← Eesti

2-17-18933/19

Obsah (4)§ 176§ 108§ 174§ 109

Tsiviilasi nr 2-17-18933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18933

) § 158 lg-st 3 nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus. Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib

§ 176

lg 1 kohaselt õiguse omaja tulemist nõuda hüvitist kustutatud õiguse eest

§ 108lg 2 sätestatud korras vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale.

Hüvitis isikliku servituudi eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Hüvitusnõue võetakse arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kasutusõiguse seadmise lepingus on kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest tulenevalt oleks tulnud jaotuskavas arvestada 20 000 euro suuruse summaga.

§ 108

tulenevalt saab sissenõudjaks mitteolev isik esitada avalduse oma nõude rahuldamiseks tulemist. Lg-st 2 tulenevalt võib isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, esitada enne asja müüki kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Hageja esitas kohtutäiturile kõnealuse avalduse 21.12.2015 ning täiendas avaldus 27.06.2016.

§ 108

lg 5 tulenevalt võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Õigus nähtus ka kinnistusregistrist. Tulenevalt

§ 174

lg 1 jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras. Sellest tulenevalt kuulus Margo Moggomi nõue rahuldamisele tulemist. Kohtutäitur (kostja) võttis hageja poolt esitatud nõude arvesse ning koostas 7.07.2016 jaotuskava täiteasjas nr 186/2015/916 laekunud tulemi jaotamiseks. Jaotuskava punkti 3.2 kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses. 22.07.2016 esitasid konkreetses täiteasjas võlgnik ja sissenõudja hagi Reet Rosenthali ja Margo Moggomi vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks. Maakohus jättis 7.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 hagi rahuldamata. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, mis võeti menetlusse. Ringkonnakohus tegi 20.03.2017 otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse ja tühistas täiteasjas nr 186/2015/916 kohtutäitur Reet Rosenthali poolt 07.07.2016 2 koostatud tulemi jaotuskava punktid 3.2 ja 3.3. Otsusele esitati kassatsioonkaebus, mida Riigikohus ei võtnud menetlusse. Ringkonnakohtus asus otsuses seisukohale, et kohtutäitur on rikkunud tulemi jaotamise korda. Nimelt

§ 108

lg 6 järgi kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel arvesse. Kuid juhul, kui võlgnik ja sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud, ei võimalda

§ 108lg 6 tulemi jagamisel avaldusega arvestada.

Konkreetsel juhul oldi avaldusele vastu vaieldud, kuid kohtutäitur võttis nõude vaatamata sellele arvesse. Ringkonnakohus on otsuse punktis 10 öelnud, et kohtutäitur oleks pidanud Margo Moggomile

§ 108lg 7 järgi selgitama võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

Kohtutäitur ei ole seda teinud. Kohtutäitur Reet Rosenthal koostas 15.07.2017 täiendava jaotuskava täiteasjas 186/2015/1070, mille punktis 3.2 on märgitud, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele 2-16-11262 Margo Moggom nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu. Täiendavas jaotuskavas on kohtutäitur vaidlustamise korra juures toonud välja

§ 109

lg 1, mille kohaselt võib sissenõudja esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks ja

§ 109

lg 3, mille kohaselt kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi välja. Margo Moggom ei olnud antud täiteasjas sissenõudja, mistõttu puudus tal võimalus

§ 109alusel jaotuskava vaidlustamiseks hagi esitada.

Küll aga teavitas Margo Moggom kohtutäiturit, et sai täiendava jaotuskava kätte ning taotleb menetlusabi ja riigi õigusabi tulemuse vaidlustamiseks ning esitas palve tulemit täiendava jaotuskava alusel mitte välja maksta. Kohtutäitur vastas 2 päeva hiljem, et loeb teate kätte toimetatuks ning maksab raha vastavalt jaotuskavale välja 10.07.2017. Hageja leiab, et kosja on avalike ülesannete täitmisel tekitanud talle kahju. Kohtutäitur oleks pidanud

§ 108

lg 7 tulenevalt kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole

§ 108lg 7 tulenevat selgitusnõuet täitnud.

Kohtutäituri kohustuse rikkumise tulemusel on hageja jäänud ilma

§ 176

tulenevast hüvitisest, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma oma isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja kasutusõigusest. Hagejal oleks olnud õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab tulenevalt

§ 176lg-st 3 20 000 eurole.

Lähtudes aga sundmüügist saadud 14 000 eurost ning esialgsest jaotuskavast, oleks hageja saanud hüvitist summas 9066,84 eurot. Hagejale on tekkinud 9066,84 euro ulatuses kahju, kuna hageja kaotas oma isikliku kasutusõiguse ning ei saanud selle eest hüvitist. Kostja seisukohad 2. Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited: Tartu Ringkonnakohus on 20.03.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-11262 öelnud, et kohtutäitur peab hagejale selgitama

§ 108lg 7 järgi võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

Hagi võib esitada 15 päeva jooksul ajast kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Hageja oli tsiviilasjas nr 2-16-11262 üks kostjatest ning sai kohtu seisukohast (sh hagi esitamise kohustusest) teada selles asjas tehtud kohtulahendist. Avaliku e-toimiku andmetel sai hageja tsiviilasjas nr 2-16-11262 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsuse kätte 30.03.2017 ning Riigikohtu määruse, millega Riigikohus keeldus menetlusse võtmast kostja kassatsioonkaebust, sai hageja kätte 13.06.2017. 3 Hageja pidi ka ilma kostjapoolse täiendava selgituseta aru saama, et kui ta ei esita kohtule hagi oma väidetava nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada hageja nõuet vara jaotuskava koostamisel. Lähtudes tsiviilasjas nr 2-16-11262 avaldatud ringkonnakohtu seisukohast koostas kostja 15.06.2018 täiteasjas nr 186/2015/916 täiendava jaotuskava, milles Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele viidates märkis, et hageja nõuet täitemenetluses ei rahuldata. Täiendava jaotuskava koostamise hetkel oli kostjale teada, et hageja on kätte saanud täiendavas jaotuskavas viidatud kohtuotsuse, milles kohus selgitas, et hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu peab hageja täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks. Hageja on kohtutäituri büroosse korduvalt helistanud ning kohtutäitur on hagejale telefoni teel selgitanud vajadust esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse ning et nõue tuleb esitada tähtaegselt. Samuti on kohtutäitur selgitanud võimalust hagi tagamise korras peatada täiendava jaotuskava alusel väljamaksete tegemine ning soovitanud taotleda riigi õigusabi. Seadusest ei tulene

§ 108lg 7 kohasele selgitusele kohustuslikku vorminõuet.

Hagi esitamise võimalusest teavitamise kohustus on täidetud nii asjakohast selgitust sisaldavale ning hagejale kätte toimetatud kohtuotsusele viitamisega kui ka täiendavate suuliste avaldustega. Hageja väide kahju tekkimise ja selle suuruse kohta on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit temal väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta. Täiteasjas nr 186/2015/916 hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu hageja poolt esitatava hagi menetluse käigus pidanuks kohus poolte esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal otsustama, kas ja missuguse suurusega varaline nõue hagejale kuulub. Hageja eeldab põhjendamatult, et kui ta oleks hagi esitanud, siis oleks see ka täies ulatuses rahuldatud. Tartu Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt puudus kostjal pädevus hageja nõuet sisuliselt hinnata ja seetõttu ei oma tähtsust fakt, et kostja esimese jaotuskava koostamisel hageja nõudega arvestas. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on hagiavalduses nimetanud oma elukohaks sama korteri, mille kasutamise õiguse kaotamisele tuginedes ta nõuab väidetava kahju hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et alates 7.07.2016 on registriosa nr XXX omanik taas Karina Rannamaa, kellele hageja XX.XX.XXXX lepinguga oma korteriomandid (sealhulgas registriosa nr XXX) kinkis ja kellega ta nimetatud lepingu p-s 2.

  1. leppis muuhulgas kokku kõnealuse korteri tähtajatus ja tasuta kasutusõiguses. Hagiavalduse lisa nr 1 põhjal võib oletada, et hageja eluasemekulud koosnevad peamiselt jooksvalt tarbitavate kommunaalteenuste maksumusest, mitte aga eluruumi kasutamise õiguse eest makstavast tasust. Tarbitud kommunaalteenuste maksumuse peab korteri kasutaja kandma sõltumata sellest, kas kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Kahju hüvitamise nõue ei tohi olla isiku rikastumise allikas. Puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja tegevus ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks. Tartu Ringkonnakohus avaldas tsiviilasjas nr 2-16-11262 nii hageja kui kostja suhtes tehtud lahendis, et hageja nõuet saab rahuldada enne kasutusõigusest tagapool seisva hüpoteegipidaja nõude rahuldamist üksnes juhul, kui hageja esitab kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks. Loogiline ei ole hageja väide, et tema kahju tekkis seetõttu, et ta ei saanud kostjalt veelkord sama teavet, mille ta oli tema suhtes tehtud kohtulahendist juba saanud. Hageja väide, et ta ei teadnud hagi esitamise vajadusest, on ebausaldusväärne ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule 4.07.2017 ja 19.07.2017 esitatud avaldused kinnitavad hageja teadmist kohtusse pöördumise vajadusest. Seda, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule esitatud avaldustes nappis asjakohast sisu või et need avaldused olid muul põhjusel mitteaktsepteeritavad, ei saa ette heita kostjale. Isegi kui hagejal tekkis kahju, ei ole see põhjuslikus seoses mitte hagi esitamise vajadusest 4 mitteteadmisega, vaid see on põhjuslikus seoses teadmise hageja poolt ellurakendamise ebaõnnestumisega. Juhul kui kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud, siis kahju põhjustas osaliselt või täielikult hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3, § 139 lg 1). Juba 28.06.2017 e-kirjas väljendas hageja teadmist, et ta peab pöörduma kohtusse ning isegi väitis, et ta on seda juba teinud. Ka asja juurde võetud tsiviilasja nr 2-17-10248 materjalidest nähtub, et ajal, kui kostja poolt hagejale teatavaks tehtud täitemenetluse tulemi välja maksmise päevani oli veel küllalt aega, oli hageja teadlik kohtusse pöördumise vajadusest. Hageja oli oma teadmise kasutamisel hooletu. Hageja suurem hoolsus võinuks aidata hageja väidetava kahju tekkimise ära hoida. Hageja enese käitumisel on tähtsus nii põhjusliku seose olemasolu (kahju põhjus ei ole mitte teadmise puudumine, vaid selle kasutamata jätmine) kui ka kahjuhüvitise põhjendatud suuruse üle otsustamisel. Hageja täiendavad seisukohad
  2. Hageja ei nõustu väitega, et hageja pidi juba Tartu Ringkonnakohtu otsusest aru saama, et kui ta ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada nõuet vara jaotuskava koostamisel. Nimetatud kohtuotsuses on mainitud vaid seda, et

§ 108

lg 6 ei võimalda kohtutäituril arvestada tulemi jagamisel avalduse esitaja avaldust, kui võlgnik ja sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud ning kohtutäitur oleks pidanud avalduse esitajale selgitama võimalust esita hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada alates 15 päeva jooksul ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest. Kohtuotsusega tühistati 7.07.2016 jaotuskava punktid 3.2 ja 3.

  1. Kohtuotsusest ei tulene, mis saab osaliselt tühistatud jaotuskavast ning kuidas tuleb tulem jaotada. Kohtuotsusest ei tulene ka seda, et hageja nõuet ei tohiks jaotuskava koostamisel arvestada. Kohtuotsusest ei tulene ka seda, kelle vastu tuleb esitada hagi oma nõude tunnustamiseks. Tuleneb vaid see, et kohtutäitur ei oleks tohtinud 7.07.2016 jaotuskava koostamisel arvestada hageja nõudega, kuna sissenõudja ja võlgnik vaidlesid sellele vastu ning nõudega arvestamise asemel oleks pidanud kohtutäitur pärast nõudega mitte arvestamist selgitama hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Seda aga kohtutäitur teinud ei ole. Isegi kui eeldada, et kostja poolt nimetatud kohtumine 27.06.2018 aset leidis, on kohtutäitur siiski maksnud tulemi välja enne, kui on lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi esitamiseks. Sellest tulenevalt ei oleks ka antud juhul olnud hagejal võimalik rikkumist peatada või ennetada, kuivõrd kohtutäitur oli tulemi välja maksnud enne 15 päeva möödumist. Kui eeldada et hagi nõude tunnustamiseks oleks rahuldatud, oleks olukord endine, kuivõrd tulem maksti välja enne 15 päeva möödumist väidetava selgitamiskohustuse täitmisest. Kostja, kohtutäitur Reet Rosenthal on vande all antud ütlustega kinnitanud, et hageja on talle kirjutanud, et palub peatada väljamaksed ja esitab kohtusse hagi. Seega oli kohtutäitur hageja tegevusest teadlik, kuid maksis vaatamata sellele tulemi välja. Hageja sai teada tema nõude mittearvestamisest jaotuskavas 28.06.2017, kui sai kätte kostjalt täiendava jaotuskava, millest selgus, et tema nõuet jaotuskava koostamisel ei arvestatud. Samal päeval esitas hageja õigusabi taotluse ning teavitas kostjat, et väljamakseid ei tehtaks, kuivõrd hageja plaanib esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Hageja on täiendavalt esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada väljamaksed. Kuigi nimetatud taotluse jäeti puuduste kõrvaldamiseks käiguta, anti hagejale tähtaeg, mida hageja järgis. Taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et kohtutäitur oli väljamaksed juba teostanud. Seda vaatamata hageja teavitamisele ning vaatamata sellele, et möödunud ei olnud 15 päeva hagejale dokumendi kätte toimetamisest, millest selgus nõude arvestamata jätmine. 5 Kohtuistung
  2. 30.08.2018 toimus asjas kohtuistung. Kohus kuulas vande all ära pooled ning tunnistaja Liis Rosenthali. Kohtu seisukoht
  3. Hageja on esitanud kohtule hagi kohtutäituri poolt tekitatud kahju (hagi ese) hüvitamiseks. Hageja leiab, et kohtutäitur on tekitanud talle kahju selgitamiskohustuse täitmata jätmisega. 5.1 Kohus leiab, et Kohtutäituri vastutust reguleerib KTS §
  4. KTS § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 8 kohaselt kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. Riigivastutuse seaduses (RVastS) reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Tulenevalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus osundab, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb tõendada alljärgnevaid vastutuse eeldusi: 1) isikule suunatud ametkohustuse rikkumine, see tähendab, et kohustuse eesmärgiks oli isiku õiguste kaitse; 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) ametikandja süü; 5) muu subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus. 5.2 Vaidlus puudub selles, et täiteasjas nr 186/2015/916 müüdi Tartus XXX asuv kinnisasi. Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus.

§ 176

lg 1 kohaselt kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja tulemist nõuda

§ 108

lg-s 2 sätestatud korras hüvitist kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale.

§ 108

lg 2 kohaselt isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid.

§ 108

lg 7 kohaselt kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest. 6 Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et kohtutäitur koostas 7.07.2016 jaotuskava (tl 53), mille p-i 3.2 kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 (tl 63-72) 7.07.2016 koostatud tulemi jaotuskava p-d 3.2 ja 3.3. Kohtuotsuse põhjendavas osas Tartu Ringkonnakohus märkis, et kohtutäitur oleks pidanud

§ 108lg 7 järgi selgitama hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse. 15.06.2017 koostas kohtutäitur tulemi jaotamiseks täiendava jaotuskava (tl 73-75), milles märkis, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele 2-16-11262 hageja nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu. Täiendavas jaotuskavas kohtutäitur ei selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning ei märkinud sellise hagi esitamise tähtaega. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud täiendavas jaotuskavas märkima, et hagejal on võimalik esitada hagi nõude tunnustamiseks 15 päeva jooksul alates ajast, mil ta saab teada oma nõude arvestamata jäämisest. Seda vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohus oli 20.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-11262 märkinud, et kohtutäitur oleks pidanud

§ 108

lg 7 järgi selgitama hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Samas kohus leiab, et hagi esitamise kohta täiendavate selgituste andmata jätmist (nt kelle vastu nõude esitamise hagi esitada) ei saa kohtutäiturile ette heita. Kostja tugineb ka sellele, et on selgitamiskohustust täitnud suuliselt telefoni teel ning 27.06.2017 kohtumisel kostjaga Kaubamaja juures. Tõendamaks selgituskohustuse täitmist suuliselt on kohus vande all ära kuulanud pooled ning tunnistajana kostja tütre ja kohtutäituri büroo töötaja Liis Rosenthali. Arvestades et kostja oma vande all antud ütlustes selgitamiskohustuse täitmist suuliselt eitab, ei ole kohtutäituri poolt suuliselt selgitamiskohustuse täitmine kohtu hinnangul tõendatud. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtutäitur ei ole vastavalt

§ 108lg-le 7 selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

5.3 Täiendavalt on hageja tuginenud menetluses asjaolule, et kostja on maksnud tulemi välja enne, kui oli lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi esitamiseks.

§ 109

lg 3 kohaselt kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja. Hagi jaotuskava vaidlustamiseks saab

§ 109lg 1 järgi esitada sissenõudja.

Kohus leiab, et kohtutäitur ei pidanud ootama väljamakse tegemisega nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja möödumiseni. 5.4 Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise isikliku kasutusõiguse kaotamise eest 9066,84 eurot. Kohus leiab, et hagejale nimetatud summas kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohtu arvates ei saa eeldada, et tähtaegselt nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks see rahuldatud vähemalt ulatuses, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Samuti ei saa tekkinud kahjuna käsitleda seda summat, milles kohtutäitur 7.07.2016 jaotuskavas hageja nõude rahuldas, kuna

§ 176

lg-st 2 tulenevalt hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu reaalkoormatise eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Summa makstakse kolme kuu eest ette. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võetakse hüvitusnõue jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kavas määratakse kindlaks, kuidas summa tuleb jaotada juhul, kui summale õigustatud isik sureb või lõpeb või nõue ära langeb. Kohtutäitur märkis jaotuskavas (tl 59) Nõude rahuldamise ulatus: 9066,84 eurot, millest 200 eurot (kolme kuu maksed) makstakse õigustatud isikule Margo Moggom ette jaotuskava jõustumisel ning ülejäänud summa makstakse õigustatud isikule 7 Margo Moggom igakuiste maksetena summas 66,67 eurot (arvestades seejuures sellega, et aastas kokku makstav summa oleks võrdne õiguse aastaväärtusega 800 eurot). Kui summale õigustatud isik Margo Moggom sureb või nõue ära langeb, jaotatakse järele jäänud summa ühinenud sissenõudja/hüpoteegipidaja Jaak Vilonov hüpoteegiga (kinnistusraamatus registriosa nr XXX. jaos kande nr XXX all olev hüpoteek – hüpoteegisumma 8000 eurot) tagatud laenulepingust nr XXX tuleneva võlanõude tasumata osa katteks, kuid mitte rohkem kui summas 8000 eurot (kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma ulatuses). Jaak Vilonov hüpoteegiga tagatud võlanõude rahuldamisest ülejääv rahasumma tagastatakse võlgnikule Rein Soopa. Eeltoodut arvestades sai hageja jääda kohtutäituri tegevusetuse tõttu ilma perioodilisest makstavast hüvitisest. Ka kahju hüvitisena ei oleks alust hagejale korraga välja mõista summat, milles kohtutäitur jaotuskavas hageja nõude rahuldas. Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et hageja elab endiselt aadressil XXX ning korteriomand on taas Karina Rannamaa omandis, kellele hageja varasemalt korteriomandi kinkis koos hageja kasuks kasutusõiguse seadmisega (hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõte tl 36-38, isiklike kasutusõiguste seadmise lepingud ja korteriomandite kinkeleping tl 39-48). Kohtul on kahtlus, et hageja ei ole reaalselt kinnistu kasutamise õigust kaotanud. 5.5 Alternatiivselt leiab kohus, et praegusel juhul esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. RVastS § 13 lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel arvestatakse 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada kuni nullini, kui kannatanu oleks saanud või saab kahju tekkimist täielikult ära hoida (vt nt Riigikohtu 13.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-15, p 25). Kohus leiab, et vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks tähtaegselt vajalikku hagi, ei saa lükata kohtutäiturile. Kohtu arvates piisanuks selgitamiskohustuse täitmiseks sellest, kui kohtutäitur oleks märkinud täiendavas jaotuskavas, et hagejal on õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi esitamise tähtaeg on 15 päeva alates ajast, mil ta saab teada oma nõude arvestamata jäämisest. Arvestades et hageja oli tsiviilasjas nr 2-1611262 üks kostjatest, kohus leiab, et teatav arusaam pidi hagejale tsiviilasja nr 2-16-1126 menetluses tekkima, et kohtutäitur ei saa jaotuskava kinnitamisel tema nõudega arvestada ja tal tuleb oma nõude tunnustamiseks pöörduda hagiga kohtusse. Samuti viidati sellise hagi esitamise tähtajale. Seega pidi kostja sõltumata kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmisest olema teadlik, et kohtutäituri poolt tema nõude arvestamata jätmise korral on tal võimalik esitada hagi nõude tunnustamiseks. Samuti pidi hageja olema teadlik nõude tunnustamise hagi esitamise tähtajast. Menetluskulud 6. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulu 210 eurot, mis seisneb OÜ Õigusbüroo Faktoorum juristi Einar Vallandi poolt Reet Rosenthalile osutatud järgmise õigusabi maksumuses: asjaoludega tutvumine, maakohtule kirjalike seisukohtade esitamine (1,75 tundi) ja esindamine 30.08.2018 kohtuistungil (1,25 tundi). Lepingulise esindaja tunnitasu oli 70 eurot. Kosja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 8 25.09.2018 seisukohas hageja palub kostja menetluskulusid vähendada. Hageja hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnihind 70 eurot põhjendatud ning vastab keskmisele juristi tunnihinnale. Hageja palub hinnata kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3 tundi) ning tunnitasu 70 eurot saab pidada asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodut arvestades kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 210 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega oli käesoleva hagi hind 9066,84 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 550 eurot. 22.12.2017 määrusega kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu 550 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades hagi rahuldamata jäämist tuleb riigilõiv 550 eurot hagejalt riigituludesse välja mõista. 17.11.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-16409 on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotlejate kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.