← Eesti

2-16-16641/67

Obsah (10)§ 1§ 2§ 24§ 25§ 29§ 31§ 34§ 7§ 26§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Kaie Almere Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16641 Tsiviilasi Menetlusto

) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 13.

§ 1

lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Samuti õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ja taastada oma maksevõime. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et võlgnik on makseraskustes isik

§ 1lg 1 mõttes.

Tal on võlgnevused kolme erineva võlausaldaja ees ning kohustuse suurused on märkimisväärsed. 14.

§ 2

lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. 15. Ümberkujundamise kava kinnitamise piirid tulenevad

§-ist 24.

§ 24

lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 24

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel 3 ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 24

lg 3 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Seejuures peab kohus arvestama, et pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes võlausaldaja nõusolekul (

§ 24lg 6).

Riigikohus on selgitanud, et pandiga tagatud nõudena saab käsitleda võlausaldaja nõuet üksnes ulatuses, milles see on ka reaalselt pandiga tagatud (RKTKo 3-2-1-28-13, p 14).

  1. Võlgnik on algset ümberkujundamiskava korduvalt parandanud, viies selle kooskõlla eksperdi ning võlausaldaja AS SEB Pank poolt välja toodud märkuste ja täiendustega. Ekspert leidis kohtule 16.04.2018 esitatud ekspertarvamuses, et võlgade ümberkujundamise kava ei kohtle võlausaldajaid võrdselt ning ASil SEB Pank ümberkujundamise menetluses saadavad 455,01 eurot enam kui pankrotimenetluses ei ole piisav, et kompenseerida tasu selle eest, et nõuded ajatatakse viie ja kaheksa aasta peale.
  2. AS SEB Pank nõustub 19.09.2018 seisukoha kohaselt ümberkujundamiskava muudetud variandiga, kui avaldaja kohustub AS-le SEB Pank tasuma pandiga tagatud nõude osalt intressi määras 2% aastas, nagu avaldaja tegi seda oma 12.06.2018 kava täpsustuses. Avaldaja on 19.09.2018 nõus võtma kohustuse tasuda AS-ile SEB Pank pandiga tagatud nõue osalt intressi määras 2% aastas. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur viimasele, so 10.09.2018 ümberkujundamiskavale (täpsustatud 19.09.2018 avaldaja poolt intressi 2% osas) vastuväiteid esitanud.
  3. Siiski on kohus seisukohal, et enne ümberkujundamiskava kinnitamist tuleb kohtul hinnata ka seda, kas võlgniku senine käitumine oma kohustuste täitmisel on olnud kooskõlas võlgade ümberkujundamise menetluse kohast kaitset vääriva isiku käitumisega. 19.

§ 25

lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Avaldaja 12.06.2018 selgituste kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu 1 010 eurot kuus, millest mittearestitav osa on 666,67 eurot ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jääks avaldaja sissetulekust igakuiselt 343,33 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga xxx ning avaldaja on nõus eksperdi hinnangus tooduga, et korteriomandi väärtus võib olla ca 70 000 eurot. Võlgnik on seisukohal, et maksete tegemine võlausaldajatele oleks võimalik avaldaja enda igakuistest sissetulekutest ning vajadusel saab avaldajat abistada toimetulekul ka avaldaja abikaasa T P. T P pankrotimenetluse vältel sõlmiti avaldaja ja T P vahel abieluvaraleping, millega lepiti kokku, et abikaasade suhtes kehtib varalahusus. T P pankrotimenetlus lõppes 2015. aastal kompromissi sõlmimisega ning T P saab seega vajadusel aidata avaldajal tema kohustusi täita. Kuivõrd võlgnik on ise leidnud, et suudab ümberkujundamiskava täita, siis on kohus seisukohal, et ümberkujundamiskava peaks olema võlgnikule eelduslikult jõukohane. Kohus ei leidnud, et avaldaja oleks enda vara kohta esitanud kohtule valeandmeid. Seega kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele. 20. Kohus pöörab tähelepanu

§ 29

lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

§ 31

lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. 21.

§ 34lg 1 kohaselt teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.

Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb A P esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava 4 kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 7.01.2019. 22.

§ 7

lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. 23.

§ 26

kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus 24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 8lg 1 kohaselt kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.