KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-10349 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Kohtu
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Vabastada Jaan Türner mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
§ 76
lg 5 kohaselt kohaldada katseaega, mil Jaan Türner on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni 29.06.2024. Määrata Jaan Türneri katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Jaan Türnerit järgima
§ 75
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1
(6)7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha või omandama üldhariduse või eriala või võtma ennast arvele Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonnas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 9) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
§ 751lg 3 määrata elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest. Vastavalt
§ 751
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Jaan Türnerit vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 01.10.
- a otsusega mõisteti Jaan Türnerile 10 aasta pikkune vangistus. Kohtuotsus on jõustunud. Jaan Türner mõisteti süüdi tapmises ning kuritegu kvalifitseeriti Soome Vabariigi kriminaalseadustiku (39/1889) ptk 21 § 1 lg 1 (578/1995) järgi. Soome Vabariigi Immigratsiooniameti 28.06.2016 otsusega on Jaan Türner määratud riigist väljasaatmisele tema koduriiki Eestisse ja tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 15 aastaks perioodiks 28.06.2016-28.06.
- Soome migratsiooniameti otsus on lõplik. Justiitsministeerium edastas 27.04.2018 Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtust saabunud tunnistuse Jaan Türneri suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 01.10.
- a kohtuotsuse nr 15/140441 tunnustamiseks ja Jaan Türneri ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Harju Maakohtu 13.06.
- a määrusega tunnistati lubatavaks Jaan Türneri suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 01.10.
- a otsuse nr 15/140441 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Jaan Türneri poolt kuulub ärakandmisele vangistus 10 aastat, millise karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev, s.o 29.06.
- Viru Vangla esitas 28.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Türneri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Karistuse kandmise algus 29.06.2014 ja lõpp 29.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.06.
- Jaan Türner andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Jaan Türner kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. 2
(6)Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud. Varasemalt minevikus toime pannud varavastase kuriteo, praegusel hetkel tegemist on tapmisega. Teod ei ole toime pandud samalaadsetel põhjustel. Kui varasemalt oli teo toimepanemise põhjuseks majandusliku kasu saamise eesmärk, siis käesoleval hetkel tegemist armukadeduse/tüliga elukaaslasega. Soodusteguriks võib olla alkoholi tarvitamine. Jaan Türner osales vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, töötas XXX ning alates 08.04.
- a töötab XXX. Jaan Türneril puuduvad distsiplinaarkaristused. Jaan Türner elas enne vangistust XXX aadressil XXX koos elukaaslase H K ning lapsega. Tegemist oli rivielamuga, mis oli tema nimele kirjutatud. Praegusel hetkel on eluase maha müüdud, millega ta likvideeris kohtuvõlgasid ja muid nõudeid. Kinnipeetava sõnul on tal pärast vabanemist võimalik elama minna XXX, kus elab tema abikaasa R T . Olemas Eesti kodaniku pass kehtivusajaga kuni 18.01.
- Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipidamisasutusest vabanemise korral asub Jaan Türner elama XXX aadressil XXX, mis kinnisturegistri andmetel kuulub R T isale, kes suri
- Kinnipeetav omandas keskhariduse Venemaal. Samuti Venemaal omandas metallieriala kutse. Kinnipeetaval olemas kõik kategooria sõiduõigused. Räägib puhtalt vene, eesti kui ka soome keelt. Puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks olnud õpi- või käitumisraskuseid. Suhtub haridusse ja enesetäiendamisse kui ka töötamisesse positiivselt ja on valmis kasutama võimalusi, kui neid pakutakse. Töötas enne praegust vangistust XXX. On töötanud enamasti vaid ametlikult. Enda sõnul kunagi minevikus noorena on teinud ikka juhutöid. Lisaks on kinnipeetav omandanud metallierala, mistõttu on tal head väljavaated töö leidmiseks ka pärast vangistust. Saab aru töötamise vajalikkusest ja on rahul sellega, kui tal on kindel sissetulek. Enda sõnul on ta kõrgelt motiveeritud töötama (sh praeguse vangistuse ajal). Kinnipeetav lisab, et Soomes vangistuses olles (enne Eestisse saatmist) viibis ta 1 aasta ja 4 kuud V avavanglas, kus ta tegi pidevalt tööd ning tal pole kunagi probleeme olnud ametnikega. Kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded. Siiski annab kinnipeetav ise teada, et neid võib veel tulla, kuid on motiveeritud neid likvideerima. Käesoleva vangistuse jooksul töötanud XXX ning XXX. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemise korral puudub Jaan Türneril sissetulek kuid majanduslikult toetab isikut tema ametlikult töötav abikaasa. Eelnevalt on isik töötanud ehitusettevõtjana. Kinnipeetav on toime pannud tapmise enda elukaaslase osas. Kinnipeetav ise põhjendab toime pandud kuritegu sellega, et tal oli elukaaslasega juba varasemalt probleeme (vaidlused jms). Tarbis sellepärast probleemide/halva tuju parandamiseks alkoholi. Kinnipeetav selgitab, et Soomes oli tal elukaaslane (kelle vastu kuritegu oli suunatud) ning Eestis abikaasa R T , kes oli kõigest teadlik. Kinnipeetava enda sõnul on tal abikaasa R. T väga head suhted ja abikaasa toetab teda igati. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval 3 last. Kinnipeetava enda sõnul on tal veel poeg. Kinnipeetav ise sooviks lastega suhelda, kuid lastekaitseliit ei luba tal nendega ühendust võtta. Saab aru, et sellega ta säästab lapsi ja see on õige lähenemine. Lisab, et kui vangistusest vabaneb, siis peab nagunii neile asju selgitama ja usub, et lapsed tahavad ise temaga siis ühendust võtta. Kinnipeetava enda sõnul ei ole tal kriminaalse taustaga tuttavaid, puuduvad andmed et väita vastupidist. Riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile viitab kinnipeetava toime pandud kuritegu. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Jaan Türneri abikaasa R T iseloomustas meest aktiivse ja tööka inimesena ning paari omavahelised suhted on väga head. R T sõnul ei olnud Jaan Türneril vaba aega sisustavaid hobisid, seltskondlikke huvisid ega väljakujunenud suhtlusringkonda. Alkoholi tarvitas mees mõõdukalt ning sellest sõltuvuse ilminguid ei esinenud. 3
(6)Kinnipeetav tunnistab küll ise, et enne kuritegu tarvitas rohkem alkoholi, et probleeme ja halba tuju parandada (lisaks probleemid elukaaslasega). Võttes arvesse eeltoodu, kuritarvitas kinnipeetav ka enne kuritegu alkoholi. Võttes arvesse kuriteo asjaolud, on alkohol võimendanud kinnipeetava õigusvastast käitumist. Kinnipeetav selgitab juurde, et tal oli tõesti vahepeal periood, kus proovis alkoholi tarvitamisega enda muresid lahendada, kuid varasemalt pole tal kunagi alkoholi tarvitamisega probleeme olnud. Lisab, et kindlasti tulevikus seda samuti ei juhtu. Samuti Soomes eeluurimisvanglas olles andis ta nõusoleku alko/narkotestide võtmiseks ja seal viibimise ajal testidega probleeme ei tulnud. Kuna kinnipeetav oli kuriteo toimepanemise hetkel siiski alkoholijoobes, jääb teemas risk ja ohtlikkus. Kinnipeetaval on mõned probleemid, mille tõttu käib arstide juures. Viimase kuriteoga seonduv (mälestused jms) pidavat tal vahepeal peavalu tekitama. Praegusel hetkel Viru Vanglas ravi ei saa. Kinnipeetaval on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Praegusel hetkel kannab kinnipeetav 10.a vangistust seoses inimese tapmisega. Rohkem kinnipeetaval vägivallaga seotud õigusrikkumisi ei ole. Võttes arvesse kinnipeetava praeguse kuriteo, siis on kinnipeetav impulsiivne ja ei mõtle oma tegusi läbi. Asja ilmendab veel asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal (kägistamine) lõpetas ta tegevuse kolmel korral ning seejärel hetk hiljem jätkas tegutsemist, kuni teine inimene oli surnud. Eeltoodu viitab ka puudulikule probleemide lahendamise oskusele ja suutmatusele mõista teiste inimeste seisukohti. Kinnipeetav on ise välja toonud, et tal oli elukaaslasega erinevad probleemid ja tülid, mis viisid kuriteoni. Alkoholijoobes olles ei lahenda enda probleeme sihipäraselt. Kinnipeetaval on realistlikud pikaajalised eesmärgid, mis sisaldavad põhiliselt endas kodu loomist, lastega suhtlemist. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelike hoiakuid, kuid arvestades viimast kuritegu, siis on seos olemas. Ametiisikutesse suhtub positiivselt ja on valmis nendega koostööd teha. Suhtumist ühiskonda/kogukonda näitab kinnipeetava kuritegu. Viimane kriminaalkaristus 2000.a ning avalik vargus 1983.a näitavad siiski samuti, et kinnipeetav võib teatud momendil õigusrikkumisi toime panna. Ei väärtusta alati ühiskonnas toimivaid reegleid / norme, mõtleb alles hiljem. Enda sõnul siiski kahetseb ja saab aru enda tegevusest ja leiab, et vangistus on tema jaoks üks karistus, kuid trauma/intsidendist mõtlemine jms terve ülejäänud elu on tema jaoks põhikaristus. Tunnistab enda süüd täielikult ja saab aru enda süüst. Tahab enda sõnul muutuda ja on selleks ka valmis. Usub enda edusse. Kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele. Oht seisneb tapmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetaval tekivad arusaamatused/tülid elukaaslase/abikaasaga. Ohtlikkus suureneb, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi. Viru Vangla, arvestades Jaan Türneri ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Jaan Türner tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Jaan Türner vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Jaan Türnerile katseaeg kuni 29.06.2024 ja käitumiskontroll pikkusega 2 aastat, millest 10 kuud elektroonilise järelvalve all. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Jaan Türnerile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast arvele Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonnas ;
§ 75lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele.
Elektroonilise valve pikkuseks 10 kuud. Elukoht, kuhu soovib Jaan Türner elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning R T ja J S on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kaitsja esitas oma seisukoha ning leidis, et esinevad alused isiku vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks. Jaan Türnerile on tema võimalikul vabanemisel garanteeritud ka töökoht ettevõttes M 4
(6)OÜ, kus Jaan Türner asuks tööle XXX. Elutingimuste osas on andnud hinnangu kriminaalhooldaja ning see on sobilik isiku elukohaks. Samuti on oluline, et isikul on olemas lähedased, kes teda vabanemisel ka toetavad ja aitavad sotsialiseeruda ühiskonda. Kaitsja arvates on isiku poolt täna kantud karistus piisav, et tagada isiku edaspidine õiguskuulekas käitumine ja kaitsja arvates on õiguskorra huvid kuriteo raskuse ja tehiolude osas saanud rahuldatud. Kuriteo toimepanemise ajal puudus isikul varasem karistatus. Samuti sai isik oma teo õigusvastasusest aru ning ei õigustanud enda teo toimepanemist. Kohtuistung 15.07.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama aadressil: XXX. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jaan Türneri ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis et, kõik eeldused Jaan Türneri tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on olemas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Jaan Türneri tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristatus. Ta on karistatud tapmise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on keskharidus, tal on omandatud eriala, on olemas juhiload ning ta valdab nii eesti, kui vene ja soome keelt. Isik ametlikult töötas XXX. Kinnipeetaval puudavad võlad. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Jaan Türner on läbinud “Eluviisitreening“ sotsiaalprogrammi. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isik on vanglas töötanud XXX. Lähedasteks on elukaaslane, kes toetab teda. Peale vabanemist on kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda eramajja aadressil: XXX. Majja on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed ning elukohas elavad täisealised isikud on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 5
(6)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kuid käesoleval hetkel kaaluvad Jaan Türneri isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha ja töökoha olemasolu, vanglas töötamine, keelte valdamine, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuse puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, võlgade puudumine, 1 kehtiv karistus) üle negatiivseid argumente (kuriteo asjaolud). Kohus leiab, et Jaan Türneril töökoha, elukoha ja lähivõrgustiku olemasolu on olulisteks faktoriteks, et mõjutada teda edaspidiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ja alkoholi tarvitamisest. Seega kohus peab võimalikuks anda Jaan Türnerile võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses olles ning alluda käitumiskontrolli nõuetele. Tuleb arvestada asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut minna tööle ning kavatseb elada edaspidi seaduskuulekalt. Arvestades Jaan Türneri isiksust ja tema kinnipidamisasutuses käitumist, on hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et tema resotsialiseerimise huvides tuleb anda Jaan Türnerile võimaluse enda käitumise parandamiseks ning vabastada Jaan Türnerit tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla temale mõistetud karistuse kandmisest, kohaldades talle
§ 75
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75lg 2 p 2, 4, 9 alusel kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)