Obsah (5)

§ 198§ 114§ 70§ 38§ 118

4-19-3190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3190 Kohtukoosseis Pavel Gon

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Illar Ring esitas 06.06.

1. a kaitsja Indrek Sirk kaudu Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.03.
2. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
3. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ühistranspordiseaduse § 88 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kaebuse kohaselt tegi I. Ring 29.05.
4. a päringu karistusregistrisse ning avastas, et tema nimele on vormistatud 25.03.
5. a otsus väärteoasjas nr
6. Kaebuse esitaja selgitab, et I. Ring kohtus 05.03.
7. a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikega väärteoasjas märgitud aadressil Kolde pst 82 Tallinn. Munitsipaalpolitseinikud süüdistasid I. Ringi taksoveo nõuete rikkumises, kuid I. Ring vaidles neile vastu. Kuna ametnikud jäid endale kindlaks ning soovisid koostada kiirmenetluse otsuse, siis nõustus I. Ring kiirmenetlusega, teadmisega, et saab selle vajadusel hiljem vaidlustada. Koostati kiirmenetluse otsus ning I. Ring avaldas, et kavatseb otsuse kohtus vaidlustada. Vaidlus lõppes kohapeal sellega, et kiirmenetluse otsust ei antud menetlusalusele isikule kätte ning tal lubati lahkuda. Toimikus olev väärteoprotokoll on koostatud peale I. Ringi lahkumist ning sisaldab ebaõiget teavet. 1 4-19-3190 Väärteoprotokollis tehtud märge, et isik ei soovi otsust e-posti aadressile on tehtud eesmärgiga, et menetlusalune isik ei saaks otsust kätte. Kaebuses taotleti kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna I. Ring ei olnud kuni 29.05.
8. a teadlik, et tema suhtes on väärteoasjas otsus tehtud. Kui kohtuväline menetleja ei ole andnud väärteoprotokolli allkirja vastu menetlusalusele isikule kätte, siis ei saanud menetlusalune isik teada, et tema suhtes kulgevad menetlustähtajad. Maakohtu määrus
9. Harju Maakohus jättis 12.06.
10. a määrusega I. Ringi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.03.
11. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410119003884 rahuldamata ning läbi vaatamata I. Ringi kaebuse viidatud otsusele. Maakohus selgitas, et nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 06.03.
12. a koostatud väärteoprotokollist 004053, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 06.04.
13. a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja keeldunud protokolli allkirjastamast. Väärteoprotokollis on ära toodud kaebuse esitaja e-posti aadress ja telefoninumber ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja suhtes on ka varasemalt läbi viidud väärteomenetlusi, seega on menetlusalune isik keskmisest inimesest paremini kursis väärteomenetluse protseduuridega. Samuti on ta allkirjastanud mittenõustumise kiirmenetlusega omakäeliselt. Ei ole eluliselt usutav, et ametnikud asuvad varjama menetlusaluse isiku eest otsuse kuupäeva ning vormistavad väärteoprotokolle salaja. Ka ei kõla usutavalt kaebaja selgitus, et ta teadis enda suhtes algatatud menetlusest 06.03.
14. a, mida soovis kohtus vaidlustada, kuid ei astunud enne 29.05.
15. a ühtegi sammu teada saamaks menetluse edasisest käigust.

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Maakohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKKK 3-1-1-83-08). Kooskõlas

§ 70

lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et I. Ring pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebuse on I. Ring esitanud Harju Maakohtule 06.06.

1. a kell 18:46, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 21.04.
2. a. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitajale e-toimiku vahendusel otsus nähtavaks ja kättetoimetatavaks tehtud 03.05.
3. a, kuid ka sealt ei ole menetlusalune isik otsust vastu võtnud. Seega on sisutühi väide, et ametnikud püüdsid varjata menetlusaluse isiku eest tema suhtes algatatud väärteomenetlust. 2 4-19-3190 Vastavalt

§ 38

lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK nr 3-1-1-144-03 ja RKKK nr 3-1-1-77-98). I. Ringil niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai alles 29.05.2019. a tehes päringu karistusregistrisse teada tema suhtes tehtud karistamisotsusest, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte. Tulenevalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et I. Ring ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. MÄÄRUSKAEBUS

1. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Ringi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada Harju Maakohtu kaebuse läbivaatamata jätmise määrus, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja võtta I. Ringi kaebus menetlusse või saata tähtaja ennistamise taotlus uuesti läbivaatamiseks ning otsustamiseks pärast täiendavate tõendite kogumist. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on kujundanud oma seisukoha eelarvamuse põhjal uurimata tõendeid, seejuures ei ole maakohus andnud hinnangut ka kaebaja poolt esitatud tõenditele. Maakohus ei ole analüüsinud, miks annab kaebaja ütlused kiirmenetluses ja nõustub allkirjaga kõigi kiirmenetluse tingimustega (sh tutvub õigustega), kuid siis ootamatult keeldub üldmenetluse protokollile igasuguste allkirjade andmisest. Seejuures ei ole õiguslikku alust väärteoprotokolli koostamiseks pärast kiirmenetluse otsuse koostamist. Maakohus ei ole analüüsinud, miks keelab oma elektronposti aadressi andnud inimene otsuse saatmist endale elektronpostiga. Maakohus ei ole analüüsinud, miks kohtuväline menetleja ei saada elektronposti olemasolu korral lahendit isikule, kes ei ole kätte saanud väärteoprotokolli (ei ole oluline, kas ta keeldus ise või jäi muul põhjusel kätte andmata). Maakohus ei ole analüüsinud, miks tehakse 21.04.2019 jõustunud otsus e-toimiku kaudu nähtavaks alles 03.05.2019, st pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Samuti ei ole maakohus analüüsinud, kuidas ja mida on menetlusalune isik üldse e-toimikus vaadanud ning millised on tema oskused ja teadmised e-toimikust. Samuti ei ole analüüsitud, kas e-toimik on menetlusalusele isikule saatnud teateid ning kas need on kohale jõudnud. 3 4-19-3190 Maakohus ei ole analüüsinud, miks lahkub menetleja sündmuskohalt mitme kilomeetri kaugusele tunnistajat üle kuulama ja siis naaseb tagasi sündmuskohale väärteoprotokolli koostama. Maakohus ei ole analüüsinud, kuidas saab olla võimalik, et menetlusalune isik Google positsioneerimisseadme andmete järgi ei viibinud üldse väärteoprotokolli koostamise ajal kohas, kui talle väidetavalt tutvustati protokolli. Maakohus ei ole analüüsinud, miks jättis kohtuväline menetleja kaitsjale esitamata koostatud kiirmenetluse otsuse, mis samuti tõendaks menetlusaluse isiku koostööd ning väärteoprotokolli koostamise õigusvastasust. Maakohus ei ole analüüsinud, miks keeldub kohtuväline menetleja esitamast kõige objektiivsemaid tõendeid protokolli üleandmise kohta – videosalvestust. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades negatiivse asjaolu tõendamise sisulist raskust ja paljudel juhtudel isegi võimatust tuleb isiku suhtes laiemalt kohaldada KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud süütuse presumptsiooni ja tõendite tõlgendamine kahtluse korral hinnata need menetlusaluse isiku kasuks. Eriti heidab aga määruskaebuse esitaja maakohtule ette seda, et asjaolusid ei ole isegi püütud kontrollida ning kohtu põhjendused põhinevad vaid oletustel ning usul, et menetleja kunagi ei käitu õigusvastaselt. Maakohus on ebaõigesti sisustanud tõendamiskoormise, jätnud tõendid kogumata ja määruse põhistamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
3. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis I. Ringi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses anda hinnang vaid kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkusele ja põhjendatusele.
4. Maakohus on oma määruses selgitanud, millised on mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning leidnud õigesti, et käesoleval juhul selliseid põhjuseid ei esine. Kaitsja asub kaebuses seisukohale, et I. Ringile ei antud kätte väärteomenetluse protokolli, mistõttu ta ei olnud teadlik talle määratud karistusest enne karistusregistrisse päringu tegemist 29.05.
5. a. Kaitsja hinnangul on tegemist asjaoluga, mis annab aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus leiab aga, et isiku väide sellest, et tal polnud sisuliselt vähimatki aimu sellest, et talle väärteokaristus määratud on, ei ole eluliselt usutav. Nimelt ei eita kaebaja seda, et I. Ringil oli vaidlusalusel ajal kokkupuude kohtuvälise menetleja ametnikega. Samuti on kinnitatud, et ta on allkirjastanud ülekuulamise protokolli, kus märkinud, et nõustub kiirmenetlusega ning andnud allkirja selle kohta, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Seega oli isik teadlik sellest, et kohtuväline menetleja tuvastas tema tegevuses rikkumise. Olenemata sellest, kas rikkumise eest määrati karistus kiirmenetluses või üldmenetluses, pidi isik tema suhtes läbiviidavast menetlusest teadlik olema. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest (kiirmenetluse otsus, millele isik keeldus allkirja panemast, üldmenetluse väärteoprotokoll) menetlusalune isik keeldus igasugusest koostööst kohtuvälise menetlejaga, keeldudes ühtlasi ka tema suhtes koostatud protokolli vastuvõtmisest, kus oli otsuse kättesaamise kord ja tähtaeg ära näidatud. Selline isiku menetluslik positsioon ei ole aga kohtuvälisele menetlejale kuidagi etteheidetav ning eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et I. Ring ise on oma käitumisega kaebetähtaja teadlikult mööda lasknud, mistõttu ei ole alust tähtaja ennistamiseks.
6. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et I. Ring ei ole allkirjastanud väärteoprotokolli, kuivõrd protokollilt nähtuvalt on ta keeldunud sellele allkirja andmast. Seda kinnitavad kaks kohtuvälise menetleja ametnikku. Samuti on see nähtav ka menetluse käigust, kus esmalt on isikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi kiirmenetluses ning vormistatud isiku ülekuulamise 4 4-19-3190 protokoll, millised dokumendid on I. Ring allkirjastanud. Seejärel on koostatud kiirmenetluse otsus, mida isik enam allkirjastanud ei ole ning millele on märgitud, et isik ei ole kiirmenetlusega nõus. Seega on koostatud vääteoprotokoll, millele on kohtuvälise menetleja kaks ametnikku märkinud, et menetlusalune isik keeldub protokolli allkirjastamast. Eeltoodust tulenevalt jääb põhjendamatuks ka kaitsja viide sellele, et olukorras, kus kohaldatakse kiirmenetlust, ei ole põhjust koostada väärteoprotokolli.
7. Kaitsja on oma kaebuses heitnud maakohtule ette mitmeid asju, mille on maakohus jätnud analüüsimata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis kaitsja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebuse läbi vaatamata, ei olnud maakohtul pädevust kaebuse väiteid sisuliselt analüüsida. Lisaks sellele tuleb aga märkida seda, et kaebaja hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata nii mitmeski apsektis I. Ringi käitumise, eelkõige selle, mis põhjusel I. Ring kas käitus või ei käitunud mingil viisil. Seejuures ei ole kaebaja ise esitanud maakohtule omapoolset kirjeldust vaidlusalusel kuupäeval toiminud sündmustest, mille paikapidavust oleks maakohus saanud kontrollida. Sellest tulenevalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei saa ise asuda oletama, mis põhjusel näiteks ei allkirjastanud I. Ring väärteoprotokolli või miks on isik keeldunud talle otsuse edastamisest e-posti teel. Kohus saab hinnata vaid seda, kas isiku poolt esitatud versioon toimunust on kooskõlas asjas kogutud tõenditega või mitte ega saa ise asuda oletama, mis põhjusel isik ühel või teisel viisil käitus. Seega on kaebuse etteheited selles osas põhjendamatud.
8. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta esitatud kaebus läbi vaatamata ning määruskaebuses esitatu maakohtu seisukohti ei väära.
9. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5