Obsah (7)

§ 118§ 74§ 75§ 78§ 68§ 56§ 57

1-18-10194 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märtsil Kriminaalasja number 2019.a. Tallinn 1- 1- 18-10194/ 18231501744 / Kohtukoo

§ 118lg.1 p.1 järgi lühimenetluses.

Prokurör Merike Tikk Kaitsja Kadi Sitska Süüdistatav: Jekaterina Knjazihhina-Elukoht ja aadress: Viibib vahi all Tallinna Vanglas, (Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, / elukoht XXX, isikukood : 49207060213, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik , haridus: keskharidus, emakeel: vene keel .Töökoht või õppeasutus: ei tööta. Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 04.02. 2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega , millega mõisteti

§ 118

lg 1 p 1 järgi tingimisi 2 aastat ,7 kuud ,29 päeva vangistust katseajaga 4 aastat, so kuni 03.02.2018 Tõkend: kahtlustatavana kinnipidamine 30.08.2018 .a. ning 31.08.2018 kohaldatud vahis-tamine kaheks kuuks, so kuni 30.10.2018 .a. ning on pikendatud vahi all pidamise tähtaega . RESOLUTSIOON Mõista Jekaterina Knjazihhina süüdi

§ 118lg.1 p.1 järgi ning karistada teda 5 (viie) aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Jekaterina Knjazihhinle 3(kolme) aasta ja 4(nelja) kuuline vangistus. 1

§ 74

lg 1, 2,3 alusel mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 10 (kümme) kuud vangistust ning ülejäänud 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui Jekaterina Knjazihhina ei pane 5(viie) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg-ga 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

Elab kohtu määratud alalises elukohas XXX ;

1. Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Jekaterina Knjazihhinat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Jekaterina Knjazihhinat käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi tarvitamise häire ravile kuni arsti otsuseni ravi lõpetamiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Jekaterina Knjazihhinat käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel arvestada Jekaterina Knjazihhina määratud 5(viie) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.03.2019.a.

§ 68lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg alates 30.08.2018.a.

päeva karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 30.august 2018.a.. Tõkend- vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Mõista Jekaterina Knjazihhinalt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse:      advokaadi õigusabikulud summas 516.48 € (viissada kuusteist eurot, 48 senti), millest 50 € (viiskümmend eurot) advokaadi õigusabikulusid jätta riigi kanda ; sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1350 € (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot) S B kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 € (kaheksakümmend neli eurot / ; Jekaterina Knjazihhina kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 € (kaheksakümmend neli eurot / ; Jekaterina Knjazihhina statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 380 € (kolmsada kaheksakümmend eurot ). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest osa s.o. 50 eurot advokaadi õigusabikulusid jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud kogusummas 2364.48 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 196.62 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti 2 arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid. -Häirekeskusesse 30.08.2018 laekunud kõnesalvestused ühel CD-R ja ühel DVD-R plaadil , mis on toimiku materjalide juures- jätta kriminaalasja materjalide juurde/; -Jekaterina Knjazihhina´le kuuluv T-särk verekahtlase määrdumisega on asitõendina vaadeldud ning edastatud asitõendina hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu, aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel tagastada J. Knjazihhinale; -Musta käepidemega kaheharulise otsaga nuga, millega tekitati vigastusi S B , on sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldud ning edastatud asitõendina hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu, aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn – KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - Kollase käepidemega nuga, millega tekitati vigastusi S B, on sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldud ning edastatud asitõendina hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu, aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Muud asitõendite lattu (aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn) hoiule antud esemed : proov kuivanud verest vasakul käevarrel- pakend nr 1; proov kuivanud verest vasakult käelabalt- pakend nr 2; proov kuivanud verest vasaku jala suurelt varbalt- pakend nr 3; proov riidest mobiiltelefoni ümbrisel olevast veremäärdumisest- pakend nr 2.1; proov koridori seinal olevast veremäärdumisest- pakend nr 3;proov koridori põrandal olevast veremäärdumisest- pakend nr 4; proov köögi ukse välispinnal olevast veremäärdumisest- pakend nr 5;proov köögi põrandal olevast veremäärdumisest- pakend nr 8;proov Gin Long drinkil olevast veremäärdumisest- pakend nr 9 ;proov noa tera haru otsal olevast veremäärdumisest- pakend nr 10.1; proov noa teralt- pakend nr 10.2; proov noa teralt- pakend nr 10.3; proov noa käepidemelt- pakend nr

1. 4; proov noa käepidemelt- pakend nr 10.5; proov noa käepidemelt- pakend nr 10.6;proov noa käepidemelt- pakend nr 10.7;Proov noa tera haru otsal olevast veremäärdumisest- pakend nr 10.8 ; Proov noa käepidemelt- pakend nr 11.1;Proov noa käepidemelt- pakend nr 11.2; Proov noa käepidemelt- pakend nr 11.3; Proov noa käepidemelt- pakend nr 11.4; Proov noa teral olevast verekahtlasest määrdumisest- pakend nr 11.5; Proov noa teralt- pakend nr 11.6;Proov noa teral olevast verekahtlasest määrdumisest-pakend nr 11.7;25) Proov noa teral- pakend nr 11.8; J. Knjazihhina musta värvi telefoni korpus- pakend nr 1; J. Knjazihhina riidest mobiiltelefoni ümbris- pakend nr 2; J. Knjazihhina valget värvi mobiiltelefon Samsung- pakend nr 6 KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul ala-tes kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 16 aprillil 2019.a. alates kella 12.
2. Vangistatud süüdistatavale saadetakse motiveeritud kohtuotsus vanglasse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.pea-tüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Süüdistuse sisu: Jekaterina Knjazihhinat süüdistatakse selles, et tema 30.08.2018 kella 02.10 paiku, viibides XXX asuvas korteris, ründas tekkinud konflikti käigus S B, keda ta korduvalt lõi noaga rindkere, neeru ning abaluu piirkonda. Nimetatud tegevusega Jekaterina Knjazihhina põhjustas kannatanu S B raske terviskahjustuse s.o III roide murru ja rinnaõõnde ulatuva torkelõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega. Samuti põhjustas Jekaterina Knjazihhina kannatanu S B torke-lõikehaavad paremal pool selja alaosal ning torke-lõikehaavad vasakul pool selja ülaosal, mis on lühiajalised tervisekahjustused. Oma sellise tegevusega pani Jekaterina Knjazihhina toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule. Kohtus tuvastatatud asjaolud. Kohtuistungil süüdistatav Jekaterina Knjazihhina seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Jekaterina Knjazihhina nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kahetseb juhtunut, tunnistab, et tema tekitas kannatanule need vigastused. Kaitsja Kadi Sitska leidis, et süüdistus on põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid lubatavad, õigesti kvalifitseeritud. Leiab, et lühimenetlus on lubatav. Tõendid võib lugeda avaldatuks, on nendega tutvunud. Kaitsealune tunnistab end süüdi osaliselt, kuid ta peab silmas seda, et erinevalt kannatanu versioonist, kus kannatanu on öelnud, et ainult Jekaterina Knjazihhina oli agressiivne ja ründas, siis süüdistatav toetub sellele, et tegelikult ründe alustajaks oli siiski S B , mis lõppes kahjuks selliselt. Tagajärgedes ta loomulikult tunnistab ennast süüdi. Täiendavaid ütlusi kaitsealune ei soovi anda, ainult isikut iseloomustavad küsimused. On alused asja lahendamiseks lühimenetluses. Prokurör palub kohtul süüdistatav Jekaterina Knjazihhina süüdi mõista

§ 118lg.1 p.1 järgi ja karistada teda vangistusega 5 aastat. Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud.

§ 74

lg.1,2,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, koheselt võiks kuuluda täitmisele 10 kuud vangistust ja 2 aastat 6 kuulist vangistust ei pöörataks täitmisele, kui Jekaterina Knjazihhina 5 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- ja kohustusi.

Lisakohustusena

§ 75

lg.2 p.2 alusel määrata, et ta ei tohi tarvitada alkoholi.

§ 75

lg.2 p.5 alusel lisakohustusena, et ta peab alluma alkoholi tarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi, psühhiaatri külastusi, millega ta alustaks 4 esimesel võimalusel, alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik. Vangistuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o. 30.08.2018. Karistuse alused sätestab

§ 56

, isiku süü, kergendavad- ja raskendavad asjaolud, võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Jekaterina Knjazihhina on varem kriminaalkorras karistatud veebruaris 2014.a. sama kuriteo toimepanemise eest, siis mõisteti talle karistuseks 2 aastat, 7 kuud, 29 päeva vangistust, mis jäeti täielikult tingimisi kohaldamata, katseajaga 4 aastat. Selle katseaja läbis korralikult, katseaeg lõppes 03.02.

1. Kahjuks peab möönma, et selle karistuse kohaldamine ei ole suutnud panna teda hoiduma süütegude toimepanemisest. See oli üks põhjus, miks pidas prokurör vajalikuks taotleda vahistamise kohaldamist, mille kohus ka kohaldas. Tema isikut, noort naist, tema elukäiku arvestades, arvab prokurör, et tema puhul võib rakendada osalist reaalset vangistust. Kogu vangistus ei pea olema reaalne ,vaid osa võiks olla tingimisi. Tänasel päeval on ta juba mitmeid kuid näinud, mida tähendab reaalne vangistus. Tundnud, et ükski tegu ei jää karistuseta, samuti andnud võimaluse elu üle järele mõelda ja kuidas eluga edasi minna. Jekaterina Knjazihhina tunnistas, et probleemid tekivad, kui on tarvitanud alkoholi ja selliselt edasi minna ei tahaks. Soovib vabaneda ja tööle minna, ka tulevaste laste peale mõelda ja normaalse eluga edasi minna. Sellest tingituna leiab prokurör, et tema suhtes võiks kohaldada osalist reaalset vangistust, ülejäänud tingimisi kohaldada. Kohtunik avaldab toimiku materjalidest: Kannatanu S B ütlused /tl 48-49, 50-52/, milles ta kirjeldab süüdistatava poolset vägivalda enda suhtes 30.08.2018, tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi ja kuriteo koosseisu ning tekitatud tagajärge, samuti muid kuriteo tehiolusid, sh tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning süüdistatava seotust talle etteheidetud kuriteoga; kannatanu läbivaatuse protokolli koos fototabeliga /tl 44-47, tl 53-56 /, mis tõendab S B 30.08.2018 tuvastatud tervisekahjustusi (alaselja paremal pool üks torkevigastus läbimõõduga 2 cm, üks torkehaav üleval pool selja piirkonnas vasakul küljel läbimõõduga 2 cm, üks torkehaav vasakul rinnakorvi juures läbimõõduga 2 cm) ning seda ,et kannatanu paremal käel puuduvad neli sõrme, alles on pöial ; 30.08.2018 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /tl 57/ tõendab S B diagnoositud kehavigastusi; Tallinna Kiirabi poolt edastatud Kiirabikaart XXX /tl 59-60/ ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla edastatud väljavõtted S B haigusloost /tl 61-64/, tõendavad kannatanul rindkere ja ühtlasi kõhu, selja alaosa ning vaagnat haaravate lahtiste haavade leidumist st tõendavad S B kehavigastusi ja nende kestvust, diagnoosi, ravi ning kannatanu seisundit;sünd-muskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 2-38/, milles on vaadeldud ja fotografeeritud kuriteo toimepanemise kohta XXX, vaadeldud ja kaasa võetud puuteproovid ja proovid verekahtlastest määrdumistest, kaks nuga, telefoni korpus, riidest mobiiltelefoni ümbris, valge mobiiltelefon Samsung; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 43/, mis tõendab, et S B fikseeriti 30.08.2018 kell 02.27 alkoholijoove 0,49 mg/l; Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr XXX, 05.10.2018 /tl 69-76/ tõendab kannatanu tervisekahjustusi, tervisekahjustuste raskusastet, kuriteo toimepanemise vahendeid ning nende seost vigastustega; tunnistaja M –J L ütlused /tl 77-79/, politseiametnik, kelle ütlused tõendavad kuriteosündmuse toimepanemise aega ja kohta ning muid asjaolusid seoses kuriteoga; Tunnistaja L S ütlused /tl 80-84, 85-87/, süüdistatava ema, kes kirjeldab oma korteris XXX avanenud vaatepilti kuriteosündmuse järgselt; ta andis vabatahtlikult välja politsei poolt leitud verejälgedega tütrele kuulunud T-särgi; iseloomustab oma tütart; Tunnistaja S M ütlused /tl 88-93/, XXX korteris elav naaber, kes iseloomustab naabrit korterist XX st Jekaterinat, kellel on alkoholiprobleemid. 30.08.2018 kuulis ta korterist XX karjeid, sõimu ja lärmi. Jekaterina viimast elukaaslast iseloomustab ta rahuliku loomuga inimesena, keda ta raskes joobes pole näinud;Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 96-100/, milles on vaadeldud 30.08.2018 Häirekeskusele tehtud kõne stenogrammi, milles S B kutsub kiirabi ja politsei 5 ning teatab, et teda löödi noaga;Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 101-107/, milles on vaadeldud 30.08.2018 Häirekeskusele tehtud kõne stenogrammi, milles Häirekeskuse meedik räägib S B iga ning taustal on kuulda naisterahva häält; Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 108-117 ja 132/, milles on vaadeldud ja fotografeeritud 30.08.2018 Jekaterina Knjazihhinal seljas olnud T-särki, millel mh näha verekahtlast määrdumist; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 119/ /, mis tõendab, et 30.08.2018 kell 02.27 fikseeriti Jekaterina Knjazihhinal alkoholijoove 0,63 mg/l ning tal avaldusid joobe tunnused; Jekaterina Knjazihhina kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 120-122/, mis tõendab isiku kinnipidamise aega, kohta ja alust; Kahtlustatava Jekaterina Knjazihhina ülekuulamise protokoll /tl 124-127 ja 128131/, milles kahtlustatav oma süüd ei tunnista ning esitab oma versiooni toimunust, mis omakorda tõendavad karistust kergendavate asjaolude puudumist;Isiku (Jekaterina Knjazihhina) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /tl 133-136/ tõendab, et 30.08.2018 on tuvastatud, et süüdistatava mõlemad käed küünarnukkideni verised, verd ka näopiirkonnas. Kaelal kaks pindmist kriimustust ning väiksemaid marrastusi. Vasakul käel küünarnuki juures sinikad. Vasakul käel ja veidike ka paremal käel näha punetusi.; Isiku (Jekaterina Knjazihhina) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab, et 30.08.2018 kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi, verekahtlasi määrdumisi, millest võetud puuteproovid /tl 137-154/; 03.
2. 2018.a. isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr XX /tl 158-166/, mis tõendab süü-distatava tervisekahjustusi, nende raskusastet ning tekkimise aega ja põhjust ;SA Viljandi haigla statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XX /tl 172-178/ tõendab, et Jekaterina Knjazihhina on süüdiv, ta oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Jekaterina Knjazihhina karistusregistri väljavõte ja kohtuotsus tõendavad Jekaterina Knjazihhina varasemat karistatust, tõendab süüdistatava käitumises kriminaalse käitumismustri esinemist ja on Jekaterina Knjazihhinat iseloomustav materjal; Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Jekaterina Knjazihhina 30.08.2018 kella 02.10 paiku, viibides XXX asuvas korteris, ründas tekkinud konflikti käigus S B , keda ta korduvalt lõi noaga rindkere, neeru ning abaluu piirkonda. Nimetatud tegevusega Jekaterina Knjazihhina põhjustas kannatanu S B raske terviskahjustuse s.o III roide murru ja rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega. Samuti põhjustas Jekaterina Knjazihhina kannatanu S B torke-lõikehaavad paremal pool selja alaosal ning torke-lõikehaavad vasakul pool selja ülaosal, mis on lühiajalised tervisekahjustused. Süüdistatav Jekaterina Knjazihhina andis kohtueelsel uurimisel
3. augustil 2018.a. ütlusi, mille kohaselt oli S B nii sõnalise kui füüsilise konflikti algatajaks. S B ei ole tema poisssõber, kuid vahetevahel ööbis tema juures XXX tänaval. Jekaterina Knjazihhina enda abikaasa on hetkel vanglas. 29.08.2018.a. tuli S tema juurde. Jekaterina jõi Gini, S õlut. Tekkis sõnavahetus ja lõpuks S lasi käed käiku ja pani kööginoa talle kõrile.Samuti väänas S tal käsi ja kägistas. Jekaterina Knjazihhina arvab, et S võis noahaavad saada siis, kui nad seisid köögis vastakuti ja tema tahtis S käest noa ära võtta. Tema S noaga ei löönud. 11.09.2018.a. kahtlustavana ülekuulamisel tunnistab süüdistatava, et ta lõi S B , kuid see oli enesekaitse ja toimus juhuslikult. Tema seletuste kohaselt püüdis ta nuga S käest kätte saada ning selle käigus sai ka ise kriimustusi vasakule käsivarrele. Kinnitab, et ei tahtnud S noaga lüüa, kõik juhtus kogemata. Nad on ära leppinud. S ütles, et armastab teda ja lubas isegi paki saata. 6 Kannatanu S B eeluurimisel 30.08 ja 29.
4. 2018.a. antud ütlustes kirjeldab ta süüdistatava poolset vägivalda enda suhtes 30.08.
5. Kannatanu ütlustest nähtub, et Jekaterina Knjazihhina oli tema tüdruksõber, kellega ta elas XXX tn Jekaterina korteris ja 30.08.2018.a öösel kella 02.00 paiku ajas Jekaterina ta voodist ülesse, et minna koos suitsu tegema. Kannatanu ütlustest nähtub, et neil tekkis sõnaline tüli, mille käigus naine esmalt lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanu ninast verd jooksma. S B ütlustest nähtub, et seejärel tõukas ta Jekaterina Knjazihhina endast eemale, misjärel haaras naine nugade aluselt suure musta plastikust käepidemega noa, millel on kaheharuline tera ots ja kriimustas sellega kannatanu parempoolset külge. Kannatanu ütlustest nähtub, et seejärel õnnestus tal naine endast eemale lükata ja nuga temalt ära võtta ja nuga eemale visata. Seejärel hakkas Jekaterina teda jalgade ja rusikatega ründama. S B püüdis süüdistatavat kinni hoida, misjärel naisel õnnestus kraanikausi kõrvalt kahvlite-nugade aluselt haarata väiksem kartulikoorimise nuga, millega naisel õnnestus lüüa kannatanule rindkeresse. Kannatanu S B ei saa aru, kuidas said Jekaterina kaelale marrastused tekkida, sest tema nuge ei puutunud. Ta küll möönis, et naise käele võisid sinikad tekkida sellest, et S B hoidis vägivaldset naist kinni ajal kui naine teda lüüa püüdis. Samas möönab mees, et ajal ,kui tema hoidis köögi ust kinni ja ootas kiirabi, siis naine jäi kööki ja mees ei tea, millega ta seal tegeles. Samas kinnitas kannatanu, et Jekaterina hakkas tüli käigus alati kaklema ja ründas meest rusikatega. Oma ülekuulamisel kinnitas ka kannatanu S B , et temal puuduvad paremal käel neli sõrme ja ta ei saa paremas käes hoida nuga, kahvlit, pastakat jne. Tema Jekaterina Knjazihhinat noaga ei löönud .Tal ei ole Jekaterina Knjazihhina suhtes pretensioone, hagiavaldust esitada ei soovi. Koopia kannatanu S B läbivaatuse protokollist koos fototabeliga tõendab S B 30.08.2018 tuvastatud tervisekahjustusi. Eelkõige alaselja paremal pool üks torkevigastus läbimõõduga 2 cm, üks torkehaav üleval pool selja piirkonnas vasakul küljel läbimõõduga 2 cm, üks torkehaav vasakul rinnakorvi juures läbimõõduga 2 cm.. Kannatanu S B läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab, et S B 29.10.2018 tuvastatud kehavigastus, et tema paremal käel puuduvad neli sõrme, alles on vaid pöial. 30.08.2018 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest tõendab S B diagnoositud kehavigastusi. Tallinna Kiirabi poolt on edastatud Kiirabikaart ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla edastatud väljavõtted S B haigusloost , mis tõendavad kannatanul rindkere ja ühtlasi kõhu, selja alaosa ning vaagnat haaravate lahtiste haavade leidumist st tõendavad S B kehavigastusi ja nende kestvust, diagnoosi, ravi ja kannatanu seisundit. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt 05.10.2018 tõendab kannatanu S B tervisekahjustusi, tervisekahjustuste raskusastet, kuriteo toimepanemise vahendeid ning nende seost vigastustega. Sellest isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et S B esinesid järgmised terava vägivallaga tervisekahjustused, mis olid tekitatud 30.08.2018.a. Nendeks on siis III roide murru ja rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega. Samuti esinesid S B torke-lõikehaavad paremal pool selja alaosal ning torke-lõikehaavad vasakul pool selja ülaosal, mis on lühiajalised tervisekahjustused. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt S B fikseeriti 30.08.2018 kell 02.27 alkoholijoove 0,49 mg/l. Tunnistajana on üle kuulatud M –J L . Tegemist on politseiametnikuga, kelle ütlused tõendavad kuriteosündmuse toimepanemise aega ja kohta ning muid asjaolusid seoses kuriteoga. Tema ütlustest nähtub, et sündmuskohal S B oli näha 3 torkehaava kehal ning kannatanu sõnade kohaselt oli teda löönud Jekaterina Knjazihhina, mille tagajärjel oli kannatanu tundnud valu. Tunnistajana on üle kuulatud L S , kes on süüdistatava ema. Tema kirjeldab oma korteris XXX avanenud vaatepilti kuriteosündmuse järgselt; samuti andis ta vabatahtlikult välja politsei poolt 7 leitud verejälgedega tütrele kuulunud T-särgi. Samuti L S iseloomustab oma tütart, kinnitades, et tütrel on probleeme alkoholi tarvitamisega, et alkoholi tarbides alustab ta sageli tülisid. Samuti on tunnistajana üle kuulatud S M, kes on XXX korteris elava naabriga ning iseloomustab naabreid korterist XX. Tema ütlustest nähtub, et naabrinaisel Jekaterinal on probleeme alkoholiga. Ütlustest nähtub, et 30.08.2018 kuulis ta korterist XX karjeid, sõimu ja lärmi. Samas tunnistaja iseloomustab Jekaterina viimast elukaaslast kui rahuliku loomuga inimesena, keda ta raskes joobes pole näinud. Järgmise tõendina 112 salvestiste vastus päringule /tl 94-95/, mis tõendab kuriteosündmuse toimepanemise aega, juurde ka asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega /tl 96-100/, milles on vaadeldud 30.08.2018 Häirekeskusele tehtud kõne stenogrammi, milles S B kutsub kiirabi ja politsei ning teatab, et teda löödi noaga. Samuti on asitõendi vaatlusprotokoll /tl 101-107/, milles on vaadeldud 30.08.2018 Häirekeskusele tehtud kõne stenogrammi, milles Häirekeskuse meedik räägib S B ning taustal on kuulda naisterahva häält. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga , milles on vaadeldud ja fotografeeritud 30.08.2018 Jekaterina Knjazihhinal seljas olnud T-särki, millel on näha verekahtlast määrdumist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 30.08.2018 kell 02.27 fikseeriti Jekaterina Knjazihhinal alkoholijoove 0,63 mg/l ning tal avaldusid ka joobe tunnused. Jekaterina Knjazihhina läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab, et 30.08.2018.a. on tuvastatud, et süüdistatava mõlemad käed küünarnukkideni on verised, verd on ka näopiirkonnas. Kaelal kaks pindmist kriimustust ning väiksemaid marrastusi. Vasakul käel küünarnuki juures sinikad. Vasakul käel ja veidike ka paremal käel näha punetusi. 03.12.2018 isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt tõendab süüdistatava Jekaterina Knjazihhina tervisekahjustusi, nende raskusastet ning tekkimise aega ja põhjust. Ka tema kaelal vasakul poolel oli 2 pikka noakriimustust, mis olid tekitatud mitte rohkem kui 12 h enne vigastuste fotografeerimist. Need kriimustused olid tekitatud piiratud pinda omava eseme või vahendiga nt. sõrmeküüs, traat, puuoks, naelaots, keraamilise-klaasnõu killu ots või noatera teravik. Samuti sellest aktist jääb silma, et tema vasaku käsivarre pealpool ja siseküljel olevad nahakriimustused on tekitatud tõenäoliselt kahvliga, ning nende tekitamine ekspertiisiks esitatud nugadega saab välistada. SA Viljandi haigla statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XX tõendab, et Jekaterina Knjazihhina on süüdiv, ta oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Iseloomustavatest materjalidest on Jekaterina Knjazihhina karistusregistri väljavõte ja kohtuotsus , mis tõendavad Jekaterina Knjazihhina varasemat karistatust, tõendavad ka süüdistatava käitumises kriminaalse käitumismustri esinemist ja on süüdistatavat iseloomustavaks materjaliks. Karistusregistrist nähtub, et teda on varem kriminaalkorras karistatud 04.02.2014.a Harju Maakohtu otsusega

§ 118

lg.1 p.1 järgi, teda karistati tingimisi vangistusega 2 aastat 7 kuud 29 päeva katseajaga 4 aastat, katseaeg lõppes 03.02.2018.

§ 118objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.

Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t. tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Oluline on see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S B eluohtlik tervisekahjustus oli saadud süüdistatava Jekaterina Knjazihhina poolt korduva noaga löömise tagajärjel. 8 Subjektiivsest poolest omab tähtsust asjaolu, kas eluohtlik tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult või ettevaatamatuses ja kas tegu tuleb kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 või § 119 alusel.

Antud juhul ei süüdistatav ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni

§ 118

lg 1 p 1 järgi ehk asjaolu, et tegu on Jekaterina Knjazihhina poolt toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et Jekaterina Knjazihhina poolt toimus noaga löömine kavatsetult, kuid tagajärje suhtes oli tal kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega, ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul poolt rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis vasapoolne veriõhkrind.Rinnaõõnde ulatuvat torkelõikehaava on Riigikohus lugenud eluohtlikuks (3-1-1-40-13). Lüües noaga rindkerre, pidas süüdistatav võimalikuks sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis võib olla ka eluohtlik ja möönis seda. Kriminaalasjas kogutud tõenditest, samuti Jekaterina Knjazihhina ütlustest ei nähtu selliseid asjaolusid, millele tuginevalt ta lootis, et korduvalt noaga rindkere, neeru ja abaluu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul eluohtlikku tervisekahjustust. Objektiivsest küljest on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerumaks

§ 118lg.1 p.1 koosseisu.

Subjektiivsete tunnuste poolest on süüdistatava käitumine kannatanu suhtes olnud tahtlik. Sihipäraseid noaga lööke ei saa kuidagi anda ettevaatamatusest. Löömine on tahtlik käitumisakt, vigastuste asukoht näitab omakorda tahtlust. Süüdistatav pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidi tagajärje saabumist pidama vähemalt võimalikuks. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav Jekaterina Knjazihhina on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Jekaterina Knjazihhina poolt

§ 118lg 1 p 1 järgi kuriteo toimepanemine.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Jekaterina Knjazihhina tuleb süüdi mõista

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Karistus Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule näeb seadusandja karistusena ette nelja-aastase kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks 8 aastat. 9 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Jekaterina Knjazihhinale peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Jekaterina Knjazihhina näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Jekaterina Knjazihhina lüües S B noaga rindkere piirkonda põhjustas S B eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus loeb Jekaterina Knjazihhina süüd keskmiseks. Nagu kohus eelnevalt märkis, on Jekaterina Knjazihhina varasemalt karistatud samalaadse teo eest Harju Maakohtu 04.02.2014.a. otsusega

§ 118

lg 1 järgi ning karistati 2 aasta, 7 kuu ja 29 päevase vangistusega 4-aastase katseajaga. Seega ei ole Jekaterina Knjazihhina eelmise samalaadse teo eest mõistetud karistusest teinud mingeid järeldusi ja pani uuesti toime samalaadse kuriteo. Süüdistatav on kahetsenud S B raske tervisekahjustuse tekitamist. Kohus loeb puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Jekaterina Knjazihhina suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse küll oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte miinimummääras, milline karistus on talle ka varasemalt määratud ning mis ilmselgelt mingit mõju ei avaldanud. Vangistus 5 aastat vastab kohtu arvates nii Jekaterina Knjazihhina süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Jekaterina Knjazihhina mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg.1,2,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, koheselt võiks kuuluda täitmisele 10 kuud vangistust ja 2 aastat 6 kuulist vangistust ei pöörataks täitmisele, kui Jekaterina Knjazihhina 5 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- ja kohustusi.

Lisakohustusena

§ 75

lg.2 p.2 alusel määrata, et ta ei tohi tarvitada alkoholi.

§ 75

lg.2 p.5 alusel määrata lisakohustusena, et ta peab alluma alkoholi tarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi, psühhiaatri külastusi, millega ta alustaks esimesel võimalusel, alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik. Vangistuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o. 30.08.2018.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavalt Jekaterina Knjazihhinalt välja mõistetavateks menetluskuludeks sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest s. 1350 eurot, määratud 10 kaitsjale makstud tasu ning kohtuarstliku ekspertiisi kulud. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jekaterina Knjazihhinal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Jekaterina Knjazihhina esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kohus nõustub kaitsjaga, et advokaadi õigusabikuludest 50 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja on oma kaitsekõnes märkinud, et Jekaterina Knjazihhinaga vanglas kokkusaamisel ei olnud ajaline viivitus tingitud J. Knjazihhinast. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Ehkki süüdistatav ega ka kaitsja ei taotlenud menetluskulude ositi tasumist, arvestab kohus asjaolu, et Jekaterina Knjazihhina peab viibima juuni lõpuni kinnipidamisasutuses, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Jekaterina Knjazihhina ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Asitõendid Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Häirekeskusesse 30.08.2018 laekunud kõnesalvestused ühel CD-R ja ühel DVD-R plaadil , mis on toimiku materjalide juures- jätta kriminaalasja materjalide juurde ; Jekaterina Knjazihhinale kuuluv T-särk verekahtlase määrdumisega on asitõendina vaadeldud ning edastatud asitõendina hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu, aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel tagastada J. Knjazihhinale; Musta käepidemega kaheharulise otsaga nuga, millega tekitati vigastusi S B , on sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldud ning edastatud asitõendina hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu, aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn – KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Kollase käepidemega nuga, millega tekitati vigastusi S B, on sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldud ning edastatud asitõendina hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu, aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Muud asitõendite lattu (aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn) hoiule antud esemed : erinevad proovid pakendites, samuti J. Knjazihhina musta värvi telefoni korpus; Knjazihhina riidest mobiiltelefoni ümbris; J. Knjazihhina valget värvi mobiiltelefon Samsung- KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Leili Raedla Kohtunik 12