitas, et ta tervislik seisund on normaalne, v.a ta ei saa käesoleval hetkel tööd teha oma käe tõttu, kuid ta ei oska öelda, millal saab operatsioonile minna. Ta lisas, et tema sissetulek on invaliidsuspension xxxx eurot kuus. Ka märkis, et ta ei ole koheselt võimeline tasuma menetluskulusid. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Andrei Suhovskih’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Prokurör taotles, et mõistetav karistus jääks täielikult täitmisele pööramata
alusel, kui Andrei Suhovskih ei pane nelja aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Ka taotles prokurör välja mõista süüdistatavalt kõik menetluskulud, sh ekspertiisikulud ning ka sundraha. Prokurör taotles CD-plaat jätta toimiku juurde ning lihvimiskivi hävitada. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et vaidlust ei ole süüdistuse ja kvalifikatsiooni osas ning Andrei Suhovskih’i süü on tõendamist leidnud. Ka märkis kaitsja, et Andrei Suhovskih on end nii kohtueelsel, kui ka kohtumenetluses süüdi tunnistanud, samuti on ta korduvalt avaldanud kahetsust. Kaitsja leidis, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda ei pea ühiskonnast isoleerima, teda on võimalik mõjutada mitte vabadusekaotusliku karistusega. Kaitsja märkis, et kuivõrd süüdistataval on ainuke sissetulek töövõimetuspension, siis menetluskulude tasumine täies ulatuses ja ühe kuulise tähtaja jooksul on välistatud, ka võib see olla problemaatiline aasta jooksul. Kaitsja taotles menetluskulude tasumine jätta osaliselt riigi kanda, või kui kohus peaks need isikult välja mõistma, siis palus kaitsja määrata menetluskulude tasumiseks 1 aastane tähtaeg. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Andrei Suhovskih’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
Andrei Suhovskih’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: - süüdistatava kohtus antud selgitused selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde. - kahtlustatava Andrei Suhovskih’i ütlused /t kd 1 lk 100-101, 120-122, 138-140/, mille kohaselt ta tunnistab, et 19.12.2017.a kella 10:00 paiku, aadressil xxxx lõi ta P B’ile lihvimiskiviga pea piirkonda. Ta selgitas, et ta pani aadressil xxxx plaate P. Bi juures, kuid viimane helistas isikule ja ütles, et ei ole tema tööga rahul. 19.12.2017.a sõitis ta P. Bile külla, kus neil oli sõnavahetus ning P. B võttis tema tööriistad, keeras ootamatult tema suunas ning kuna ta mõtles, et P. B tahab teda lüüa, siis ta enda käes oleva lihvimiskiviga lõi P. Bi kuhugi pea piirkonda. Ta selgitab, et kahetseb, et lõi P. Bi lihvimiskiviga pähe. 02.08.2018.a 3 ülekuulamisel isik lisas, et kannatanut lüües ta ei mõelnud, millise vigastuse ta põhjustas ning ka ei mõelnud ta sellele, et võib inimese ära tappa. Ta selgitas, et tal oli emotsionaalselt kuri ja ärritunud seisund. Ta lisas, et löök oli tugevamat moodi, kuna kannatanu vajus põrandale. Ta lisas veel kord, et kahetseb toimepandud tegu. - kannatanu P Bi ütlused koos lisadega, s.h e-kiri töövõimetuslehtede kohta /t kd 1 lk 1-5; 111115, 129/, milliste kohaselt elab ta eramajas, kus käisid remontimistööd ning plaatimistööde jaoks leidis ta internetivahendusel plaatide paigaldajaks Andrei Suhovskih’i. Ta selgitas, et A. Suhovskih töötas tema juures 15.12; 16.12.2017.a. 17.12.2018.a kannatanu nägi, kuidas plaat oli paigaldatud ning kannatanu hinnangul oli töö tehtud halvasti. Seepeale leppisid P. B ja A. Suhovskih omavahel kokku, et A. Suhovskih teeb kogu töö ümber. 19.12.2017.a läks A. Suhovskih P. B’i juurde koju, vabandas ning hakkas töövahendeid kokku korjama, mille peale P. B ütles, et töövahendeid ei saa enne kätte, kui töö ei ole ümber tehtud. Seepeale astus P. B A. Suhovskih’ile ligi, võttis viimase käes oleva kasti ja hakkas lahkuma. Kui P. B keeras selja tundis ta, et teda löödi tugevalt millegagi vastu pead, löök oli tugev ja ta tundis valu. Ta täpsustab, et ta ei näinud, millega teda löödi. Peale lööki palus P. B kaastöötajatelt, et nad kutsuksid politsei ning samal hetkel haaras A. Suhovskih maalripahtli kätte ja tõstis selle P. B’i kohale. Kaastöötajad läksid kannatanule appi, tirides A. Suhovskih’i tema juurest eemale. Mõne aja möödudes hakkas kannatanul halb ja ta kaotas teadvuse. Ühtlasi lisab kannatanu, et tsiviilhagi ta esitada ei soovi. E-kirjast töövõimetuslehtede kohta nähtub, et kannatanu viibis töövõimetuslehel 19.12.2017-09.05.2018.a. Patsiendi EMO kaardist nähtuvalt diagnoositi P. B’il koljupõhimikumurd, kaasuvad haigused subduraalne traumaatiline hemprraagia, koljuvõlvimurd. - kannatanu P Bi läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /t kd 1 lk 6-10/, millest nähtuvalt on P. B’il fikseeritud 19.12.2017 esinenud vigastused – vasakul pool pealael veritsev hematoom, suuruses umbes 4x5cm, ja vasaku kõrva kohal kaks veritsevat marrastust, pikkusega umbes 5cm. - teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /t kd 1 lk 11/, millest nähtuvalt tüli käigus löödi P. B’ile lihvimiskiviga pähe, mille tagajärjel tekkis koljuluumurd ja ämblikvõrkkestaalune verevalum. -kannatanu P B’i haigusloo koopia 19.12.2017 EMO’s viibitud aja kohta /t kd 1 lk 15-17/, millest nähtuvalt tuvastati P. B’il koljupõhimikumurd. -kannatanu P B’i raviloo nr 24 ja nr 25 väljavõte /t kd 1 lk 131, 131 pö./, millest nähtuvalt viibis kannatanu töövõimetuslehel 19.12.2017 – 09.05.2018, s.o üle nelja kuu, ka nähtuvad kannatanul esinenud kaebused kuni 08.05.2018.a. -isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0007 ja nr 18E-PõT0003 /t kd 1 lk 22-25, 27, 134-137/, millest nähtuvalt esinesid P. B’il 19.12.2017.a tervisekahjustustena aju-kolju kinnine trauma koljulae ning –põhimiku murruga vasakul, ämblikvõrkkelmealune verevalum paremal otsmikuoimupiirkonnas, nahaalune verevalum ja nahamarrastused vasakul pool kiiru- ja oimupiirkonnas juustega kaetud peanahal. Vigastuste morfoloogilisest iseärasustest ning asukohast lähtudes on aju-kolju kinnine trauma tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist kõva tömbi piidatud ristkülikukujulist pinda omava esemega 19.12.2017.a. Tervisekahjustused ei olnud tekitamise momendil/järgselt eluohtlikud ning nende paranemine kestis vähem kui neli kuud, kuid tervisekahjustuste tüsistusena tekkinud, perearsti poolt fikseeritud vaevused: peauimasus, pidev kohin peas, peavalu ja tasakaaluhäired pingutusel, kiire väsimus põhjustasid üle nelja kuu kestva tervisehäire ning olid otseselt seotud P. Bile 19.12.2017 tekitatud tervisekahjustustega. -fotod sündmuskohalt /t kd 1 lk 29-38/, millest nähtub sündmuskoha olustik aadressil xxxx. Nähtub kuriteo toimepanemise koht, samuti ka kuriteo toimepanemise vahend lihvimiskivi, mille küljest oli ära murdunud käepide. 4 -asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1k 39-41/, millest nähtuvalt on vaadeldud kuriteo toimepanemise vahendit – lihvimiskivi ning selle küljest ära tulnud käepidet. - asitõendiks olevate helifailide vaatlusprotokoll /t kd 1 lk 48-59/, millisest nähtuvad häirekeskusele tehtud kõned, nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht ja asjaolud – tõendab süüdistatava poolt kannatanu ründamist ja vastu pead löömist, mille tagajärjel tekkis kannatanul pähe lahtine haav ning pea hakkas ringi käima. -tunnistaja V Gi ütlused /t kd 1 lk 63-65/, millest nähtuvalt tunnistaja läks P. Bi juurde remonti tegema, kus mh. vaadati koos plaatija poolt varasemalt tehtud tööd ning tunnistaja arvates oli töö halvasti tehtud. Plaatija pidi probleemi ära lahendama ning viimane saabus P. B’i juurde 19.12.2018.a enne lõunat. Plaatija näol oli tegemist 30-35 aastase meesterahvaga. P. B ja plaatija hakkasid omavahel kõvema häälega rääkima, kuna viimane ei soovinud enam midagi teha. Plaatija tööriistad olid eeskojas ja viimane hakkas neid sealt kokku korjama, mille peale P. B ütles, et plaatija ei läheks ära. Järsku kuulis tunnistaja, et plaatija jooksis tema selja tagant läbi ning koheselt kuulis ta pauku ja krõpsu ning vaadates sinna poole nägi ta, et plaatija oli P. Bi juures ning plaatija käes oli plastmassist lihvimiskivi käepide, kivi selle küljes enam ei olnud, see oli nende kõrval maas. Peale seda hakkas plaatija välja taganema, P. B jooksis plaatija suunas, kuid õue terassi peal kukkus P. B kokku. Tunnistaja jooksis P. Bi juurde, nägi, et viimane on meelemärkuseta, nägi, et P. Bil oli pea verine ning samasse kohta tekkis ka muhk. 112 numbrile helistas esmalt P. B, plaatija lahkus enne politsei tulekut. -tunnistaja R T ütlused /tl 69-72/, millest nähtuvalt läks tunnistaja 19.12.2017.a P. Bile külla, kus märkis, et viimasel on põrandaplaadid valesti paigaldatud, koos võeti plaadid maast üles. Tunnistaja sõnul järgmisel päeval tuli P. Bi juurde A. Suhovskih ning viimase kahe vahel tekkis konflikt seoses valesti maha pandud plaatidega. Konflikti ajal viibis tunnistaja maja teisel korrusel, kus ta kuulis, et midagi kukkus põrandale ja käis kõva pauk. Tunnistaja nägi, kuidas A. Suhovskih jooksis maja uksest välja, P. B tema järel. Tunnistaja sõnul nägi ta, kuidas P. Bil oli kuklapiirkond paremal pool verine ja selle kohale kerkis muhk, P. B ei saanud ise seista, ka ei saanud ta tunnistaja kõnest aru. Tunnistaja sõnul lahkus A. Suhovskih enne politsei tulekut, P. B oli selleks hetkeks kiirabiga ära viidud. -tunnistaja A R (R) ütlused ja ettekanne /t kd 1 lk 116-118; 28/, millest nähtub, et olles autopatrullis 19.12.2017.a käis ta sündmuskohal aadressil xxxx seoses väljakutsega selle kohta, et mees oli saanud lihvimiskiviga löögi pea piirkonda. Muud iseloomustavad materjalid: -karistusregistri väljavõte /t kd 1 lk 74-80/, millest nähtuvalt on Andrei Suhovskih’il 2 kehtivat kriminaalkaristust, 2 kehtivat väärteokaristust. -Harju Maakohtu 23.10.2009 otsus nr 1-09-9050 /t kd 1 lk 81-89/, millest nähtuvalt karistati Andrei Suhovskih’i Harju Maakohtu poolt
ja § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat;
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 6 aastat, 11 kuud 28 päeva;
Karistuse kandmise algus 07.01.
lg 2 p 2 alusel selles, et Marina Suhovskihil toimus konflikt abikaasa Andrei Suhovskihiga, mille käigus M. Suhovskih sai kehalisi vigastusi. Kuivõrd M. Suhovskih keeldus ütluste andmisest lõpetati menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 5 Kohus leiab, et Andrei Suhovskih’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et isik tekitas tahtlikult tervisehäire, mis kestis vähemalt 4 kuud. Tervisehäire ajalise kestvuse põhjustas A. Suhovskih’i poolt tekitatud tervisehäire hilisem kulg, vaeguste ägenemine (t kd 1 lk 135). Süüdistatav kasutas löögi tegemiseks lihvimiskivi, lõi ette hoiatamata kannatanut pea piirkonda. Tegemist oli küll ühekordse ründega kuid löödi piirkonda, mis ka tavateadmiste kohaselt on elutähtis organ. Kohus on seisukohal, et antud kuritegu pandi toime kaudse tahtlusega – isik, lüües tugeva esemega elutähtsate organite piirkonda pidi möönma, et ta võib tekitada raske tervisekahjustuse, sh
Ta pidi pidama antud tagajärje saabumist võimalikuks. Ei ole tõendamist leidnud, et toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades oleks süüdistataval esinenud adekvaatne lootus, et tagajärg ei saabu. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest
aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-128-06, p 10). Käesoleval juhul A. Suhovskih’i käitumisest ei nähtu aga mingeid samme, mille põhjal võinuks asuda seisukohale, et ta lootis eelmärgitud tagajärje - raske tervisekahjustuse- kujunemist vältida. Lüües kannatanut raske esemega pea piirkonda, elutähtsa organi piirkonda, ei kontrollinud süüdistatav sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis raske tervisekahjustuse tekitamist, sh
Kohtu hinnangul on
Kohtus ei leidnud tuvastamist, et kannatanu oleks eelnevalt süüdistatavat provotseerinud, ka ei olnud kannatanu vägivaldne, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistataval oleks esinenud mingi eriline meelteseisund. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et Andrei Suhovskih on süüvõimeline ja käesolevas kriminaalasjas ei esine ka süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus 6 kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Andrei Suhovskih pani toime esimese astme kuriteo. Isik pani antud kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse, seejuures on karistuse määraks 4-12 aastat vangistust. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 8 aastat vangistust. Kohus ei saa nõustuda prokuröriga osas, et isikule on põhjendatud mõista karistus miinimummääras. Prokurör ei põhistanud kohtuvaidlustes enda sellist karistusmäära valikut. Kohus nõustub, et käesoleval juhul esineb 1 karistust kergendav asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol, mis annab võimaluse minna alla sanktsiooni keskmist määra, kuid miinimummäära kohaldamine ei ole põhjendatud. Tuleb arvestada ka tehiolusid. Süüdistatav lõi kannatanut raske esemega pähe, elutähtsate organite piirkonda. Antud vigastusest tekkisid kannatanul tüsistused (peauimasus, pidev kohin peas, peavalu ja tasakaaluhäired pingutusel, kiire väsimus (t kd 1k 15, 135), ning isik pidi pikka aega vältima füüsilist koormus, tema normaalne elutegevus oli häiritud. Käesolevas kriminaalasjas ilmnes, et A. Suhovskih ei suuda lahendada elulisi situatsioone õiguskuulekalt. Kannatanu ei olnud rahul tema töötulemusega ning selle asemel, et lahendada olukord tsiviliseeritud kombel, reageeris A. Suhovskih vägivallaga. Isikut iseloomustavate andmetena saab antud juhul käsitleda ka politsei väljatrükki ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust (t kd 1 lk 94-95), millest nähtub, et A. Suhovskih’il on esinenud konfliktid ka perekondlikult, mistõttu on kutsutud politsei tema elukohta. Seega on alust arvata, et isik on konfliktne. Kohus peab põhistatuks karistada Andrei Suhovskih’i vangistusega 5 aastat, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 1 aasta 8 kuud vangistust), seega on Andrei Suhovskih’ile mõistetavaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.12.2018. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo 7 toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Antud juhul puudub igasugune põhistus süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Isik on jätkanud karistuse kandmiselt vabanemisel kuritegude toimepanemist. Senised karistused ei ole tema väärtushinnanguid muutnud. Isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on varasemalt kandnud pikaajalist vangistust, millest teda vabastati tingimisi enne tähtaega. Sellele vaatamata on ta uuesti toime pannud kuriteo, seejuures 1 astme kuriteo. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamine ning Andrei Suhovskih’i väärtushinnangute muutmine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt kuritegude eest karistatud. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 05.12.2018.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A. Suhovskih’i tervislik seisund välistaks tema puhul vangistuse kandmise, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. A. Suhovskih selgitas, et ta tervis on normaalne, v.a osas, et ta ei saa hetkel oma käe tõttu tööd teha, ka nähtub materjalidest, et A. Suhovskih’i puhul on tegemist töövõimelise isikuga (t kd 1 lk 178 pö). Kohtu nõudmisel kriminaalasja materjalide juurde lisatud meditsiinilisest dokumentatsioonist ei nähtu, et isik peaks viivitamatult operatsioonile minema, üksnes on märgitud, et isik on operatsiooni ootel. MENETLUSKULUD Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 8 2,5-kordne palga alammäär, so 1250 eurot, mis tuleb süüdistavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja poolt on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud taotlusi menetluses osalemise eest kogusummas 240 eurot, mis tuleb süüdistavalt välja mõista. Ekspertiisiaktidega seonduvate kulude osas peab kohus vajalikuks märkida, et ekspertiiside läbiviimine oli tingitud A. Suhovskih’i süülisest tegevusest. Kuivõrd KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, tuleb KrMS §-dest 175, § 180 lg 1 lähtudes A. Suhovskih’ilt välja mõista isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu ekspertiisiakti nr 18E-PõI0007 alusel summas 84 eurot (t kd 1 lk 26), isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu ekspertiisiakti nr 18EPõT0003 alusel summas 97 eurot (t kd 1 lk 136), ehk kokku isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 181 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. A. Suhovskih’i puhul on tegemist vähemalt osalise töövõimelise isikuga (t kd 1 lk 178 pö), kes saab vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest ja asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. ASITÕENDID Kriminaaltoimikus asuv 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja juurde. PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe 6, Tallinn asuv sündmuskohalt võetud lihvimiskivi tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319 Merle Parts Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.